Biokütused

Biokütuste lisamine mootoribensiini ja diislikütusesse


Vedelkütuse seaduse kohaselt peab Eestis tarbimisse lubatud mootoribensiinis ja diislikütuses olema alates 2018. aasta 1. maist vähemalt 3,1 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid. See tase suureneb 2019. aastaks 6,4 protsendini ning jõuab aastaks 2020 10 protsendini.

Mida toob biokütuse tarnekohustus kaasa bensiini ja diislikütuse tarbijale?
 

Euroopa kütuseturul kasutatakse juba pikalt fossiilsest toormest toodetud mootoribensiini ja diislikütuse kõrval taastuvast päritolu etanooli ja biodiislit. Viimaseid toodetakse laialt Euroopa Liidus, mistõttu aitab selliste biokütuste kasutamine lisaks keskkonnahoiule kaasa ka vedelkütuse importsõltuvuse vähenemisele.

 

Biokütuste kasutamise kohustusest Eestis

 

Biokütuste tarnekohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja direktiivi määrusest nr 2009/28/EÜ - aastaks 2020 peab iga liikmesriik tagama, et tarnitavas transportkütuses moodustaks biokütus vähemalt 10 protsenti energiamahu järgi.

2017. aastani oli Eesti Euroopa Liidus viimane riik, kes biokütuse kasutamist tarnijatelt nõudnud ei ole. Võttes aluseks teiste liikmesriikide kogemused, koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu, millega tagada optimaalseimal viisil biokütuste tarnimiskohustus. Eelnõu koostamisel tehti koostööd Eesti vedelkütuse tarnijaid koondava Eesti Õliühinguga ning Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liiduga (AMTEL).

2017. aasta 12. aprillil läbis biokütuste tarnimise kohustust reguleeriv vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogus 3. lugemise ja President kulutas seaduse 21. aprillil välja.

Seaduse jõustumisega peab kütuse tarnija tagama, et tarbimisse antud kütuseliiter sisaldab energiamahu järgi minimaalselt biokütust järgnevalt:
  •    alates 2018. a 1. maist 3,1 protsenti
  •    alates 2019. a 1. aprillist 6,4 protsenti
  •    alates 2020. a 1. jaanuarist 10 protsenti
Võrdluseks – näiteks Lätis peab täna mootoribensiinis ja diislikütuses olema biokütust 5 protsendi mahu ulatuses ja Soomes 15 protsendi mahu ulatuses. Läti on võtnud eesmärgiks suurendada seda osakaalu aastaks 2020 10 protsendini. Samas ei pea biokütust sisaldama mootoribensiin 98. Ka diislikütus, mis on lubatud tarbimisse 2018. aasta 1. novembrist 2019. aasta 1. aprillini, ei pea biokütust sisaldama.
 

Kas biokütuse sisaldusega kütus sobib kõigile mootorsõidukitele ja mis on mõju kütusehinnale?


Paljudel sõidukitel on kütuseluugi juures märk, mille kohaselt ei soovitata biokütust tankida. Tuleb toonitada, et see märk kehtib 100-protsendise biokütuse kohta ja võib seetõttu tarbijat eksitada. Autotootjad on kinnitanud, et kuni 5-protsendise etanooli mahusisaldusega mootoribensiin ja kuni 7-protsendise biokütuse mahusisaldusega diislikütus sobib kõikidele sõiduautodele. Turul on ka sõidukeid, milles võib kasutada täies ulatuses biokütuseid, kuid neid on kogu autopargis suhteliselt vähe.

Biokütuse tarbimise andmist käsitleva vedelkütuse seaduse eelnõu ettevalmistamisel hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et biokütuse lisamine võib omada esimesel aastal mootoribensiini hinnale mõju kuni 0,5 €-senti/l ja diislikütuse puhul kuni 1,5 €-senti/l. Tuleb aga toonitada, et nii biokütuste kui mootoribensiini ja diislikütuste hinnad sõltuvad maailmaturu hetkeolukorrast, mistõttu ei pruugi kohustuse lisamine hinnatõusu põhjustada. Nii oli näiteks 2015.a etanooli hind piisavalt madal, et seda segati 5 protsendi ulatuses mootoribensiiniga ning selle tulemusena tarniti kvaliteetset mootoribensiini ja biokütuse segu soodsama hinnaga kui tavaline bensiin.

Tuleb ka märkida, et näiteks Tallinnas erineb tanklate lõikes kütuse hind 6 €-senti/l ulatuses.
 

Külmad talved seiskavad biokütust kasutava mootori?


Biokütust kasutavatel sõidukitel ei kaasne talvisel ajal probleeme. Kütuste kvaliteedinõuded ei muutu. Nõuded tagavad jätkuvalt, et kõik kütused on kasutatavad läbi aasta. Meie regioonis toodetakse talvekindlat biodiislit, mida kasutatakse laialdaselt Soomes ja Rootsis aastaringselt. Selline biokütus on küll mittetalvekindlast kallim, kuid seda saab Eestis jällegi aruandluses kahekordselt arvesse võtta.

Riigipoolne meede aitab võtta kasutusele kvaliteetsed biokütused, mis tagab mootori töö ka väga külmal talveperioodil.

 

Tarbijate teavitamine


Mõnele automargile ei soovitata kasutada üle 5-protsendise etanoolisisaldusega mootoribensiini. Näiteks Lancia Lybra bensiinimootoris 1,6–2.0 16V või siis 1,8 GDI mootoriga Volvo S/V40, mis on toodetud perioodil 1998-2001 ei ole tootja soovitanud kasutada üle 5-protsendise etanooli sisaldusega mootoribensiini.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit AMTEL on koostanud ülevaate mootorsõidukitest, milles ei soovitata kasutada üle 5-protsendise etanoolisisaldusega mootoribensiini. Asjakohane info on avaldatud Maanteeameti veebilehel.

Kuivõrd Eestis ei pea mootoribensiinis 98 olema biokütust lisatud, saavad mootorsõidukid, milles ei ole üle 5-protsendise etanoolisisaldusega mootoribensiini kasutamine soovitatav, kasutada alates 01.04.2019 mootoribensiini 98.

Teadvustamaks tarbijatele, et mootorikütustesse on lisatud biokütust, märgivad tanklad alates 2019. aasta algusest biokütust sisaldava diislikütuse märkega B7 ning mootoribensiini märkega E10.

 

Viimati uuendatud: 3. Mai 2018