Uus turismiseadus

1. juulil 2018. a jõustuvatest muudatustest turismiseaduses ja võlaõigusseaduses
 

Riigikogu võttis 6. detsembril 2017. aastal vastu turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega parandatakse tarbijakaitset, viies pakettreiside regulatsiooni vastavusse reisiteenuste turul viimastel aastakümnetel toimunud muudatustega. Nimelt üha rohkem reisijaid kujundab oma puhkusereisi vastavalt oma soovidele, sh internetis ning oluliselt on muutunud nii reisiostude keskkonnad kui tarbijate käitumine.

Seadusemuudatused:

  • suurendavad reisijate õigusi reisiteenuste lepingute sõlmimisel
  • tagavad reisijate parema kaitse olukorras, kus pakettreisis või seotud reisikorraldusteenustes sisalduv reisiteenus jääb osutamata ettevõtja maksejõuetuse tõttu
  • vähendavad nõudeid reisivahendaja tegevusele ning muudavad paindlikumaks ettevõtjatele esitatud nõudeid – nt erandid tagatise kohustusest (ettemakse mittevõtvale ettevõtjale, kui pakettreis ei sisalda reisijaveoteenust) ning Eesti-siseste reiside puhul ei rakendata miinimumtagatise nõuet
  • kohustavad ettevõtjat andma reisijale lepingu kohta rohkem infot, muudavad reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemise ning panevad paika reisitasu suurendamise piiri

Eelnõuga võetakse üle EL pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. juulil 2018.a ning reisiettevõtjad peavad oma registriandmed, sh tagatised viima muutunud nõuetega vastavusse hiljemalt 30. septembriks 2018. a.

l

Milles võidab tarbija:


- Suurem kaitstus iseseisvalt korraldatud reiside puhul

- Selgem teave, kes on vastutav reisiettevõtja ja soodsamad lepingutingimused

- Täiendav kaitse seotud reisikorraldusteenuste puhul

Mis muutub ettevõtjale:

  • - Vajadus üle vaadata lepingutingimused ning hakata infot andma standardinfo teabelehe kaudu.Reisikorraldajate arv ja tagatise vajadus võib suureneda. Samas muutuvad ettevõtjale esitatavad nõuded paindlikumaks

    - Reisivahendajate koormus väheneb ja nad ei pea ennast MTR-s registreerima

    - Seoses tegevusalade ja tagatise nõuete muutumisega peavad MTR-s enne 1. juulit 2018. a registreeritud ettevõtjad oma registriandmeid uuendama 30. septembriks 2018

    - Seotud reisikorraldusteenuseid pakkuvad ettevõtjad peavad end MTR-s registreerima
 
 

Korduma Kippuvad Küsimused


Siit leiad vastused sagedamini küsitud küsimustele. Lisaküsimuste korral võib meie poole pöörduda aadressil kati.kikas [at] mkm.ee.


1.  Mis on pakettreis?
2. Mis on reisiteenus?
3. Mis on seotud reisikorraldusteenused?
4. Kes on reisija?

5. Kuidas peaks reisija aru saama, et on ostnud pakettreisi?
6. Kuidas võidan mina kui tarbija?
7. Kas eelnõu toob tarbija jaoks kaasa reiside hinnatõusu?
8. Mis juhtub siis, kui reisitasu tõuseb rohkem kui 8%?
9. Kuidas toimida juhuti korraldatavate reiside puhul?
10. Mis kulud kaasnevad ettevõtjatele uute nõuete täitmisega?
11. Kas uus direktiiv toob kaasa pankrotilaine või väiksemate ettevõtjate tegevuse lõpetamise?
12. Milliseid ettevõtjaid uued nõuded puudutavad?
13. Kust saab tagatise ja mis on selle hind?
14. Kas eelnõu toob kaasa reiside hinnatõusu?
15. Kas EL ettevõtjad seatakse III riikide ettevõtjatega võrreldes kehvemasse seisu?
16. Mis juhtub siis, kui eelnõus ettenähtud reisija teavitamisnõudeid ei täideta?
17. Missugused õigused on reisijal vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral?

