Ettevõtlus ja innovatsioon

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 seab suurteks sihtideks ettevõtliku hoiaku juurutamise ühiskonnas ja ettevõtete tootlikkuse tõstmise ning innovatsioonile julgustamise. Selle saavutamiseks tehakse mitu põhimõttelist uuendust riigipoolse toe pakkumises.
 

Ettevõtluse kasvustrateegial on kaks strateegilist fookust:

Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn. kasvuvaldkonnad) 
Kasvualade eesmärk on keskenduda suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamisele ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele globaalses majanduses.

Suure potentsiaaliga ettevõtted 
Innustame ambitsioonikate ettevõtete loomist ja anname hoogu täna tegutsevate ettevõtete arengule.

  • Kõigepealt hoolitseme selle eest, et ettevõtlusega alustamiseks oleks olemas riigipoolne tugi nii koolituse ja nõustamise kui esmase stardikapitali näol.
  • Eraldi tähelepanu pöörame noorte ja innovaatiliste ettevõtete arengule, luues tingimused nii ideede kui meeskondade arendamiseks ja juurdepääsuks riskikapitalile. 
  • Tegutsevate ettevõtete puhul pöörame tähelepanu äriprotsesside, arendustegevuse ja tootmise terviklikule arendamisele avardades kapitali kättesaadavuse võimalusi ja juurutades nn. „rätseplahenduse“ lähenemist. 
  • Innustame ettevõtjaid tegema esimesi samme tootearenduses ning pakume võimalusi strateegiliseks arenduskoostööks teadusasutustega. Riigi rolli uuenduslike lahenduste tellijana suurendame läbi riigihangete suunamise senisest enam innovaatiliste lahenduste hankimisele.

Oluline muudatus toetuspoliitikas põhineb ideel liikuda nn. „kala pakkumiselt õnge ulatamisele“. Plaanide elluviimiseks võimaldatakse ettevõtetele mitmekülgset laenu- ning riski- ja erakapitali kättesaadavust investeeringuteks, ekspordiks jt. tegevusteks. Endiselt on fookuses ka koostöö edendamine arendustegevuse ja müügivõimekuse tõstmiseks.

Innovatsioon

Lisaks väärib äramärkimist kosmosvaldkond, mis on üha kiiremini kasvav valdkond maailmas ja pakub oma teenuste arendamisel tohutu hulga võimalusi nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Eesti ettevõtted saavad kosmosetehnoloogiatega tegeledes võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös ning tulevikus olla mitte ainult tehnoloogia ja teenuste kasutaja, vaid ka nende väljatöötaja ja eksportija.

Meetmed
 

Tänaseks oleme jõudnud suurte plaanide juurest reaalsete sammudeni. Plaanid on vormumas konkreetseteks meetmeteks, millest esimesi on ettevõtjad oodatud kasutama juba käesoleval aastal. Et kõik lahendused aitaksid saavutada tulemusi parimal viisil, jätkame strateegia koostamisel alguse saanud konsultatsioone kõigi huvipooltega ka meetmete disainimise, hindamise ja parendamise käigus.

 
 

Silja Lipp

Ettevõtlusvaldkonna juht

 Tel: 625 6409
silja.lipp [at] mkm.ee 

Sigrid Rajalo

Sigrid Rajalo

Arendusvaldkonna juht 

 Tel: 625 6356
sigrid.rajalo [at] mkm.ee

 

Kaasamine
 

Iga meetme jaoks on vastavalt tema iseloomule ja sihtgrupile välja töötatud kaasamisplaan, mille viivad ellu meetmete koordineerijad. Info meedet puudutava kaasamise kohta on lisatud selle kirjeldusse. 
 

Kuid kõik ettevõtlusmeetmed läbivad valdkondliku komisjoni, kuhu kuuluvad: 
Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium - Viljar Lubi (asendus: Indrek Reimand); Haridus- ja Teadusministeerium - Indrek Reimand (asendus: Viljar Lubi); Riigikantselei - Anne Jürgenson; Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda - Mait Palts (asendus: Marko Udras); Teenusmajanduse koda - Ander Ojandu (asendus: Yrjo Ojasaar); EVEA - Marina Kaas, EAS - Indrek Kaju; Kultuuriministeerium - Anu-Maaja Pallok (asendus: Hillar Sein); SA KredEx - Lehar Kütt; Rahandusministeerium - Jaanus Karv; Keskkonnaministeerium - Kaupo Heinma; Eesti Teaduste Akadeemia - Leo Mõtus; Rektorite Nõukogu - Renno Veinthal; SA Eesti Teadusagentuur - Andres Koppel; SA Archimedes - Eve Sild.

Nutika spetsialiseerumise meetmed (tehnoloogia arenduskeskused, klastrid, riik kui tark tellija) läbivad aga Nutika Spetsialiseerumise juhtkomitee, kuhu kuuluvad: 

  • Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium - Viljar Lubi
  • Haridus – ja Teadusministeerium - Indrek Reimand
  • Rahandusministeerium - Jaanus Karv
  • Riigikantselei - Anne Jürgenson
  • Rektorite Nõukogu - Marco Kirm
  • Eesti Kaubandus – ja Tööstuskoda - Mait Palts
  • Eesti Teenusmajanduse Koda - Riin Ehin

 

Ettevõtja arenguprogramm

Ettevõtja arenguprogramm (edaspidi: EEVA) on ettevõtjate arengut toetav terviklahendus. Koostöös ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) kliendihalduriga kaardistatakse ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks.
 
