Hoonete energiatõhusus

Umbes 33% Eestis kasutatavast energiast kulub elamutele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta eluhooned energiasäästlikumaks.
 

Hoonete energiatarbimise vähendamise eesmärgil on ministeeriumis välja töötatud toetused ja laenud korterelamute renoveerimiseks. Aastatel 2009–2013 renoveeriti riigi toel üle 600 korterelamu.

Perioodil 2014–2020 investeerib riik elamute energiatõhusamaks muutmisesse kokku üle 100 miljoni euro struktuurifondide raha, millega on võimalik renoveerida hinnanguliselt 1000 korterelamut.

Peale hoonete energiasäästlikumaks muutmise parandab kompleksne renoveerimine ka hoone sisekliimat, aitab säilitada olemasolevaid konstruktsioone ning teeb maja fassaadi silmale kaunimaks.

Hoonete energiatõhusus

 

Energiatõhususe miinimumnõuded

 

Energiatõhususe miinimumnõuded on hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad.
 

Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiatõhususe miinimumnõudeid tuleb järgida hoone püstitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel ning hoone vastavust nõuetele hinnatakse ehitusprojekti alusel juba hoone projekteerimisel.

Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel peale piirete ja tehnosüsteemide ka hoonesse või kinnistule paigaldatud lokaalse energiatootmise süsteemid (näiteks korterelamu gaasikatel). Energiavõrguga (näiteks kaugküttega) ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates energiavõrgu liitumispunktist.

Energiatõhususarv


Energiatõhususe miinimumnõuded on väljendatud energiatõhusus-arvuna ja teiste valitsuse vastavas määruses käsitletud nõuetena. Energiatõhususarv kajastab hoone energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks.

Energiatõhususarv arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutusel. 

Energiavajaduse arvutamine


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rootsi ettevõtega CIT Energy Management AB on koostanud eestikeelse hoonete energiavajaduse arvutamise tarkvara BV2. Ministeerium ei osuta tarkvara kasutajatoe teenust ega vastuta selle kasutamisel tekkida võivate kahjude eest.

Liginullenergiamajad
 

Ehitussektori suurim lähiaastate väljakutse on jõuda tehniliselt ja majanduslikult mõistlike liginullenergiamajade ehitamiseni. Liginullenergiamajade ehitamine eeldab nii tellijate, planeerijate, projekteerijate, konsultantide kui kõigi teiste ehitusprotsessis osalejate teadlikkuse kasvu ja oskuste arendamist. 

Mis on liginullenergiahoone?
Liginullenergiahoone on eriti energiasäästlik hoone, mis vastab energiatõhususarvu klassile A.

 

Energiatõhususe miinimumnõudeid peavad järgima:

  • Väikeelamud 
  • Korterelamud (sh hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned)
  • Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned
  • Ärihooned (majutus- ja toitlustushooned, teenindushooned)
  • Avalikud hooned (v.a loomaaia või botaanikaaia hooned, jäähallid ja maneežid)
  • Kaubandushooned ja terminalid
  • Haridushooned
  • Koolieelsed lasteasutused
  • Tervishoiuhooned

Energiatõhususe miinimumnõudeid ei pea järgima:

  • Miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud kultuurimälestisteks, mis asuvad muinsuskaitsealal või mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt
  • Kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned
  • Kuni kaheaastase kasutuseaga hooned
  • Tööstushooned ja töökojad ning madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned
  • Hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas
  • Hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseks vajalike pindade summa on kuni 50 m²
 

Energiamärgis

 

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. 
 

Inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset ja osta või üürida maja või korterit, on õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved.

Kõige säästlikumad on A-klassi hooned ja kõige rohkem kulutavad energiat H-klassi märgise saanud hooned.

Energiamärgise väljastamisel võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms.

Hoone märgise koosseisus loetletakse ka konkreetseid meetmeid, mida oleks hoones energia kokkuhoiuks ja sisekliima parendamiseks otstarbekas rakendada.

Projekteeritavate hoonete puhul tõendab energiamärgis ka hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgis aitab valida säästlikuma kodu


Energiamärgis on vajalik selleks, et korteriostja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri- ja soojaarved. Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu.

Energiamärgis võimaldab võrrelda hoone energiatarvet teiste sarnaste hoonete omaga ja aidata nii kinnisvara soetamisel valida energiasäästlikuma variandi.

Küsimused ja vastused

Milline on energiamärgis?

Alates 2013. aastast on kasutusel uus energiamärgise vorm.

Energiamärgise koondinformatsiooni vorm »
Eraldi vorm on külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatavale energiamärgisele.

Selline energiamärgis on kohustuslik avalikkusele suunatud hoonetes, kus on loodud sisekliima ja kus on üle 500 ruutmeetri kasulikku pinda, nagu näiteks hotellides, kaubanduskeskustes, haiglates, kontserdimajades, spordikeskustes ning riigi ja kohaliku omavalitsuse hoonetes.

Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm »

Millistel hoonetel peab olema energiamärgis?

Olemasolevad hooned ja hoone osad 

Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel, sealhulgas korteritel, mida soovitakse müüa või üürile anda pärast 1. jaanuari 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda.
Uued hooned

Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel.

Kust saab energiamärgist?

Olemasolevatele hoonetele annavad energiamärgise energiaauditeid tegevad või energiamärgist välja andvad ettevõtjad. 
Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija.

Energiamärgiste väljastamise korra sätestab majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. aasta määrus nr 36 "Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele".

Väljastatud energiamärgistega on huvilistel võimalik tutvuda riiklikus ehitisregistris.

Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis?

Olemasolevate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõigil sisekliima tagamisega hoonetel või nende osadel, mis on ostetud või püstitatud pärast 1. jaanuari 2009. Märgise olemasolu peab tagama hoone omanik.
Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem, peab hoone vastavuse energiatõhususe miinimumnõuetele tagama ja selle kinnituseks energiamärgise väljastama projekteerija.
 

Energiamärgise väljaandmise info spetsialistile

 

Energiamärgiseid välja anda soovival ettevõtjal peab olema vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga, kes peab oma pädevust tõendama kutsetunnistusega.


Energiamärgiste väljastamisega tegelevad ettevõtjad ei pea majandustegevuse registrisse majandustegevusteadet esitama.

Kutse omistamine

Energiamärgise väljaandjatele ja energiaaudiitoritele kutsete omistamisega tegeleb Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

Kutse omistatakse vastava koolituse läbimisel. Energiamärgise väljaandjate ja energiaaudiitorite koolitusi pakub Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikool

Projekteeritavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele annavad energiamärgiseid projekteerimisettevõtjad.

Energiamärgise andmise kord


Alates 2015. aasta aprillist hakkas kehtima uus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.

Vastavalt ehitusseadustikule kannab ettevõtja, kes annab energiamärgise, selle andmed üksnes elektrooniliselt riiklikusse ehitisregistrisse. Andmete sisestamisel ehitisregistrisse genereeritakse energiamärgise vorm registris automaatselt.

Energiamärgise andmete ehitisregistrisse kandmiseks tuleb uutel kasutajatel hankida kasutajatunnus. Kasutajatunnuse saamiseks palume tutvuda ehitisregistri kodulehel antud juhistega. Ehitisregistri kodulehel on üleval ka juhend energiamärgise andmete ehitisregistrisse kandmiseks.