EFSI

Kuidas jõuab EL Komisjoni president Junckeri pakett Eesti majandusse?

 

Juuli alguses jõustunud Euroopa strateegiliste investeeringute fond (EFSI) on üks osa Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri ettepanekul vastu võetud nn investeeringute kavast Euroopa majanduse arendamiseks.


Junckeri ettepanekul heaks kiidetud kava sisaldab kolme osa:

  • Investeerimiseks vajaliku kapitaliressursi kättesaadavuse parandamine (loodud on garantiifond EFSI mahuga 21 miljardit eurot, mis võimaldab keskmisest kõrgema riskiastmega projektide rahastamist kavandatud kogumahus 315 miljardit eurot)
  • Ressursi suunamine reaalmajandusse (ettepanek on suunatud investeerimisprojektide ette valmistamise tõhustamisele, planeeritavate projektide nähtavuse suurendamisele võimalike erainvestorite leidmiseks, Komisjon loob läbipaistva Euroopa investeerimisprojektide portaali (EIPP)) ning
  • Investeerimiskeskkonna parandamine (eelkõige seotud finantssektori, aga ka mittefinantssektori regulatsioonide üle vaatamisega ning sammudega pangandussektori väliste rahastamisvõimaluste suurendamiseks).

EFSI on oluline osa Euroopa investeerimiskavast ja selle eesmärk on edendada pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

Fondi kaudu plaanitakse järgmise kolme aasta jooksul turgutada uute investeeringutega Euroopa Liidu majandust 315 miljardi euro ulatuses.

EFSI vahendite taotlejate ring on lai (vt allpool), taotlemiseks peavad projektid olema kooskõlas EFSI määruse lisas II toodud investeerimissuunistega; panustama EL üleste poliitikaeesmärkide saavutamisse; vastama nii-öelda tavakohastele tasuvusnõuetele; tagama omafinantseeringu olemasolu (kehtib lisanduvuse põhimõte).

 
Projektidele ei nõuta liikmesriigi heakskiitu. Samas oleme huvitatud, et Eestit puudutavad projektid ei oleks vastuolus riigi eesmärkidega.
 
 

Euroopa investeerimisprojektide portaal


Euroopa Komisjon käivitas Euroopa investeerimisprojektide portaali (EIPP), mis pakub ELis asuvatele era- ja avaliku sektori projektide arendajatele head võimalust oma investeerimisprojektide nähtavuse parandamiseks ja investorite leidmiseks.

Portaalis avaldatav investeerimisprojekt peab vastama järgmistele nõuetele:

  • investeerimisprojekti eelarve peab olema vähemalt 10 miljonit eurot
  • projekt peab kuuluma varem kindlaks määratud suure majandusliku lisandväärtusega valdkonda (EFSI määruse artikkel 9 lg 2)
  • projekt peaks käivituma kolme aasta jooksul pärast selle esitamist
  • projekti arendab ELi riigi avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik
  • projekt peab olema kooskõlas kõigi kohaldatavate ELi ja riiklike õigusaktidega
  • projekti avaldamisest võidakse keelduda õiguslikel, mainega seotud või muudel põhjustel
 

Taotlemine


EFSI-st rahastatakse projekte, mida on võimalik käivitada kolme aasta jooksul.

Võimalik on taotleda:

  • laenu
  • tagatist
  • vahefinantseerimist ja allutatud rahastamist
  • kapitalituru instrumente, sh krediidikvaliteedi parandamine, ning
  • omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sh liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimis-platvormide või -fondide kaudu

Taotletava investeeringu jaoks kohaseima instrumendi valik sõltub projektist (selle eesmärk, tasuvus, ajakava, muude vahendite olemasolu jm), et tagada kõige tõhusam rahastamise lahendus.

Taotlemine toimub:

  • Taristuprojektidele Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, kes pakub laene ja teisi finantsinstrumente
  • Ettevõtete projektidele Euroopa Investeerimisfondi (EIF) ja nn riiklike tugipankade kaudu (Eestis teeb selleks EIF-ga koostööd KredEx) (vt lingid)

2014. a sügisel koostas Euroopa Komisjon liikmesriikide ettepanekute alusel indikatiivsed projektide nimekirjad, kuid need on üksnes taustinfoks: projekti nimekirjas olemine ei taga EFSI vahendite saamist, nimekirjas mitteolemine ei välista taotlemist. Eesti poolt sellesse esialgsesse nimekirja esitatud projektid vastavad meie riiklikele prioriteetidele teadus- ja arendustegevuse, energeetika ja transpordi valdkonnas.

Oluline võimalus on see, et EFSI-st saab taotleda vahendeid Euroopa Liidu muudest fondidest taotletavale toetusele lisaks (nt omafinantseeringu katmiseks). Ei nõuta liikmesriikide heakskiitu projektide EFSi taotlustele. Samas oleme huvitatud, et Eestit puudutavad projektid ei oleks vastuolus riigi eesmärkidega.

EFSI võimalusi on praeguseks kasutatud läbi EIB garantii näiteks Soomes ja EIF on teinud esimesed otsused VKE-de rahastamisele juurdepääsu parandamise toetamiseks Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias.

Abikõlblikud taotlejad:

  • mis tahes suurusega üksused, sh kommunaalettevõtted, eriotstarbelised ettevõtjad või projektiettevõtted, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad
  • liikmesriigi tugipangad (Eestis Kredex), finantseerimisasutused ja vahendusega tegelevad finantseerimisasutused jm pangad ning projektidele finantsinstrumentide vahendamisega tegelejad
  • omakapitali- ja laenufondid ning kõik muud kollektiivse investeerimise vahendid
  • investeerimisplatvormid
  • avaliku sektori üksused ning avaliku sektori ülesandeid täitvad üksused


 

Projekti hindamismetoodika


EFSIst toetatavat projekti hinnatakse vastavalt EIP hindamis- ja hoolsuskohustusele.

Projektile hinnangu andmiseks kasutatakse tulemustabelit, mis koosneb 4 sambast:

  • 1. sammas: panus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) poliitikaeesmärkidesse
  • 2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus
  • 3. sammas: tehniline ja rahaline tugi
  • 4. sammas: täiendavad näitajad

EFSI struktuur ja sihttasemed