Meetme eelarve: 75 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Meetmest toetatakse äriühinguid, kellel on ambitsiooni ja tahet arendada ning uuendada oma tooteid ja teenuseid, müügi- ja turundustegevusi, tootmisprotsesse ning ettevõtja arengut toetavaid personalitegevusi.  
 
Arenguprogrammi tegevused on jagatud kaheks:
  • Ettevõtja arenguvajaduste väljaselgitamine
  • Ettevõtja arendustegevuste läbiviimise toetamine (seotud personali, protsesside, toote- ja teenuse arendamise ning müügi- ja turundustegevuste läbiviimisega)
Enne ettevõtja liitumist EEVAga viiakse läbi ettevõtja arengut kaardistav diagnostika. Diagnostika tulemustele toetudes koostab ettevõtja koostöös EASi kliendihalduriga arenguplaani. Selles nimetatakse ära kõik tema arengut mõjutavad tegevused, milledest toote- ja teenusearendusega, müügi- ja turundustegevuse arendusega, tootmisprotsesside arendusega ning ettevõtja personaliarendusega seotud tegevusele, saab antud meetmest toetust taotleda. Ühtlasi nõustab EASi töötaja ettevõtjat ka EASi-välistest toetusvõimalustest.
 
Võrreldes varasemaga kaob ära vajadus koostada erinevaid taotlusi erinevatest meetmetest toetuste saamiseks. Toetatavate tegevuste üle otsustamisel lähtutakse iga ettevõtte võimekusest ja võimalustest seatud eesmärke ellu viia.
 
Hetkel on käivitatud meetme pilootfaas

Uus meede avatakse 2015. aasta teisel poolaastal. 
 

Kontakt
 

Kaie Nurmik
Kaie Nurmik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 639 7651
kaie.nurmik [at] mkm.ee

Tehnoloogia arenduskeskused

Tehnoloogia arenduskeskused (edaspidi: TAKid) on ettevõtjatele uute toodete ja teenuste arendamiseks loodud keskused, kus uued tooted, teenused ja tehnoloogiad sünnivad TAKide, ettevõtjate ja ülikoolide koostöös. Tehnoloogia arenduskeskuste toetusmeetme eesmärk on ettevõtjate teadus – ja arendustegevuse (edaspidi: TA), tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuste edendamine ning kättesaadavuse parandamine. 
 
Meetme eelarve: 40 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).
 
Aastatel 2015 – 2022 jäävad TAKide tegevuste fookusesse Eesti ettevõtjatele uute toodete ja teenuste turule toomiseks vajaminevate tehnoloogiate arendamisega seotud tegevused. Meetmest saavad toetust TAKid ehk äriühingud, kelle põhitegevus on teadus- ja arenduse ning innovatsiooni (edaspidi: TA&I) tegevuste elluviimine.
 
TAKide meetme toel luukase Eesti ettevõtjatele uued ja rahvusvaheliselt edukad tooted ja teenused. Seeläbi paraneb ettevõtjate konkurentsivõime.
 
Lisaks nimetatule on võetud eesmärgiks kujundada TAKidest rahastamisperioodi lõpuks rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogia arenduskeskused, kus lisaks Eesti ettevõtjatega tehtavale TA koostööle on piisavalt teadmisi ja oskusi, et osaleda rahvusvahelistes TA projektides ja pakkuda TA teenuseid ka rahvusvahelistele ettevõtetele.
 
Toetust saavad:
  • Ettevõtjate soovist ja vajadusest lähtuvad TA tegevused – rakendusuuringud ja tootearendus ning neid ettevalmistavad eeluuringud
  • TAKi kui tehnoloogia arenduskeskust tugevdada aitavad tegevused – TAKi enda TA tegevused ja TAKi organisatsiooni arendustegevused, TAKi turundustegevused, jne.
Põhitaotlusi saavad esitada eeltaotlusvoorus hindamistulemuste ja pingerea alusel edasipääsenud ning programmi eelarve sisse mahtunud TAKid. Informatsioon põhitaotlusvooru tingimuste kohta on leitav EASi kodulehel.
 

Kontakt
 

Kaie Nurmik
Kaie Nurmik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 639 7651
kaie.nurmik [at] mkm.ee

Finantsinstrumendid 

Finantsinstrumentide eesmärk on parandada Eesti ettevõtjate kapitalile ligipääsu võimalusi ning arendada välja pangalaenule alternatiivseid kapitali kaasamise võimalusi.

Meetme eelarve: 145,5 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Finantsinstrumentide pakett koosneb:

  • Laenudest, mis on mõeldud ettevõtjale, kelle äriplaani pank ei finantseeri või kel puudub panga poolt nõutav omaosalus pangalaenu väljastamiseks.
  • Riiklikust tagatisest, mis aitab panga silmis kompenseerida ettevõtja ebapiisavaid tagatisi ja parandada seeläbi ettevõtja krediidivõimet. 
  • Krediidikindlustusest, mis võimaldab Eesti eksportööridel pakkuda välisostjatele pikaajalisi finantseerimislahendusi. Selle abil on ettevõtjatel võimalik maandada välisostjate ja nende võimaliku maksejõuetusega seotud riske, samuti ostja asukohamaaga seonduvaid poliitilisi riske.
  • Riskikapitalist (ehk omakapitali investeeringust), mis on mõeldud kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjale, kellel on uudne, kuid riskantne äriidee, mille elluviimiseks on lisaks kapitalile vaja ka kogemusi ja kontaktvõrgustikku.

