Hoonete energiatõhusus

Umbes 33% Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta eluhooned energiasäästlikumaks.
 

Hoonete energiatarbimise vähendamise eesmärgil on ministeeriumis välja töötatud toetused ja laenud korterelamute renoveerimiseks. Aastatel 2009–2013 renoveeriti riigi toel üle 600 korterelamu.

Perioodil 2014–2020 investeerib riik elamute energiatõhusamaks muutmisesse kokku üle 100 miljoni euro struktuurifondide raha, millega on võimalik renoveerida hinnanguliselt 1000 korterelamut.

Peale hoonete energiasäästlikumaks muutmise parandab kompleksne renoveerimine ka hoone sisekliimat, aitab säilitada olemasolevaid konstruktsioone ning teeb maja fassaadi silmale kaunimaks.

Hoonete energiatõhususFoto: Renee Altrov / Visit Estonia

 

Energiatõhususe miinimumnõuded

 

Energiatõhususe miinimumnõuded on hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad.
 

Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiatõhususe miinimumnõudeid tuleb järgida hoone püstitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel ning hoone vastavust nõuetele hinnatakse ehitusprojekti alusel juba hoone projekteerimisel.

Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel peale piirete ja tehnosüsteemide ka hoonesse või kinnistule paigaldatud lokaalse energiatootmise süsteemid (näiteks korterelamu gaasikatel). Energiavõrguga (näiteks kaugküttega) ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates energiavõrgu liitumispunktist.

Energiatõhususarv


Energiatõhususe miinimumnõuded on väljendatud energiatõhususarvuna ja teiste valdkonna eest vastutava ministri vastavas määruses sätestatud nõuetena. Energiatõhususarv kajastab hoone energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks.

Energiatõhususarv arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutusel.

Energiavajaduse arvutamine


Nõuetele vastavuse tõendamiseks piisava täpsusega kasutatakse energiavajaduse arvutamiseks dünaamilist simulatsioonarvutust.
Simulatsiooni käigus kirjeldatakse ehitusprojekti alusel võimalikult täpselt hoone parameetrid. Kirjeldatud parameetrite alusel saab arvutada hoone energiavajaduse kütteks, järjestada peamised kadude allikad (põrand pinnasel, aknad jne), siseruumide temperatuurikäigud koos suviste ekstreemumitega ning teostada variandiarvutusi optimaalseima tulemuse saavutamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rootsi ettevõttega CIT Energy Management AB on koostanud eestikeelse hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara BV2. BV2 ei võimalda läbi viia dünaamilist simulatsioonarvutust ja selle tõttu tuleks BV2 arvutustulemusi käsitleda ligikaudsete hinnangutena. Ministeerium ei osuta tarkvara kasutajatoe teenust ega vastuta selle kasutamisel tekkida võivate kahjude eest.

Liginullenergiamajad
 

Ehitussektori suurim väljakutse lähiaastatel on jõuda tehniliselt ja majanduslikult mõistlike liginullenergiahoonete ehitamiseni. Liginullenergiahoonete ehitamine eeldab nii tellijate, planeerijate, projekteerijate, konsultantide kui kõigi teiste ehitusprotsessis osalejate teadlikkuse kasvu ja oskuste arendamist.

Mis on liginullenergiahoone?
Liginullenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhususe- ja taastuvenergiatehnoloogia lahendusega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Seega on tegemist eriti energiasäästliku hoone, mis vastab energiatõhususarvu klassile A.

 

Energiatõhususe miinimumnõudeid peavad järgima:

  • Väikeelamud 
  • Korterelamud (sh hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned)
  • Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned
  • Ärihooned (majutus- ja toitlustushooned, teenindushooned)
  • Avalikud hooned (v.a loomaaia või botaanikaaia hooned, jäähallid ja maneežid)
  • Kaubandushooned ja terminalid
  • Haridushooned
  • Koolieelsed lasteasutused
  • Tervishoiuhooned

Energiatõhususe miinimumnõudeid ei pea järgima:

  • Üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt
  • Peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned
  • Ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned
  • Tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned
  • Elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
  • Hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m²
 

Energiamärgis

 

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. 
 

Inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset ja osta või üürida maja või korterit, on õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved.

