Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020

 


 

Digitaalse kirjaoskuse laialdane levik ning IKT-oskuste parandamine aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ning tagavad inimeste suurema konkurentsivõime tööturul (sh rahvusvaheliselt).


Toetusskeemi eesmärk on täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT- alaste oskuste ja teadmiste edendamine. Seda toetab rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus, mis loob uut teadmist, suurendab sektorite konkurentsivõimet ja Eesti elanike heaolu.

Meede viiakse ellu Struktuuritoetuse seaduse §16 alusel.

Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 7.1.2015 käskkirjaga nr 15-0004.

Tegevuse elluviija on vastavalt meetme tingimustele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.

Meetme eelarve on 8 500 000 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 7 225 000 eurot.

Käimasolevad projektid


Kahe infoühiskonna alase õppeaine ainekavade ja õppetöö läbiviimise tellimine

Projekti eesmärk on Eesti kõrgkoolide eelkõige sotsiaalteaduste erialadel haridust omandavate tudengite ja tööturul tegutsevate spetsialistide rahvusvahelise konkurentsivõime kasv kõrgemate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskuste ja teadmiste omandamise kaudu.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab eesmärgiks panustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. See tähendab kõrgemate IKT-oskuste arendamist eeskätt IKT-välistel erialadel ja sektorites.

MKM sõlmis 2015. aasta suvel lepingu Tartu Ülikooliga Infoühiskonna mõjude uurimise ja analüüsimisega seotud magistriõpe tasemel õpetatava õppeaine ainekava väljatöötamiseks ja õppetöö läbiviimiseks. Õppeaine maht on 6 EAPd ning seda on võimalik võtta valikainena kõigil sotsiaalteadusoi õppival Eesti ülikoolide üliõpilastel. Kokku koolitatakse 4 aasta jooksul 240 inimest.

Sama lepingu raames luuakse ka tudengitele ning ka tööturul olevate spetsialistidele üks interneti vahendusel õpetatav e-kursus, mille sisuks on infoühiskonna andmestike kvantitatiivne analüüs. Õpeainet hakatakse õpetama alates 2016. aasta sügisest ning koolitusest on võimalik osa saada kuni 500 inimesel.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2019.

Lepingu kogumaksumus on 492 200 eurot+ käibemaks.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )


„Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi seminar

16. juunil 2016 toimus Nordic Hotel Foorumis „Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi seminar, mille eesmärgiks oli tutvustada toetusskeemi käimasolevaid ning planeeritavaid projekte meie lepingu- ja koostööpartneritele ning IKT hariduse valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele.

Seminari esimeses pooles tutvustati toetuskeemi eesmärke, tegevussuundasid ning projektide valiku, planeerimise põhimõtteid. Samuti toimus ka elluviidavate projektide ning seniste tulemuste tutvustus (vt täpsemalt allpool olevast ajakavast).

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja kõrgharidusega tegelevad spetsialistid tutvustasid oma valdkonna haakuvaid tegevusi - räägiti õpetajate IKT- pädevuste tõstmisest ning digitaalse kirjaoskuse edendamisest koolides jms.

Seminari teises pooles paluti osavõtjatel arutada teemal, kuidas saada IKT sektorisse rohkem spetsialiste. Antud arutelu käigus pöörati tähelepanu valdkonnas esinevatele probleemidele ning käidi välja võimalikud lahendused. Kõige rohkem pöörati tähelepanu kutsekoolide õpetajate IKT-alaste teadmiste tõstmisele, tööstussektoris töötavate inimeste IKT alaste oskuste parandamisele ja ka sotsiaalteaduste taustaga spetsialistide IKT alase teadlikkuse ja oskuste parandamisele.

Toetusskeemi meeskond ning seminaril osalevad poliitikakujundajad said seminari lõpuks mitmeid ideid, millega edasi tegeleda ja analüüsida.

Seminari ajakava:

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

IT-õigusalane spetsialistide koolitus

Suurenev nõudlus Eesti e-riigi infotehnoloogiliste lahenduste ja teenuste ekspordi järele on loonud vajaduse IT-õigusele spetsialiseerunud juristide koolitamiseks nii taseme- kui täiendõppena. Tegemist on spetsialistidega, kes peavad omama head baasharidust õigusloomes, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) mõistetes ja terminites. Samuti IT-äripoole tellija kompetentsi õiguslikke mõjusid omavates infosüsteemides, IT-projektijuhtimise ja koordineerimise oskust.