Rahandusministeeriumi tellimusel valmis 2014. aasta lõpus perioodi 2014-2020 vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelanalüüsi esimene osa, mille teostas PricewaterhouseCoopers (PwC). Selle käigus selgitati välja turutõrked, mida on võimalik lahendada finantsinstrumentidega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis 2015.a. kevadel analüüsi teine osa, mis kirjeldab konkreetseid finantsinstrumente ning nende tingimusi.
 
Sihtgruppidega konsulteerimine toimus eelanalüüside valmimise käigus.
 
Tagatis- ja laenutaotlusi saab esitada KredExi kodulehel, EstFundi fondihalduriks saab kandideerida Euroopa investeerimisfondi vahendusel.

 

Kontakt
 

Mikk Vainik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 625 6392
mikk.vainik [at] mkm.ee

Balti Innovatsioonifond

Balti Innovatsioonifond (BIF) on Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt loodud fondifond, mille eesmärk on pakkuda Balti riikide ettevõtjatele pangalaenule alternatiivset rahastamisvõimalust parandades seeläbi ligipääsu kapitalile.
 
EIF investeerib fondifondi 52 miljonit eurot, millele lisandub 26 miljonit eurot Eesti (KredEx), Läti (Altum) ja Leedu (Invega) riiklikelt agentuuridelt.

 
Aastatel 2013-2016 investeerib BIF 130 miljonit eurot era- ja riskikapitali investeerimisfondidesse (allfondid), millele lisatakse omakorda vähemalt sama suures summas investeeringuid erainvestoritelt ja pensionifondidelt.

Ettevõtetesse investeerivad allfondijuhid vastavalt iga konkreetse allfondi investeerimispoliitikale, kuid üldiseks sihtgrupiks on hea rahvusvahelise arengupotentsiaaliga Balti riikide ettevõtted. Keskmine investeering ühte ettevõtjasse on vahemikus 3-10 miljonit eurot.
 
Tänaseks on EIF valinud välja neli allfondi kuhu BIF investeerib (BPM Capital, BaltCap Private Equity Fund, Karma Invest, Livonia Capital). Kõik need allfondid on kaasanud erakapitali ning asunud investeerima.

Kapitali kaasamiseks allfondidest tuleb huvitatud ettevõtjatel kontakteeruda allfondijuhtidega:

  • BPM Capital: Kalmer Kikas
    Tel: 501 9745
    E-post: kalmer.kikas [at] bpmcapital.eu
  • BaltCap: Peeter Saks
    Tel: 665 0285
    E-post: peeter.saks [at] baltcap.com
  • Livonia Partners: Kaido Veske
    Tel: +372680 0441
    E-post: kaido.veske [at] livoniapartners.com
  • Karma Ventures: Margus Uudam
    E-post: good [at] karma.vc

Potentsiaalsetel allfondijuhtidel, kes on huvitatud oma fondi BIFi vahendite kaasamisest, tuleb kontakteeruda EIFga:

  • Krisjanis Zarins
    Tel: +352 2485 81659
    E-post: k.zarnis [at] eif.org

Meede on avatud ja taotlusi saab juba esitada.

 

Kontakt
 

Mikk Vainik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 625 6392
mikk.vainik [at] mkm.ee

Osakute toetusmeede

Innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetme sihtrühm on väikese – ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ning eesmärgiks on suurendada nende innovatsiooni- ja arendusalast tegevust, soodustades samal ajal ka koostööd nii VKEde endi kui ka mõne vastava teenuse pakkuja vahel.
 
Meetme eelarve: 10 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).
 

Toetusmeede võimaldab ettevõtetel koostöös mõne innovatsiooni- või arendusteenust pakkuva partneriga:
  • Otsida lahendusi ettevõtte ees seisvatele arenguprobleemidele
  • Töötada välja ja testida uudseid lahendusi
  • Koguda teadmisi uute tehnoloogiate kohta
  • Uurida intellektuaalomandiga seotud küsimusi 

Innovatsiooni- ja arendusteenuseid osutavad näiteks teadus- arendusasutused, rakenduskõrgkoolid, akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, patendivolinikud, inseneribürood jt.
 
Koostöö tulemusel loodud või parendatud toodete, teenuste või protsesside kaudu paraneb VKEde konkurentsivõime.
 
Meede on taotlemiseks avatud.

 

Kontakt

Paul Jaakson
Majandusarengu osakonna peaspetsialist
Telefon: 625 6417
paul.jaakson [at] mkm.ee

Klastrite toetusmeede

Klastrite arendamise toetusmeetme eesmärk on tõsta klastri partnerite rahvusvahelist konkurentsivõimet läbi ühiste turundus- ja arendustegevuste edendamise nutika spetsialiseerumise kasvualades.