18. Kes on reisiettevõtja?

 

1. Mis on pakettreis?
Vähemalt 2 erineva reisiteenuse kogum, pakutuna kogumis kas reisikorraldaja poolt või pandud kokku reisija enda soovil (sh internetis). Pakettreisiks loetakse ka seda, kui reisija suunatakse täiendava broneeringu tegemiseks ühe ettevõtja müügikeskkonnast edasi järgmise ettevõtja müügikeskkonda ja sellega kaasneb reisijate andmete edastamine teisele ettevõtjale.
Pakettreisiga on tegemist ka juhul, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega, valib reisija reisiteenused ühest müügikohast enne, kui annab nõusoleku maksmise kohta; kui reisiteenuseid pakutakse või nende eest võetakse tasu ühtse või koguhinna alusel (NB! hõlmab ka ühe arve väljastamist teenuste eest); kui reisikorraldaja reklaamib oma teenuseid ”pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või on pakettreisi võimalik osta kinkekaardi alusel.

Näited: Reisija lisab reisiettevõtja e-poes ostukorvi laevapileti ja majutuse sihtkohas ning tasub nende teenuste eest ühe maksega. Sama kehtib ka ostu sooritades reisibüroos kohapeal.

Erandid, mille puhul ei ole tegemist pakettreisiga (ega ka seotud reisikorraldusteenustega):
Pakettreisiga ei ole tegemist juhul, kui vaid reisijavedu, majutust või autorenti on pandud kokku muu(de) turismiteenus(t)ega ja kui muu turismiteenus(ed):

  1. moodustab vähem kui 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui seda ei reklaamita reisiteenuste kogumi olulise tunnusena või kui see ei ole muul viisil reisiteenuste kogumi oluliseks tunnuseks
  2. valitakse ja selle osutamises lepitakse kokku alles pärast reisijaveo, majutuse või autorendi osutamise algust.

Pakettreisiks ei loeta ka regulaarset reisijavedu teostavas transpordivahendis samal ajal reisijaveoga pakutavat majutus- ja toitlustusteenust, kui põhiteenus on reisijavedu. Vähem kui 24h kestvatele reisidele seadus ei kohaldu.

2. Mis on reisiteenus?

  1. Reisijavedu
  2. Majutus
  3. Auto, muu mootorsõiduki või mootorratta üürimine
  4. Muu eraldiseisev turismiteenus.

Muu turismiteenus on näiteks: pileti müük kontserdile, spordiüritusele, ekskursioonile või teemaparki, giidiga ringkäik, suusamäe pääse, spordivarustuse (nt suusavarustuse) üür või spaahoolitsus. Eraldiseisvaks turismiteenuseks ei loeta finantsteenuseid (nt reisikindlustus) ega viisateenust.

3. Mis on seotud reisikorraldusteenused?
Tegemist on reisiteenustega, mille puhul ettevõtjad hõlbustavad reisijatel reisiteenuste hankimist ja üksikute lepingute sõlmimist. Seotud reisikorraldusteenused on vähemalt kahte eri liiki reisiteenused samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja mille tulemusena sõlmitakse eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui ettevõtja hõlbustab:

  1. reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel
  2. sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimise vahendamist teiselt ettevõtjalt, kui kõnealuse teise ettevõtjaga sõlmitakse leping hiljemalt 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist

Näited: reisibüroos eraldi valitud ja eraldi makstud üksikud reisiteenused; lennuettevõtjate poolt lennupiletitele lisaks reisijatele sihipäraselt pakutud reisiteenused. Reisiteenuste sihipärane pakkumine on näiteks see, kui lennu- või rongireisi ostuga kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise teenuseosutaja broneerimissaidile, valima täiendavaid teenuseid. Seotud reisikorraldusteenusteks muutuvad need siis, kui täiendavates teenustes lepitakse kokku hiljemalt 24 tunni jooksul rongi- või lennureisi broneerimisest. 

