Majanduse arendamine

Kuna Eestis on vähe kaubastatavaid loodusvarasid, siis tagab riigi jätkusuutlikkuse ettevõtlusest tekkiv lisandväärtus ja eksport.


Eesti ettevõtluse näitajate järgi oleme samas kategoorias näiteks Skandinaavia riikidega. Samas on nendega võrreldes meie üks peamiseid probleeme madal lisandväärtus töötaja kohta - aastal 2013 oli Eesti näitaja ligi 70% Euroopa Liidu keskmisest.

Lisaks peame arvestama, et tööturul jääb inimesi vähemaks ning see seab meie ettevõtjad situatsiooni, kus vähemate inimestega tuleb saavutada paremaid tulemusi. Kui tahame olla konkurentsivõimelisemad, tuleb saavutada Eesti majandusarengus järgmised muutused: 

  • Tööjõu haridus peab vastama ettevõtluse vajadustele
  • Eksporti tuleb suurendada
  • Kasvama peab teadmistepõhine ettevõtlus
  • Rahvusvahelistumist peab tihendama ning selleks tuleb kaasata välisinvesteeringuid
  • Luua soodne kliima uute innovaatiliste start-up ettevõtete sünniks

 

Majandusareng ja ettevõtlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koos partneritega loonud "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020", mille põhjal töötatakse välja tegevused järgmiseks Euroopa Liidu rahastusperioodiks.

 

Valdkonnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis analüüsitakse järjepidevalt majanduse arenguvõimalusi ning väärtustatakse innovatsiooni. 

Ettevõtlus ja innovatsioon

Eesti ettevõtluse tootlikkuse ja lisandväärtuse tõstmiseks tuleb tugevalt panustada tehnoloogia- ja tootearenduse innovatsiooni. Tähtis on ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö.  
Vaata lisa ettevõtluse ja innovatsiooni lehelt » 

Majandusanalüüs

Eestis tegutseb üle 60 000 ettevõtte, neist vähemalt 250 töötajaga on vaid ligi 150. Majandusanalüüsid annavad ülevaate majandusnäitajatest, tööjõuturu prognoosidest ja valdkonna uuringutest. 
Vaata lisa majandusanalüüsi lehelt »

 

Majanduse olukord
 

Eesti majandus on väike, kuid avatud ja paindlik.
 

Alla 1,3 miljoni elanikuga riigi siseturg jääb paljudele ettevõtetele liiga väikeseks, seetõttu on nende suunatud pilk väljapoole. Ekspordi maht moodustas 2014. aastal umbes 90% Eesti SKPst ja ligikaudu sama suur on ka imporditud kaupade ja teenuste maht, mida kasutatakse tootmises, investeeringuteks või tarbimiseks.

Eesti erineva suurusega ettevõtete osakaal

Suur avatus tähendab, et Eesti majandus on vastuvõtlik väliskeskkonna muutustele ning majandus ja tööturg on lühikese aja jooksul teinud läbi suuri kõikumisi. 

Eesti on majandusarengu poolest liikunud siiski suhteliselt kiiresti lähemale Euroopa Liidu arenenumatele riikidele, kuigi mahajäämus on endiselt üsna suur: Eurostati andmetel oli ostujõuga korrigeeritud Eesti SKP elaniku kohta 2001. aastal 47% Euroopa Liidu keskmisest, ning 2013. aastal 73%. Samasugune pilt iseloomustab ka Eesti tootlikkust. Aastaks 2020 on seatud eesmärk jõuda tootlikkuselt 80% tasemeni Euroliidu keskmisest.

OECD ülevaade Eesti majandusest annab pildi meie majanduse olulisematest näitajatest. Praegust olukorda nii tarbijate kui ka ettevõtjate vaates kajastavad konjunktuuriuuringud.

Majanduskeskkond ja halduskoormus
 

Kogu ettevõtlustegevust raamistab majanduskeskkond, mis määrab, kui lihtne, mugav, selge ja läbipaistev on ettevõtjal siin tegutseda.