Meetme taotlusvoorude eelarve: 10 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Klaster kui koostööplatvorm võimaldab:
  • Edendada innovatsioonialast koostööd ja põimumist erinevate majandusharude vahel.
  • Võimendada avaliku, kolmanda ja erasektori esindajate vahelist suhtlust ning seeläbi luua usaldust ja võimalusi teadmismahukate ning kõrgele lisandväärtusele suunatud ühistegevuste läbiviimiseks.
  • Koondada teadmisi, oskusi, kapitali ja inimressursse ning ühendada erisuuruses ettevõtjaid, mis on oluline rahvusvahelisel tasandil mastaabiefekti saavutamiseks, ühtse brändi kujundamiseks ning tugevate koostööpartnerite leidmiseks.
Meetme sihtgrupp:
  • Mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis koondavad klastri partnereid ja toetavad klastri tegevusi
  • Ettevõtjad, kellel on valmidus ja võimekus viia omavahelises koostöös ellu klastri tegevusi
  • Teadusasutused ja kõrgkoolid, kelle osalemisel on eelduseks ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö

Toetatavad tegevused:

  • Klastri arendustegevuste läbiviimine, et toetada otseselt või kaudselt tootmisefektiivsuse tõstmist, toodete, teenuste ja protsesside arendamist või täiustamist ning seeläbi kõrgema lisandväärtuse saavutamist.
  • Klastri ühisturundustegevuste läbiviimine, et tõsta klastri ja selle partnerite rahvusvahelist nähtavust ja positsiooni ning toetada klastri ulatuslikumat võrgustumist ja uute partnerite kaasamist.
Oodatavad tulemused:
  • Kasvab klastri partnerite lisandväärtus töötaja kohta
  • Kasvab klastri partnerite uutest või oluliselt muudetud toodetest ja teenustest saadav müügitulu
  • Suureneb klastris innovatsioonialast koostööd tegevate partnerite arv
  • Suureneb klastris nutika spetsialiseerumise kasvualadesse panustavate ettevõtjate arv

Tutvu 2015. aasta taotlusvooru tulemustega siin.

2016. aasta taotlusvoor on suletud. Rahastamisotsused kinnitatakse käesoleva aasta III kvartalis.
 

 

Kontakt
 

Kaie Nurmik
Kaie Nurmik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 6397651
kaie.nurmik [at] mkm.ee

Loomemajanduse meede

Loomemajanduse arendamise meetmete eesmärgiks on valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmine, ekspordimahtude suurendamine ja loomemajanduse potentsiaali sidumine ülejäänud majandusega. 

Meetme eelarve: 20 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Meetme rakendamisel pööratakse tähelepanu teadlikkuse tõstmisele, viiakse ellu teadmiste ja oskuste arendamisele suunatud tegevusi (sh. koolitusi), toetatakse loomevaldkondi hõlmavat inkubatsiooni ja valdkondlikke arendustegevusi (nt. tootearendus, rahvusvahelistumine, turundus) ning suurendatakse loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste võimekust pakkuda teenuseid, mis aitavad kaasa VKEde konkurentsivõime suurenemisele. Kuigi toetust saavad taotleda ka mitte-VKEd, on antud investeerimisprioriteedi sekkumise lõplikuks sihtgrupiks ja kasusaajateks VKEd.

Viimane loomemajanduse kaardistus, mis valmis 2013. aastal ja kajastas 2011-2012. aasta näitajaid, tõi sektori kitsaskohtadena kokkuvõtlikult välja järgneva:
  • Loomeettevõtted on muutunud väiksemaks ja nende ekspordisuutlikkus on madal, st. ettevõtete väike elujõulisus ja tegevuse killustatus takistab arengut, investeeringute tegemist ning välisturgudele minekut.
  • Loome- ja teiste valdkondade ettevõtjate vaheline koostöö on vähene, st. teised majandussektorid ei näe loominguliste lahenduste kasutamises konkurentsieelist ja võimalust teenida suuremat tulu.
  • Riik on toetanud loomemajanduse arenguks sobiliku keskkonna ja tugistruktuuride loomist, kuid olulisem on see, et väljastpoolt algatatud tegevused kasvaksid üle ettevõtete endi sooviks koostööd teha.
Loomemajanduse meetme rakendamise tulemusena on loomemajandussektori ettevõtjate majandusnäitajad (sh. tulu töötaja kohta ja tulu ettevõtte kohta) võtnud positiivse suuna võrreldes Eesti keskmiste näitajatega. 
 
Alates 2015. aasta teisest poolest saavad loomemajanduse valdkondades tegutsevaid ettevõtted kasutada uut eksporditoetust loomemajanduse arendamise meetmes. (Lisainfo EASi veebist, vt allpool)

Alates 2016. aastast saavad loomemajanduse ja teiste valdkondade ettevõtted esitada taotluse loomemajanduse koostööprojektide elluviimiseks. Lisainfo EASi veebilehelt.

Loomemajanduse meetme raames on lõppenud I taotlusvoor loomemajanduse arenduskeskuste toetamiseks.

Hetkel on avatud „Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise võimekuse arendamine” taotlusvoor. Täpsem info taotlemise kohta siin.

Ühtlasi on avatud loomemajanduse koostööprojektide toetus. Antud toetuse sihtgrupiks on ettevõtjad, kes ei tegutse loomemajanduse valdkondades ja kes kaasavad arendusprojekti elluviimisel loomesektori ettevõtjaid. Täpsem info EASi kodulehel.