4. Kes on reisija?
Reisija on iga isik, kes soovib sõlmida pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu või kellel on õigus reisida sellise lepingu alusel. Reisija mõiste on niisiis tarbija mõistest laiem, hõlmates nii tarbijat tavatähenduses kui ka tarbijaks mitteolevat isikut, kes ei reisi üldlepingu alusel (nt ärireisija). Üldlepinguna käsitatakse lepingut, millega korraldatakse ärireis ettevõtja ja füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes tegutseb majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärgil.

5. Kuidas peaks reisija aru saama, et on ostnud pakettreisi?
Reisiettevõtja peab reisijale enne lepingu sõlmimist andma standardinfo teabelehe, milles tuleb välja tuua, kas tegemist on pakettreisiga, millised on reisija õigused, milline ettevõtja on reisiteenuste eest vastutav ning kes on maksejõuetusvastast kaitset pakkuv asutus. Sarnane teabeleht tuleb reisijale anda ka seotud reisikorraldusteenuste puhul.

6. Kuidas võidan mina kui tarbija?
Reisija saab suurema kaitstuse iseseisvalt korraldatud reiside puhul ning selgema teabe, kes on vastutav reisiettevõtja. Samuti muutuvad talle soodsamaks osad lepinguõiguslikud reeglid ning kaasneb täiendav kaitse seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimisel.

7. Kas eelnõu toob tarbija jaoks kaasa reiside hinnatõusu?
Reisija jaoks võib kaasneda väiksem hinnatõus, eeldatavalt suureneks tagatiskohustusega hõlmatud teenuste hind 100 euro kohta ca 1 euro.

8. Mis juhtub siis, kui reisitasu tõuseb rohkem kui 8%?
Reisijal on õigus lepingust taganeda, kui reisitasu tõuseb rohkem kui 8%. Kui reisikorraldaja tõstab reisitasu näiteks põhjusel, et kütusehinnad kallinevad pärast lepingu sõlmimist, peab ta jätma lepingusse ka samaväärse reisitasu alandamise tingimuse.

9. Kuidas toimida juhuti korraldatavate reiside puhul?
Seadust ei kohaldata pakettreisidele ja seotud reisikorraldusteenustele, mida pakutakse või mille sõlmimise vahendamist hõlbustatakse vaid juhuti ja mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele.

10. Mis kulud kaasnevad ettevõtjatele uute nõuete täitmisega?
Reisikorraldaja peab endiselt tagama kõik oma pakettreisid, nagu ka täna. Ettevõtja jaoks, kes seni tegutses puhtalt reisikorraldusega, on mõju minimaalne. Kulud (eelkõige tagatise kulu) suurenevad ettevõtjale, kes muutub reisikorraldajaks uue eelnõu tulemusel – eelkõige võivad selleks olla reisibürood, aga ka mõningad majutusasutused või transpordiettevõtted. Ettevõtete tagatisvajadus võib mõnevõrra suureneda, aga see jaotub eri tüüpi ettevõtete vahel erinevalt ning reisivahendajad vabanevad täielikult tagatiskohustusest.

11. Kas uus direktiiv toob kaasa pankrotilaine või väiksemate ettevõtjate tegevuse lõpetamise?
MKM hinnangul ettevõtjate tegevuse lõpetamist oodata ei ole, kuna tagatisvajadus kokku ei suurene oluliselt (hinnanguliselt kuni ca 5% võrreldes tänasega, jaotudes eri tüüpi ettevõtjate vahel siiski erinevalt). Hinnanguliselt võib tegevuse koomale tõmmata 1% ettevõtjaid ning oma ärimudelit muuta 10% reisiettevõtjaist. Eelnõus on püütud väikeettevõtjate olukorda ka maksimaalselt leevendada – loodud on paindlikum tagatise regulatsioon ja võimalus teatud juhtudel ka ilma tagatiseta tegutseda. Eesti-siseste reiside korraldajatele ei ole kehtestatud enam miinimum-tagatise nõuet, jääb vaid tagatise piisavuse nõue.