Kuna olud muutuvad, peab ka poliitika kujundamine ajaga kaasas käima ja lähtuma eesmärgist ettevõtjate koormust vähendada. Seega on iga uue seadusandliku initsiatiivi puhul oluline hinnata sellega kaasnevaid majanduslikke mõjusid, eeskätt halduskoormust.

Selle hindamise lihtsustamiseks oleme välja töötanud halduskoormuse hindamise kalkulaatori. 

Majanduskeskkonna olulisemad teemad: 

  • Ettevõtja aruandluskohustuse vähendamine
  • Ehituslubade taotlus- ja menetlusprotsessi lihtsustamine
  • Investorkaitse parandamine
  • Maksejõuetusmenetluse kiirendamine
  • Euroopa ühtse turu edasine tihendamine ja tõhustamine

Sektorite jagunemine Eesti ettevõtluses

 

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020

 

Ettevõtluse kasvustrateegiast lähtub kogu ettevõtluspoliitika kujundamine kuni aastani 2020.
 

Strateegia peamine eesmärk on Eesti ettevõtjate tootlikkuse kasvatamine 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ettevõtluse kasvustrateegial on kaks strateegilist fookust: 

  • Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn. kasvuvaldkonnad) 
    Poliitikakujundamisel keskendutakse suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamisele, milles lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse spetsialiseerumisest, arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja mujal.
Kasvualad
  • Suure potentsiaaliga ettevõtted 
    Poliitika alus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kliendianalüüs, mille järgi avaldavad Eesti ekspordile ja lisandväärtusele suurimat mõju kolm ettevõtete gruppi: suurkliendid, nn. võtmekliendid ja kasvukliendid. 

Sihtrühmad

Kasvustrateegia keskendub neljale teemale: 

  • Ärimudel
  • Arendus ja tootmine
  • Müük ja turundus 
  • Konkurentsipositsioon 

Strateegia tulemused: 

  • Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad
  • Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid
  • Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad
  • Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Strateegia rakendusplaan
 

Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab valitsus. Selles kirjeldatakse plaanitavaid tegevusi indikaatorite, eelarvete ja vastutajatega. Iga uue rakendusplaaniga esitatakse valitsusele eelneva rakendusplaani täitmise aruanne.

 

Riigiettevõtted
 

Riigi osalusega ettevõtted tegelevad strateegiliselt oluliste teenuste osutamisega.
 

Eesti riigil on 2015. aasta seisuga osalus 32 äriühingus, 100-protsendiline osalus 25 äriühingus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on 18 äriühingut.

Riigi osalusega äriühingute juhtimine on jaotatud seitsme ministeeriumi vahel ning ühe äriühingu osaluse valitseja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Riik osaleb äriühingutes kolmel põhjusel: riigivõimu teostamine, muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ning tulu saamiseks.

2013. aastal oli riigi osalusega äriühingute konsolideeritud omakapital ca 3 miljardit eurot, kulumieelne ärikasum (EBITDA) 654 miljonit eurot ja puhaskasum kokku 360 miljonit eurot. 

Riigi osalusega äriühingutes töötas 2013. aastal ligi 15 600 inimest.

 

Partnerid ja ettevõtluse regulatsioon
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ja viib seda ellu tihedas koostöös järgmiste partneritega:

  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
    Ettevõtluse toetamise kontekstis rakendusüksus ja peamine tugi nii Eesti ettevõtetele kui ka välisinvestoritele.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus »

  • Maakondlike arenduskeskuste võrgustik
    Toetab ja nõustab piirkondlikke ja alustavaid ettevõtteid.
    Maakondlike arenduskeskuste võrgustik »

  • SA KredEx
    Pakub ettevõtjatele tuge, et kindlustada ligipääsu kapitalile. Pakub laene, laenukäendusi ja riskikapitaliinvesteeringuid. Eksporditagatisi väljastab KredEx Krediidikindlustuse AS.
    SA Kredex »
    KredEx Krediidikindlustuse AS »

  • Areng​ufond
    Arengufondi peamised ülesanded on arenguseire ja nutika spetsialiseerumise elluviimine, samuti investeeringud.
    Arengufond »

 

Rahvusvahelised suhted
 

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu, OECD ja WTO ettevõtluspoliitikat kujundavates töörühmades. 