Loomemajanduse tugistruktuuride arendamise toetust saavad MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (kaasaegse kunsti valdkonna arendamine), SA Eesti Filmi Instituut (Eesti filmitööstuse valdkonna arendamine), MTÜ Music Estonia (Eesti muusika valdkonna arendamine), MTÜ Disainikeskus (disaini valdkonna arendamine), MTÜ IGDA Estonia (Eesti mängutööstuse arendamine) ja MTÜ Loov Eesti (mobiilne loomemajanduse põhimõtetest lähtuv arendusprogramm, mida rakendatakse piirkondades, kus puudub loomemajanduse arenduskeskus).
 
 

Kontakt
 

Silja Lipp

Majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht
Telefon: 625 6409
silja.lipp [at] mkm.ee

Starditoetus

Toetuse andmise eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega inimestel luua ettevõte, mis omab kõrget kasvupotentsiaali ja rahvusvahelistumise võimet.

Meetme eelarve: 8,1 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Ettevõtlusesse on sisenenud uusi inimesi, kellel varasemalt ettevõtluskogemus puudus või oli vähene. Toetuse andmise ning sellega pakutavate arengunõustamise ning juhendamise tulemusena on loodud ettevõtted, mis on senisest enam ambitsioonikad ning jätkusuutlikud.
 
Meede on avatud. 

 

 

Kontakt
 

Anette Järvpõld
Anette Järvpõld

Majandusarengu osakonna peaspetsialist
Telefon: 625 6399
anette.jarvpold [at] mkm.ee

Start-up Eesti

Start-up Eesti on idufirmade ökosüsteemi arendamise programm, mille eesmärgiks on kasvatada inimestes ettevõtlikkuse potentsiaali, et loodaks idufirmasid, arendataks nende meeskonda, toodet, klienti ja ärimudelit kui tervikut. Programm aitab kaasa ka idufirmade finantseerimismudeli väljaarendamisele, mis aitaks idufirmadel edu saavutada.

Meetme eelarve: 7 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Esialgne Start-up Estonia (SuE) programm kutsuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu 2011. aastal. Perioodil 2011-2013 finantseeriti EAS-i kaudu kolme ärikiirendit, korraldati start-up konverents ja reise Silicon Valley'sse ning toodi Eestisse mitmeid mentoreid. Alates 2014. aastast on programmi rakendajaks Eesti Arengufond, kes viis 2014-2015 ellu pilootprojekti 2014-2020 aasta programmi rakendamiseks.

2015.a. suvel kinnitati uus „Start-up Estonia“ programm, mis vältab 2023. aasta lõpuni. Programmi eesmärk on varasemaga sarnane – hoogustada iduettevõtlust, et Eesti ettevõtjad tegeleks kõrge lisandväärtuse ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega.

Tulemuse saavutamisel keskendume järgnevale:

  • Toetame start-up ettevõtlust käsitlevate õppemoodulite levikut, interdistsiplinaarsete meeskondade moodustamist ning spin-off'ide tekkimist.
  • Panustame võimalikult kiiresse prototüübi valmimisse ja miinimumtoote turule toomisesse. Teeme testtoote valmimist toetavad vajalikud tugiteenused ja rahastuse laialdasemalt kättesaadavaks ning kiirendame kohaliku investeeringute turu arengut.
  • Toetame juhtimiskompetentside kaasamist ja kasvatamist start-up’ides ning tugisüsteemides. Teiste seas oleme abiks rahvusvahelise kogemusega juhi värbamisel ja ambitsioonikate ettevõtjate juhtimisoskuste täiendamisel ning coachingu kvaliteedi tõstmisel.

Programmi raames toetatakse järgnevaid tegevusi:

  • Iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise terviklike arenguprogrammide elluviimine
  • Iduettevõtete asutamise ja investorvalmiduse saavutamise arenguprogrammide elluviimine
  • Pikaajaliste ärikiirendiprogrammide ellu viimine nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine

Uus programm jõustus 2015. aasta juulis ja rakendatakse alates 2015.a. sügisest.


 

Kontakt
 

Mikk Vainik

Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 625 6392
mikk.vainik [at] mkm.ee

Ettevõtlusteadlikkuse programm

Ettevõtlusteadlikkuse toetusskeemi eesmärk on ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine.

Programmi rahastus - Euroopa Regionaalarengu Fond.
 
Programmi sihtgrupp: 
  • Potentsiaalselt ettevõtlusest hetkel ja kaugemas tulevikus huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed
  • Ettevõtjad (sh. ettevõtete juhid, töötajad ja omanikud)
  • Ettevõtlusega seotud organisatsioonid
  • Olemasolevad ja potentsiaalsed investorid
  • Ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad muud juriidilised või füüsilised isikud
Toetusskeemi eesmärk on kasvatada ettevõtlusteadlikkust ühiskonnas tervikuna ja konkreetsetes sihtgruppides ning võimaldada tegutsevatel ettevõtjatel areneda. Toetusskeemi raames pakutakse nii tegutsevale kui potentsiaalsele ettevõtjale mitmesuguseid tugiteenuseid. Antud toetuskeemi raames ei pakuta ettevõtjale finantstuge.

Programmi raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:
  • Nõustamine ja info jagamine maakondlikes arenduskeskustes
  • Koolitused erinevates ettevõtlusele olulistes valdkondades, nt. juhtimine, turundus jms.
  • Üritused ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks, nt ettevõtlusnädal ja –päevad, ettevõtlikkusprojektide konkurss
  • Ettevõtjate ekspordivõimekuse kasvatamiseks suunatud tegevused, nt messikülastused, ekspordinõunikud ja kontaktvõrgustiku loomine välisturgudel
  • Eesti maine kasvatamiseks suunatud tegevused

Toetuse andmise tingimused on jõustunud.