Kõige säästlikumad on A-klassi hooned ja kõige rohkem kulutavad energiat H-klassi märgise saanud hooned.

Energiamärgise väljastamisel võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms.

Hoone märgise koosseisus loetletakse ka konkreetseid meetmeid, mida oleks hoones energia kokkuhoiuks ja sisekliima parendamiseks otstarbekas rakendada.

Projekteeritavate hoonete puhul tõendab energiamärgis ka hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgis aitab valida säästlikuma kodu


Energiamärgis on vajalik selleks, et korteriostja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri- ja soojaarved. Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu.

Energiamärgis võimaldab võrrelda hoone energiatarvet teiste sarnaste hoonete omaga ja aidata nii kinnisvara soetamisel valida energiasäästlikuma variandi.

Küsimused ja vastused

Milline on energiamärgis?

Alates 2013. aastast on kasutusel uus energiamärgise vorm.

Energiamärgise koondinformatsiooni vorm »
Eraldi vorm on külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatavale energiamärgisele.

Selline energiamärgis on kohustuslik rahvahulkade kogunemisega soetud hoonetes, milles toimub sisekliima tagamine ja kus on üle 500 ruutmeetri kasulikku pinda, nagu näiteks hotellides, kaubanduskeskustes, haiglates, kontserdimajades ja spordikeskustes. Riigi ja kohaliku omavalitsuse hoonetes rakendub energiamärgise paigaldamise nõue alates 250 ruutmeetrist kasulikust pinnast.

Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm »

Milleks on energiamärgis vajalik?

Olemasolevad hooned ja hoone osad 

Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel, sealhulgas korteritel, mida soovitakse müüa või üürile anda. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Olemasolevate hoonete energiamärgis määratakse mõõdetud energiatarbe alusel ja see annab ülevaate hoone energiatõhususest.

Uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned

Energiamärgis peab olema kõikidel sisekliima tagamisega uutel hoonetel. Energiamärgis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel ja selle alusel tõestatakse, et hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

Kes väljastab energiamärgise?

Nii olemasolevatele kui uutele hoonetele annab energiamärgise spetsialist, kelle vastavat pädevust tõendab kutseseaduse kohane kutse. Spetsialistidele väljastatud kutsetega on võimalik tutvuda kutseregistris.

Energiamärgiste väljastamise korra sätestab majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. aasta määrus nr 36 "Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele".

Väljastatud energiamärgistega on huvilistel võimalik tutvuda riiklikus ehitisregistris.

Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis?

Olemasolevate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõigil sisekliima tagamisega hoonetel või nende osadel, mis on ostetud või püstitatud pärast 1. jaanuari 2009. Märgise olemasolu peab tagama hoone omanik.
Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem, peab hoone vastavuse energiatõhususe miinimumnõuetele tagama ja selle kinnituseks energiamärgise väljastama projekteerija.
 

Energiamärgise andmise info spetsialistile

 

Energiamärgiseid anda soovival ettevõtjal peab olema õigussuhe pädeva isikuga, kes peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastavasisulise kutsetunnistusega.


Energiamärgiste andmisega tegelevad ettevõtjad ei pea majandustegevuse registrisse majandustegevusteadet esitama.

Kutse andmine

Energiamärgise andjatele ja energiaaudiitoritele kutsete andmisega tegeleb Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Kutse antakse vastava koolituse läbimisel. Energiamärgise andjate ja energiaaudiitorite koolitusi pakub Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikool.

Energiamärgise andmise kord


Alates 2015. aasta aprillist hakkas kehtima uus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.

Vastavalt ehitusseadustikule kannab energiamärgise andja selle energiamärgise andmed üksnes elektrooniliselt riiklikusse ehitisregistrisse. Andmete sisestamisel ehitisregistrisse genereeritakse energiamärgise vorm registris automaatselt.

Energiamärgise andmete ehitisregistrisse kandmiseks tuleb uutel kasutajatel hankida kasutajatunnus. Kasutajatunnuse saamiseks palume tutvuda ehitisregistri kodulehel antud juhistega. Ehitisregistri kodulehel on üleval ka juhend energiamärgise andmete ehitisregistrisse kandmiseks.

 

Viimati uuendatud: 9. Aprill 2018