  • Euroopa Liit
    Euroopa Liidu olulisemad valdkondlikud teemad on ettevõtlussõbraliku tegevuskeskkonna kujundamine, siseturu toimimise parandamine ning e-lahenduste senisest ulatuslikum väljatöötamine ja juurutamine Euroopa Liidu tasandil. Eesti soovib Euroopas saavutada ühtse, lihtsa ja ettevõtlust soodustava õigusruumi.
    EL »

    OECD
    Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD - Organisation for Economic Co-operation and Development) peamine väärtus Eesti jaoks seisneb hea majanduspoliitika kogemuses ja teadmistes. Eesti panustab OECD erinevatesse raportitesse adekvaatse infoga siinse ettevõtluskeskkonna ja majandusnäitajate kohta.
    OECD »

WTO
Maailma Kaubandusorganisatsioonis on Eesti huvi kõrvaldada kaubandustõkkeid ja liberaliseerida turgu.
WTO »


Olulisemad Eesti ettevõtluspoliitika kujundamist suunavad Euroopa algatused:

  • Kõigepealt mõtle väikesele 
    Algatus seab paika väikeettevõtluse põhiprintsiibid, eesmärgid ja tegevused nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi tasandil.
    Kõigepealt mõtle väikesele »
  • Ettevõtlus 2020 
    Tegevuskava planeerib inimeste ettevõtlikkuse kasvatamist Euroopas.
    Ettevõtlus 2020 »
 

OECD suunised ja järelevalve

 

OECD Eesti administratiivne kontaktpunkt (NCP Eesti) tutvustab organisatsiooni suuniseid ülemaailmseks vastutustundlikuks äritegevuseks ning jälgib, et need oleks kooskõlas siseriiklike ja rahvusvaheliste seadustega. 

 

Suunised on osa OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsioonist, mille eesmärgiks on parandada rahvusvahelist investeerimiskliimat ja julgustada hargmaiseid ettevõtteid panustama sotsiaal- ja keskkonnavaldkondadesse.

NCP Eesti pakub abi rahvusvahelistele ettevõtetele Eestis ja Eesti ettevõtetele välismaal, kes tunnevad vajadust edendada sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist. 

NCP Eesti kontakt:
E-post: ncp-estonia [at] mkm.ee

NCP Eesti töösse on kaasatud ka Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, EASi investeeringute agentuur ja ametiühingu ning äriringkondade esindajad. Mittetulundusühingud osalevad kontaktpunkti töös mitteformaalsete kontaktide kaudu ning esitavad ettepanekuid välisinvesteeringute ja suuniste erinevate aspektide kohta.

Üldsusele aitavad OECD suuniste kinnipidamise, riikliku kontaktpunkti ürituste ja rahvusvaheliste investeeringute arengute kohta informatsiooni levitada Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Vastutustundlik ettevõtlus


Vastutustundlik ettevõtlus (CSR ehk Corporate Social Responsibility) on organisatsiooni juhtimise viis, mille puhul organisatsiooni kõik liikmed, sealhulgas omanikud ja töötajad, võtavad vabatahtlikult vastutuse oma otsuste ja tegudega kaasnevate ühiskondlike, keskkonnaalaste ja organisatsiooni majanduslike tagajärgede ning jätkusuutlikkuse eest.

Miks me sellest räägime?

  • Konkurentsivõime tõus
  • Maine paranemine, sh välispartnerite hulgas
  • Ekspordivõimaluste avardumine
  • Suurenenund töötajate rahulolu ja personalivoolavuse vähenemine
  • Rahaline sääst targema planeerimise kaudu

Vabariigi Valitsuse tegevusplaan seadis 2016. aastal üheks eesmärgiks teostada analüüs sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse arendamise võimalustest Eestis.

19. septembril 2016 toimus MKM-is vastutustundliku ettevõtluse alane seminar, kus tutvustati vastvalminud analüüsi ning erinevaid algatusi, millega vastutustundliku teema alamvaldkondades lähiajal edasi liigutakse (seminari ettekanded lisatud allpool).