 

 

Kontakt
 

Anette Järvpõld
Anette Järvpõld

Majandusarengu osakonna peaspetsialist
Telefon: 625 6399
anette.jarvpold [at] mkm.ee

Riik kui tark tellija

Innovaatilistele toodetele ja teenustele turu loomiseks tuleb suurendada riigi võimekust ja valmisolekut käituda innovaatiliste lahenduste tellijana. 

Meetme eelarve: 20 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Traditsioonilised hankemenetlused ei ole parim lahendus olukorras, kus hangitava toote või teenuse olemus pole tellijale selge ning seetõttu on mõistlik algatada riigi poolt innovatsiooni toetavate riigihangete korraldamine. 

Eesti innovatsioonipoliitikas on sarnaselt enamike Euroopa riikidega seni domineerinud pakkumispõhised initsiatiivid (grandid, otsetoetused). Et tagada innovatsioonipoliitika terviklikum toimimine, on tarvis juurutada ka nõudluspõhiseid vahendeid, millest üks levinumaid on riigihangete kasutamine. 

Nõudluspõhiste vahendite eesmärk on aidata kõrvaldada nii süsteemseid kui ka turutõrkeid, mis tähendab, et tegevuste sihtrühm on nii avalik kui ka erasektor. Plaanis on välja töötada tegevuste pakett, mis soodustavad riigihangete kasutamist innovatsiooni edendamiseks. Tegevused hõlmavad endas hankijate ja pakkujate teadlikkuse tõstmist, ekspertnõustamist, koolitusi, valdkondlike võrgustike loomist ning innovatsiooni hankimise toetust.

Kuivõrd nõudluspõhiseid innovatsioonipoliitika vahendeid ei ole Eestis seni teadlikult ja süsteemselt kasutatud, viidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2014 esimesel poolaastal läbi teostatavusuuring, kus analüüsiti uudse poliitika kasutusvõimalikkust nutika spetsialiseerumise valdkondades. Praeguseks on rakendusmehhanism välja töötatud ja EAS-is rakendamisel.

Meetme raames korraldatakse koolitusi, seminare, konverentse ning koostatakse vastavaid juhendeid ja muid abimaterjale. Toetust saavad avaliku sektori hankijad innovatsiooni hankimiseks taotleda voorude avanedes. Esimene voor sulgus 2016. aasta juunis. Järgmine voor on kavas 2017. aasta kevadel. Hoia end kursis siin.
 
 

Kontakt
 

Paul Jaakson
Majandusarengu osakonna peaspetsialist
Telefon: 625 6417
paul.jaakson [at] mkm.ee

Kosmosetehnoloogiate kasutuselevõtt

Kosmosvaldkond on üha kiiremini kasvav valdkond maailmas, mis pakub oma teenuste arendamisel tohutu hulga võimalusi nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Kosmosetehnoloogiate – satelliitkaugseire ja satelliitnavigatsioon – maapealsed rakendused mõjutavad oluliselt meie igapäeva elu. Seda juba kasvõi siis kui kasutame linna transpordisüsteemi, kuulame ilmateadet, vaadatame televiisorit või analüüsime oma metsajooksu arvutiekraani. 
 

Eesti ettevõtetele annab kosmosetehnoloogiatega tegelemine võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös ning tulevikus olla mitte ainult tehnoloogia ja teenuste kasutaja, vaid ka nende väljatöötaja ja eksportija. Kosmosetehnoloogiate maapealsed rakendused aitavad parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja kuluefektiivsust ning muuta meie riik innovaatilisemaks.

Kosmose valdkonna teaduse kompetentsi ja ettevõtete võimekuse arendamine Eestis loob mitmeid võimalusi EL kosmoseprogrammides (Copernicus, Galileo) osalemiseks ja seeläbi Eesti majandusse panustamiseks. Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicuse poolt pakutava võimaluste paremaks ärakasutamiseks siseriiklikult viidi 2015 aasta I poolel läbi uuring: Asutuste ülese teenuse analüüs ja kontseptsioon – Copernicuse sateliitandmete jaotuskeskus.

2007. aastal alanud Eesti edukas koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) on tänaseks viinud selleni, et 1. septembril 2015 sai Eestist ametlikult ESA 21. liikmesriik. Täisliikme staatus ESA-s on välja teenitud eelkõige tänu eelnevalt ESA Euroopa koostööriigi lepingu raames läbi viidud 27 edukale projektile, kus Eesti ettevõtted ja teadusasutused näitasid oma potentsiaali, võimekust ja huvi osaleda kosmosevaldkonna kõrgtehnoloogilises arendustöös. ESA täisliikmena on Eestil suurepärane võimalus kosmosevaldkonna arengutes kaasa rääkida, osaleda erinevates arendusprojektides ning tõsta oma  võimekust väärtusliku partnerina.

Eesti Kosmosebüroo ülesandeid täidab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

 

Kontakt
 

Paul Liias
Majandusarengu osakonna ekspert
Telefon: 625 6341
paul.liias [at] mkm.ee

Välisspetsialistide kaasamine

Work in Estonia - välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015-2016 eesmärk on muuta Eesti ühiskond ja majandus rahvusvahelisemaks, tõstes nii selle konkurentsivõimet. Tegevuskava pakub lahendusi, kuidas meelitada Eestisse välistalente ja välismaal elavaid Eesti kodanikke ning aidata neil siin rakendust leida.

