Sa oled siin

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. ​Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.


Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd - kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Eesti eesistumise visuaalne identiteet
 
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteedid eesistumiseks

 

Euroopa majandus- ja õiguskeskkond peab pakkuma kõigi liikmesriikide elanikele paremaid valikuid, soodsamaid hindu ning ettevõtetele uusi kasvuvõimalusi. MKM on veendunud, et konkurentsivõimeline Euroopa peab selleks olema ÜHENDATUD, AVATUD ja NUTIKAS.


Sellest lähtuvalt seab MKM oma tegevusvaldkondades järgmised prioriteedid:

Konkurentsivõimeline Euroopa


Euroopa ühtse turu potentsiaal on veel täielikult avamata, samas kui tehnoloogia ja ärimudelite areng pakuvad meile uusi võimalusi ja valikuid. Eestile on tähtis, et ettevõtete tegutsemiskeskkond EL-is oleks võimalikult vaba, ühtne ja piiriülest tegutsemist soosiv – kaupade ja teenuste vaba liikumise kõrval peab EL-is vaba olema ka ettevõtete liikumine. Avatus muutustele aitab ka Euroopa ettevõtlusel olla nutikas ja globaalselt edukas.

Konkurentsivõimelise Euroopa eelduseks on:

  • Piiriüleselt toimiv ettevõtlus ja teenuste vaba liikumine. Toetame ettevõtete (sh VKE-de ja iduettevõtete) piiriülest liikumist ja kasvu, et EL-i ettevõtted oleksid võimelised võrdsetel alustel globaalsetel turgudel konkureerima. Teenuste vaba liikumine eeldab siseturu õigustiku korralikku ja ühtset rakendamist ning peab tuginema vastastikusele tunnustamisele ja automaatsele ja piiriülesele andmevahetusele. Saavutada tuleb olukord, kus inimestele on tagatud juurdepääs teenustele ja kaupadele nende füüsilisest asukohast sõltumata.
  • Tark majandus. Euroopa peab olema valmis ära kasutama uute ärimudelite (sh jagamismajanduse) poolt loodavaid võimalusi ning tagama Euroopa Liidu atraktiivsuse ettevõtjatele innovaatiliste ideede katsetamiseks ja elluviimiseks. Euroopa Liidu ühtne õigusruum ja tark õigustik (smart regulation) peab seda toetama ja ajaga kaasas käima, kasutades sealhulgas rohkem IT võimalusi. Ettevõtete investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtete digiteerimisse peavad kasvama. EL õigustik peab soodustama innovaatilisi riigihankeid, mis võimaldab avalikul sektoril olla innovatsiooni veduriks.

Andmete vaba liikumine


Digitaalne Euroopa on rajatud andmetele ja selle potentsiaali saab avada ainult siis, kui andmete vaba liikumine muutub Euroopa Liidus normiks, viiendaks põhivabaduseks. Selle vabaduse rakendamiseks praktikas (olgu see e-valitsuse, kosmose, transpordi, energeetika või mõnes muus majandussektoris) tuleb luua eeldused – ühendused, koosvõime ja usaldus:

  • Kaasaaegsed ja soodsad sideühendused. Sidevõrgud on andmepõhise majanduse alus ja  investeeringud nendesse peavad olema tagatud, sh ka piirkondades, kus turg selleks tõuget vajab. Elektroonilise side õiguslik raamistik peab olema ka tulevikus investeeringuid ja konkurentsi soodustav ning EL-i poolt loodavad finantseerimisvõimalused adresseerima konkreetseid turutõrkeid.
  • Siseturu toimimist toetavad avaliku sektori teenused. Koosvõime ja usalduse kasvatamisel saab suunda näidata piiriüleselt toimivate avaliku sektori teenuste kaudu. Selleks peab  eID ja digiallkirja piiriülene kasutamine olema EL-is võimalik nii avalikus kui erasektoris, toimima detsentraliseeritud IT-arhitektuurile tuginev piiriülene andmevahetus ja olema rakendatud andmete ühekordse küsimise põhimõte. IT-süsteemide arendamisel peame kasvatama kasutajate usaldust, lähtuma no legacy põhimõttest ja võimaldama kodanikele kontrolli oma andmete kasutamise üle.

 

 

Piirideta transport
 

Astume pika sammu ühtse Euroopa transpordituru suunas, kus ühendused loovad turutõrgete kõrvaldamise ja vajaliku infrastruktuuri kaudu uusi võimalusi. Toimiv turg peab seejuures tooma kasu kõigile Euroopa piirkondadele ja siduma ääremaad senisest märksa paremini keskustega. Selleks on olulised:

  • Kvaliteetsed transpordiühendused. Keskendume piiriülestele lennunduse ja maismaaühenduste probleemidele. EL-i lennuteenuse osutamist käsitlevad eeskirjad peavad tagama piirkondadele kvaliteetsed lennuühendused ka siis, kui see ei ole kommertsalustel tasuv, kuid piirkonna konkurentsivõime seisukohalt eluliselt vajalik. Maismaatranspordis tuleb tähtsustada investeeringuid piiriülestesse taristuprojektidesse. 
  • Avatud transporditurg. Euroopa maanteevedude turg on endiselt suuresti rahvuslik ja operaatoritel on piiratud juurdepääs siseturule.  Keskendume piirideta maanteetranspordile, kus turu ja administratiivsed tõrked takistavad kaupade ja teenuste vaba liikumist.
  • Nutikas transpordikorraldus. Transpordisektoriga on seotud suurel hulgal andmeid, mille tark kasutamine aitab muuta süsteemi tõhusamaks, ohutumaks ning inimsõbralikumaks. Samuti on transpordisektoris veel suuresti kasutamata paberipõhistest asjaajamisest loobumisest ja digiandmete vastastikusest tunnustamisest tulenev potentsiaal.  Keskendume eelkõige maanteetranspordi ja merendussektori digiteerimisele.

Toimiv energialiit
 

Euroopa vajab toimivat energialiitu, sest selle eesmärgiks olev vaba turg ja kvaliteetsed ühendused loovad tarbijatele ja tootjatele lisavalikuid ning aitavad parandada EL-i ettevõtete konkurentsivõimet. Seejuures on oluline leida mõistlik tasakaal kliimapoliitiliste eesmärkide täitmise, majanduskasvu, ressursside tõhusa kasutuse ning energiajulgeoleku vahel. Nutikate energiasüsteemide areng ning digitaalsete lahenduste liiduülene rakendamine loob võimalused  tarbijate aktiivseks kaasamiseks. Selleks on olulised:

  • Ühendatud energiaturg. Jätkuvad investeeringud energiaühendustesse on olulised, et likvideerida Euroopas  energiasaared  ja mitmekesistada tarneallikaid. Ühishuviprojektid saavad võimalikuks läbi parema regionaalse ja piiriülese planeerimise ning läbimõeldud era- ja avalike vahendite kombineerimise.
  • Ühtne regulatiivkeskkond ja turupõhine lähenemine. Elektriturg peab olema läbipaistev, kohtlema tootmistehnoloogiaid võrdselt ja toimima vaba turu põhimõtetest lähtudes. Iseäranis tähtis on, et elektrituru pakett hõlbustaks Euroopas toodetud elektri vaba kaubandust. EL-ülese taastuvenergia osakaalu suurendamise meetmed peavad lähtuma eesmärgist saavutada taastuvenergia turupõhine areng piirkondades, kus selleks on parimad looduslikud tingimused. Nutikad lahendused peaksid koguma EL-i tasandil toetust,  vähendama administratiivset koormust, suurendama energiatõhusust ja olema rakendatud üksteist täiendaval moel.