Eesti riigil on vaja eduka ja innovaatilise tehnoloogiariigi kuvandi hoidmiseks ning e-riigi lahenduste ekspordi toetamiseks viia sisse muudatused haridussüsteemi, et hakkaksid tekkima erialase IKT-hariduse moodulid, õppeained ning täiendõppekoolitused. Nende kaudu on võimalik leevendada IT-spetsialistide puudujääki erinevates sektorites, tõsta sektori töötajate lisandväärtust ning püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Riigi majanduse seisukohalt oluliste valdkondade toetamise kontekstis näeb MKM ette vajaduse IT-õigusealaste kompetentsidega spetsialistide koolitamise järele. IT-juristide koolitamine annab Eestis nii IT-ettevõtetele kui ka õigussektorile kasvuvõimaluse, avab uusi ärisuundi välismaal ning  tõstab vastavate oskustega isikud tööturule tulles riigi IT-arendusprojektide tellimuste kvaliteeti.

Septembris 2015 sõlmis MKM lepingu Tartu Ülikooliga IT-õigusalase koolituse läbiviimiseks viie aasta jooksul. Koolituse raames pakutakse 36 EAP kui 54 EAP mahus IT-õiguse erialaaineid magistriõppe tudengitele ning tööturul olevatele spetsialistidele (täiendõppe raames). Samuti on lepingu eesmärgiks koolitada 4 õiguse doktoranti, kes kirjutavad doktoritöö IT-õiguse valdkonnas.

Projekt viiakse ellu kuni augustini 2020.

Lepingu kogumaksumus on 800 000 eurot+ käibemaks.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

IT-alaste huviringide juhendajate koolitus

„Infoühiskonna arengukava 2020“ seab eesmärgiks kasvatada Eesti IKT-sektoris töötavate inimeste arvu aastaks 2020 võrreldes aastaga 2013 50 protsendi võrra.  On oluline astuda samme IKT-sektori tööjõupuuduse vähendamiseks, suurendades vastuvõttu ülikoolide IKT-erialadele. IKT-spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks on aga oluline panustada tehnoloogiaerialade populariseerimisse, mille üheks võimaluseks on IKT-alase huvihariduse pakkumine.

Selleks, et eelnimetatud tegevus avaldaks mõju võimalikult paljude põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste karjäärivalikutele, oleks vaja luua üle-eestiline IKT huviringide juhendajate võrgustik, mille loomise eelduseks on juhendajate koolitus, abi huviringi käivitamisel ning muud vajalikud tugiteenused.

Ühelt poolt mõjutab IKT-alase huvihariduse laialdane levik kooliõpilaste valikuid, aga teiselt poolt pakub arenguvõimalusi ka täiskasvanutele, kellest saavad huviringide juhendajad.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli töötada välja esialgne koolituse metoodika ning katsetada metoodika sobivust koolituse sihtrühmale. Samuti selgitada välja ka koolitatavate täiendõpe ning muude tugiteenuste vajadus. Töö tulemusena valmis lõppraport, mis on abiks IKT-alaste huviringide juhendajatele mõeldud kompleksteenuse väljaarendamisel ning suuremas mahus koolituste jms teenuste tellimisel tulevikus.

Projekti tulemusena koolitati vähemalt 36 IT-alase huviringi juhendajat kolmes Eesi maakonnakeskuses: Tallinnas, Tartus ja Rakveres.

Koolitusel käsitleti vähemalt järgmisi teemasid:

  • Huviringi käivitamise ja läbiviimise metoodika (sh rahastamise võimalused ning muud praktilised küsimused)
  • Koolitaja põhitõed ning praktilised baasoskused IT-alase huviringi läbiviimiseks
  • IKT-oskuste vastu huvi tekitamine ning oskuste arendamise metoodika
  • Praktilised näited, mida tuleks lastele õpetada (näiteks Scratch, Kodu Game Lab, programmeerimine, robootika ja muud sarnased)

Projekti viidi ellu kuni detsember 2015.