Väisspetsialistina käsitletakse siinkohal taoliste oskuste, teadmiste, kompetentside ja kontaktidega välismaalt saabuvaid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kelle sisserännet reguleerib, kas välismaalaste seadus või Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise raamistik ja/või Eestist alaliselt eemal elavaid kodanikke.

Eestis on saamas üha suuremaks ettevõtete arenemise ja kasvamise probleemiks kvalifitseeritud spetsialistide ning oskustööliste suurenev puudus. Täna on ettevõtjate hinnangul kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus võrdlemisi halb.

Vastavalt tööjõuprognoosile aastani 2022 vajatakse 10 aasta jooksul Eestis kokku umbes 22 500 tippspetsialisti. Suure osa antud tippspetsialistidest suudab katta siseriiklik tööjõud, kuid arvestades majanduse arenguid, on konkurentsivõimelise majanduse tagamiseks vajalik välismaiste tippspetsialistide kaasamine.

Tegevuskava raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:

  • Panustatakse Eesti mainekujundusse välismaal, tutvustades Eestit kui paindliku ja ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonnaga, heal tasemel teadlaskonnaga ning mitmekülgsete karjäärivõimalustega sihtriiki töötamiseks.
  • Aidatakse lihtsustada välisspetsialistide leidmist, värbamist, sisserännet ning ettevõtjate ja tööjõu potentsiaali realiseerimist.
  • Aidatakse muuta Eesti välisspetsialistide sihtriigiks, kus neile ja nende pereliikmetele pakutakse paindlikke, kohanemist toetavaid teenuseid.
  • Toetatakse välisspetsialistide ning nendega kokkupuutuvate toimijate võrgustike teket ja koostööd.
Tegevuskava sihtrühmad:
  • Ettevõtjad kui praegused või tulevikus potentsiaalsed välisspetsialistide värbajad ning teised tööandjad (sealhulgas kolmanda sektori organisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid)
  • Avaliku (nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandi), era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kes pakuvad välisspetsialistidele teenuseid (näiteks eraettevõtted, kes pakuvad turul teenuseid või avaliku sektori toetusel tegutsevad nõustamispunktid)
  • Välistudengid, kes õpivad Eestis
  • Väljaspool Eestit resideerivad Eesti spetsialistid
  • Välismaa spetsialistid, sealhulgas välisteadlased, kel on kompetentsid, millest on kohalikul tööjõuturul puudus
Oodatavad tulemused:
  • Tõuseb Eesti koht rahvusvahelise konkurentsivõime indeksis talentide meelitamise ja hoidmise alamkategoorias.
  • Ettevõtjate hinnang tööjõu kättesaadavuse osas paraneb.
  • Kasvab elamisloa töötamiseks väljastamine.
  • Kasvab välisüliõpilaste arv, kes pärast õpingute lõppu sisenevad Eestis tööjõuturule.
  • Kasvab avalike teenuste rahulolu määr välismaalaste seas. 
Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava koostamisel osales laiapõhjaline ettevõtjate, ministeeriumite, ülikoolide ja tugistruktuuride esindajate töögrupp. Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava on „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ tulenev tegevuskava, mis panustab ettevõtluse kasvustrateegia eesmärkide saavutamisse ning seeläbi „Eesti 2020“ katuseesmärkide saavutamisse. 

Tegevuskava täitmise seireks on kinnitatud juhtgrupp ettevõtlusministri käskkirjaga 15.1.2016. Juhtgrupp kohtub 2016. aasta veebuari esimeses pooles.

Lisaks tegevuskava elluviimise seirele osaleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aktiivselt Välismaalaste Seaduse 3. etapi muudatuste protsessis ning teeb koostööd erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega, et tõsta sallivuse ja tolerantsi alast teadlikkust äriringkondades.
 
 

Kontakt
 

Martti Kalvik
Martti Kalvik

Majandusarengu osakonna nõunik
Telefon: 625 6464
martti.kalvik [at] mkm.ee

Eksport

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt ekspordi valdkonnas pakutavate teenuste ja läbiviidavate tegevuste peamine eesmärk on toetada Eesti eksportööride ekspordivõimekuse kasvu, seda läbi ettevõtjate kompetentside arendamise, teadlikkuse tõstmise ja rahvusvahelise kontaktibaasi laiendamise.

Eksporti toetavate tegevuste läbiviimiseks on EASile aastani 2020 ette nähtud 19,5 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Ettevõtjatele pakutavad võimalused:

