Reaalajamajanduse mõju

Reaalajamajanduse (RTE) põhikasu on ettevõtja, kodaniku ja riigi „tühitöö“ kaotamine läbi kvaliteetsete andmete reaalajas vahetamise.

 

RTE andmete lähtekohaks loetakse ettevõtte peamiste äriandmete, näiteks müügi- ja ostutehingute, põhivarade ja palgaandmete juurdepääsetavust standarditud digitaalsel kujul, mis antakse masinloetavalt ringlusesse nii ettevõtete omavahelisel kui ka ettevõtja ja riigi vahelisel suhtlusel.

Varasemalt on RTE kasutusele võtmisega kaasnevaid kasusid uuritud 2019. aastal läbi viidud Tallinna Tehnikaülikooli uuringus, mille käigus tuvastati erinevate ühiskonna osapoolte lõikes kasud alljärgnevalt:

Foto: Toolbox Estonia

Kasud ettevõtjale:

  • Ettevõtted, kes vahetavad ja töötlevad tellimuste, arvete ja kviitungite andmeid reaalajas, omavad operatiivset ülevaadet oma ettevõttest, mis võimaldab kasutada ressursse tõhusamalt ning täiustada plaanimis- ja riskijuhtimise protsesse.
  • Reaalajas masin-masin-andmevahetus tarneahela osalejate vahel ja automaatsed maksed kiirendavad rahavooge, võimaldades ettevõtetel  tegutseda efektiivsemalt ning suurendada käivet ja kasumit.
  • Täisdigitaalsetele tehingutele üleminek peaks suurendama äripartnerite vahelist usaldust ja läbipaistvust, mis võib vähendada finantsasutuste krediidiriski ning parandada ettevõtete jaoks laenude kättesaadavust ja rahastamist tarneahelas.
  • E-arvete automaatne töötlemine võib säästa võrreldes paberarvete töötlemisega kuludelt 60–80% ning vabanevat ressurssi saab kasutada investeerimiseks uute toodete ja teenuste arendamisse
  • Peale kulude minimeerimise loob e-arveldamine uusi turunišše tarneahela finantseerimiseks (supply chain finance, SCF), peamiselt nõuete ja kohustuste monetiseerimise teel. SCF-lahenduste maailmaturu maht on nõuete haldamise osas hinnanguliselt 1,3 triljonit dollarit, dünaamiliste diskonteerimislahenduste osas 100 miljardit dollarit ning krediidiga tagatud laenuandmise osas 340 miljardit dollarit.

Kasud riigile:

  • Samu äriandmeid võivad kasutada avaliku sektori asutused automaatseks äriaruandluseks, reaalajas maksustamiseks või riikliku statistika tegemiseks, ilma et sellega kaasneks ettevõtete jaoks aruandluskoormust.
  • Reaalajas infot saab kasutada kvaliteetsemaks poliitikakujundamiseks ja avaliku sektori töö optimeerimiseks.
  • Uued andmeanalüüsi ja masinõppe vahendid võivad tulevikus võimaldada riikidel kasutada reaalaja-andmeid väga erinevatest allikatest, näiteks riiklikest või teistest andmebaasidest või asjade interneti anduritest, luua lahendused riigi majandusolukorra pidevaks jälgimiseks ja hindamiseks ning arendada mudelid majandussündmuste (nt ettevõtete maksejõuetuse või maksulaekumise muutumise) prognoosimiseks reaalaja-andmete põhjal.
  • Ühtlasi saaksid valitsused anda ettevõtetele tagasisidet (näiteks saaksid ettevõtted võrrelda oma tulemusi konkurentide omadega või kasutada neid riskihindamises) ning töötada välja varajase hoiatamise süsteemid nii ettevõtetele kui ka avalik sektori asutustele.
  • Andmete korduvkasutamine nii avalikus kui erasektoris toetab andmete ühekordse esitamise (nn once-only) printsiipi.
  • RTE lahenduste rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse turu reaalajastamisel ja andmete vaba liikumise saavutamisel.

Kasud kodanikule:

  • Kvaliteetsemad teenused soodsama hinna eest.
  • Personaliseeritud reaalaja tooted ja teenused.
  • Toodete asukohainfo ja päritolu jälgimine.
  • Maksumaksja raha tõhus kasutus.
  • Reaalajas avalikud teenus.

 

Reaalajamajanduse väljakutsed

 

Reaalajamajanduse kasutusele võtmiseks on vaja suures plaanis lahendada kolm järgmist probleemi:

 

  1. ajakohasus – andmed laekuvad pika viitajaga, mistõttu võib otsuse tegemise hetkel olla info aegunud.
  2. andmete üheselt mõistetavus - andmed ei lähtu samast semantilisest mudelist ehk puudub ühtne lähenemine andmete standardiseerimisele.
  3. andmevahetuse võimaldamine – andmed ei ole masinloetaval kujul vahetatavad ja avaandmetena jagatavad.

Vältimaks killustunud digitaalse ühiskonna süvenemist ja liigset halduskoormuse kasvu, on vaja määrata peamised alused ja reeglid, kuidas hakkab toimuma edaspidine ettevõtlusandmete vahetus - millistel alustel, standarditel ja struktuuris, et saavutada kiirem digiüleminek ja RTE toimimine.

Foto: Toolbox Estonia

Need on juhiseks riigiasutuste infosüsteemide arendamisele ja seadusemuudatustele, et tagada kiirem RTE-le üleminek. Avaliku sektori roll peab olema piiratud reguleerimisega ja vajaliku digitaalse taristu pakkumisega, sh kiirendama innovaatiliste RTE lahenduste kasutusele võtmist läbi pilootprojektide.

 

Viimati uuendatud: 16. Juuni 2020