12. Milliseid ettevõtjaid uued nõuded puudutavad?
Nõuded kohalduvad kõigile ettevõtjatele, kelle teenused vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste kriteeriumitele. Eelkõige puudutab see reisikorraldajate ja reisibüroode tegevust, kuid samuti võib see mõjutada nt ka majutusettevõtete, transpordiettevõtete ja autorenti pakkuvate ettevõtete tegevust.

13. Kust saab tagatise ja mis on selle hind?
Tagatise andjaks võib olla mistahes Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna riigis tegutsev kindlustusselts, krediidi- või finantseerimisasutus. Tagatise hinna kujundab tagatise andja ise. Küsi pakkumist erinevatelt pakkujatelt!

14. Kas eelnõu toob kaasa reiside hinnatõusu?
Reisija jaoks võib kaasneda väiksem hinnatõus, eeldatavalt suureneks tagatiskohustusega hõlmatud teenuste hind 100 euro kohta ca 1 euro.

15. Kas EL ettevõtjad seatakse III riikide ettevõtjatega võrreldes kehvemasse seisu?
Eelnõu kohaselt peavad ka Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi ettevõtjad, kes pakettreise EL-s pakuvad või neid EL-i suunavad, täitma siinseid nõudeid.

16. Mis juhtub siis, kui eelnõus ettenähtud reisija teavitamisnõudeid ei täideta?
Kui ettevõtja ei täida lepingueelset teavitamiskohustust, on reisijal võimalik kasutada tema vastu asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks on Tarbijakaitseametil õigus nõuda ettevõtjalt, kes on rikkunud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Kui ettekirjutust ei täideta, on Tarbijakaitseametil õigus määrata ettevõtjale sunniraha.

Seotud reisikorraldusteenuste puhul on ette nähtud täiendav eriregulatsioon –teavitamiskohustuste rikkumisel kohaldatakse lepingule teatud pakettreisidele kohalduvaid sätteid, mis tähendavad ettevõtjale oluliselt ulatuslikumad kohustusi.

17. Missugused õigused on reisijal vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral?
Vältimatud ja erakorralised asjaolud on nt mõni loodusõnnetus, terrorirünnak vms. Eelnõus on kasutatud seda mõistet senise vääramatu jõu mõiste asemel, et tagada võimalikult täpne kooskõla direktiivis sätestatuga.

Enne reisi algust on nii reisijal kui ka reisikorraldajal õigus lepingust taganeda, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud. Reisijal on õigus nõuda kõikide tehtud maksete tagasimaksmist.

Pärast reisi algust on vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu lepingu ülesütlemise õigus ainult reisijal, reisikorraldaja seeläbi enda kohustusest ei vabane. Reisikorraldaja peab lepingu ülesütlemise korral võtma tarvitusele lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige kui lepingus oli kokku lepitud reisijavedu, ning tagama viivitamata ja reisijalt lisatasu küsimata reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi lähtekohta või reisi muusse kokkulepitud kohta. Erinevalt kehtivast õigusest ei pea reisija kandma osa tagasireisiga seonduvatest lisakuludest.  Seeläbi muutub regulatsioon reisijale soodsamaks.

18. Kes on reisiettevõtja?
Reisiettevõtjaks nimetatakse ettevõtjat, kes majandus- või kutsetegevuse eesmärgil tegutseb kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana. Reisikorraldaja on ettevõtja, kes koostab ja pakub pakettreise kas ise või teise reisiettevõtja kaudu. Samuti ettevõtja, kes edastab reisija andmed oma internetis asuvast müügikeskkonnast  teisele ettevõtjale, võimaldamaks reisijal valida sealt täiendavaid reisiteenuseid. Reisivahendaja on ettevõtja, kes pakub reisikorraldaja koostatud pakettreise ja sõlmib pakettreisilepinguid reisikorraldaja nimel.

 
Viimati uuendatud: 3. Aprill 2018