  • Ekspordinõunikud Norra, Rootsi, Soome, Taani, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Hiina turgudele ning 2015. aastal alustas tööd täiendav ekspordinõunik Lõuna-Saksamaal
    • Eelnõustamine välisturule sisenemiseks ja ekspordipartneri otsingu teenus (Tasuline)
  • Riiklikud ühisstendid rahvusvahelistel messidel
  • Assotsieerunud konsultandid
    • Teenust hakatakse pakkuma kuuel turul, kus ekspordinõunikud puuduvad (Teenus ettevalmistamisel)
  • Sektoripõhised kontaktreisid ettevõtjatele
  • Ekspordibuldooserid sihturgudele
  • Välisfirmade ostujuhtidele Eesti ettevõtjate tutvustamine
  • Eesti tutvustamine sihtrühmadele: messid, kontaktüritused, ärivisiidid
  • Kontaktiotsingu teenus
  • Nõustamisteenused ja koolitused, sealhulgas:
    • Sihtturu seminarid
    • Ekspordiplaani koostamise koolitused
    • Valdkonnapõhised koolitused
    • Rahvusvahelise kompetentsi kaasamise võimaldamine Eesti ettevõtjatele
    • Praktikavõimalused Eesti ettevõtjatele välisfirmades (Teenus ettevalmistamisel)
Oodatavad tulemused:
 
EASi pakutavad teenused ja läbiviidavad tegevused toetavad Eesti ettevõtluse kasvustrateegias (2014-2020) ning seda toetavas ekspordi ja välisinvesteeringute tegevuskavas Made in Estonia 3.0 seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas:
  • Eksportööride arvu kasv kõigi sihtriikide lõikes 12% aastas
  • Ekspordikäive kõigi sihtriikide lõikes vähemalt 10% aastas
 

Kontakt
 

Martti Kalvik
Martti Kalvik

Majandusarengu osakonna nõunik
Telefon: 625 6464
martti.kalvik [at] mkm.ee

Välisinvesteeringud Eestisse

Välisinvesteeringute Eestisse toomisel lähtutakse järgnevatel aastatel kolmest peamisest suunast: liikumine kõrgemat lisandväärtust pakkuvate välisinvesteeringute riiki meelitamise suunas, kontaktide tekitamine ning Eesti kuvandi ja keskkonna arendamine (sh. Eesti kui „targale tööjõule“ atraktiivse sihtriigi tutvustamine lähiriikides).

Meetme rahastus - Euroopa Regionaalarengu Fond.

Välisosalusega ettevõtted, mille puhul on välisinvestori osalus suurem kui kümnendik, annavad 60% koguekspordist, 36% tööhõivest, 35% teadus- ja arenduskulutustest, 45% majanduse lisandväärtusest ning 28% kõrgema tööviljakuse (lisandväärtuse alusel). Sellest tulenevalt on välisotseinvesteeringud kõrgemat lisandväärtust pakkuva majanduse aluseks ning katalüsaatoriks.

Välisinvesteeringute Eestisse toomisel on püstitatud järgmised eesmärgid: 
 
  1. EASi rahvusvahelistumise divisjoni poolt toodud investeeringute maht aastas 70 miljonit eurot
  2. 30 investeeringut aastas, mis riigiti peaksid jaotuma järgmiselt:
    1. 40% lähiriigid
    2. 43% Hansatee
    3. 17% kauged turud
  3. 50% projektidest kasvualades
  4. Lisandväärtus töötaja kohta suurem Eesti keskmisest (2013 ~ 20 000 eurot)
  5. Suurendada Hansatee riikidest pärit välisinvesteeringuid. Suhtarv vs Soome/Rootsi investeeringud.
Keskendutakse järgnevatele klientidele:
 
  1. Rahvusvaheliste suurkontsernide (käive üle 100 miljoni euro, majandustegevus vähemalt kolmes riigis) kõrge lisandväärtusega üksused
  2. Kasvualades tegutsevate rahvusvaheliste suurettevõtete teadus- ja arendusüksused
  3. Serverikeskused (datacenters)
  4. Rahvusvahelise riskikapitali ja idufirmade kokkuviimine, idufirmade peakorterite toomine Eestisse
Uuendused sisaldavad muuhulgas:
 
  1. Ühtse sõnumi ja väärtuspakkumiste väljatöötamine kasvualade raames eelistatavatele investeeringutele ning „tarkade töökohtadega“ välisinvesteeringute laekumise toetamiseks mõeldud meetmed
  2. Tugipakettide väljatöötamine suurettevõtete juhtiv- ja arendustöötajate kontsernisisesele liikumisele, koolitusele
  3. Järelteenindus – Eestis juba tegutsevate välisinvestoritega koostöö tihendamine (viiakse ellu peamiselt üle-eestilise järelteenindusmeeskonna ning regionaalesindajate abil)
  4. Tihedam koostöö Eestis juba tegutsevate väliskontsernide tütarettevõtetega nende siinsete üksuste tegevuse liikumiseks väärtusahelas ülespoole
  5. Välissuhtluse ja investeeringute müügivõrgu efektiivsemaks muutmine läbi kommunikatsiooni parandamise nii ametkondade vahel kui ka ettevõtjatega
  6. Eesti edulugu ja müügiargumentide väljatöötamine (Demokeskus, Mektory)

Välisinvesteeringute Eestisse meelitamise tegevused on osaks ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskavast 2014-2017 ’’Made in Estonia 3.0’’. 

EASi poolt on avatud Tugiteenus- ja arenduskeskuste toetusmeede. Antud meetme sihtgrupiks on Eestis registreeritud rahvusvahelisse kontserni kuuluvad ettevõtjad, kellede tegevus on suunatud tugiteenuste pakkumisele või kes täidavad kontsernis arendustegevuse funktsiooni. Täpsem info toetusmeetme kohta siin.

 

Kontakt
 

Martti Kalvik
Martti Kalvik

Majandusarengu osakonna nõunik
Telefon: 625 6464
martti.kalvik [at] mkm.ee