Lepingu kogumaksumus oli 4 770 eurot.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

Rahvusvahelised koolitused infoühiskonna mõjudest sotsiaalteadustes

Projekti eesmärgiks on teadustööde valmimine Eesti e-riigi edulugudest: e-valimised, küberkriiside reguleerimine, andmesaatkondade loomise idee, id-kaart jmt ning nende teadustööde teemadega haakuvate koolituste läbiviimine Eesti tudengitele koostöös Eesti ülikoolidega.

Lepingu partneriks osutus riigihanke tulemusena rahvusvaheliselt väga mainekas Oxfordi Ülikool.

2015. aasta jooksul valmis projekti käigus kolm väiksemat teadustööd ning üks teadusartikkel, samuti korraldati kaks koolitust. Väiksemad teadustööd käsitlesid kolme erinevat teemat: küberkaitse, e-tervis ning e-residentsus. Aasta lõpus esitatud teadusartikkel keskendus Eestis ja Ühendkuningriigis kehtivate küberkaitse mehhanismide võrdlemisele. Mainitud artikkel edastati avaldamiseks kõrge reitinguga teadusajakirjale Springer.

Artiklid on leitavad siit.

Projekt kestab kuni 2019. aasta jaanuarini ning igal aastal valmib 4-5 teadustööd erinevatel Eesti infoühiskonda puudutavatel teemadel. Samuti toimub iga aasta vähemalt kaks koolitust Eesti üliõpilastele koostöös Eesti ülikoolidega.

Projekti maksumuseks on kuni 1 060 000 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

Tehnoloogia- ja IT-hariduse populariseerimisürituste tellimine

„Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi üheks eesmärgiks on ka IKT erialade ning ametikohtade populariseerimine.

 

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )

- Robotex 2015

„Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ toetusskeemi üheks eesmärgiks on ka IKT erialade ning ametikohtade populariseerimine.

2015. aasta lõpus toimunud Robotex 2015 oli selle eesmärgi täitmiseks ideaalne üritus, kuna seda külastab väga suur arv inimesi. Sügisel 2015 sõlmiti leping MTÜ Robotexiga töötubade ning tehnoloogianäituse korraldamiseks Robotex 2015 ürituse raames, lepingu maksumus oli 11 760 eurot koos käibemaksuga.

Robotex on alates sellest aastast Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimus Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega (tööd viib ellu MTÜ Robotex). Üritus leidis aset 04.-06. detsembril 2015 ning seda juba viieteistkümnendat korda. Kolme võistluspäeva jooksul külastas üritust umbes 14 000 pealtvaatajat, võistles 534 robotit ning osales üle 1500 võistleja nii Eestist kui mujalt.

Robotex 2015 töötoad viidi läbi viies erinevas ruumis, millest kolm asetsesid TTÜ Spordihoones ning kaks kõrval olevas TTÜ tekstiilimajas. Erinevaid töötube korraldati 2015. aastal 17 tk. Kokku oli töötubades 853 kohta.

Lisaks töötubadele toimus ka tehnoloogianäitus, kus osales 25 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni, millele lisanduvad ülikoolide teaduskonnad ja alamasutused. Tehnoloogianäituse kogupind oli üle 400 m2. Pealtvaatajatele toodi tutvustamiseks rohkem kui 100 erinevat eksponaati.

Lisaks töötubade ja näituse korraldamisele levitati infot Robotexi kohta ka meedias. Põhikanaliteks valiti Delfi Sitehat ja Kanal 2 ning Kanal 12 telereklaam. Kuna programmi sihtrühm on eelkõige täiskasvanud elanikkond, siis nimetatud kanalid olid väga heaks viisiks jõudmaks just täiskasvanud sihtgrupini, kes a) loeb igapäevaselt uudiseid ja külastavad Delfit päevas ca 1,3 miljonit korda b) vaatavad televisiooni ja tarbivat antud meediumit väga palju.

 

Kontakt:
 

Polina Dvinskihh

programmijuht

Telefon: 625 6376
polina.dvinskihh [at] mkm.ee (polina.dvinskihh [at] mkm.ee )