Sa oled siin

Arengukavad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab 16 Eesti arengut suunava strateegilise dokumendi koostamise ja rakendamise eest.

 

Kehtivad arengukavad
 

Energiamajanduse arengukava aastani 2030

 

Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile.

Uus kava paneb paika suuna aastani 2030, kuid annab sihte ka kuni 2050. aastani.

 

Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017

Uue küberjulgeoleku strateegia eesmärkideks on Eestis laiaulatusliku astmelise turvameetmete süsteemi rakendamine, mis tagab Eesti riigi küberjulgeoleku, tõsta Eesti infoturbekompetentsi ja -teadlikkust, arendada välja proportsionaalne õiguslik regulatsioon infosüsteemide turvalise ja laialdase kasutamise toetamiseks ning Eesti saamine küberjulgeoleku tõhustamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö vallas üheks juhtriigiks.
 

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020
 

Strateegia peamine eesmärk on Eesti ettevõtjate tootlikkuse kasvatamine 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. 

Selle tulemusel on Eesti elanikud ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad. Ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid ning ekspordivad aktiivselt. Samuti hindavad nad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab valitsus. Selles kirjeldatakse plaanitavaid tegevusi indikaatorite, eelarvete ja vastutajatega. Iga uue rakendusplaaniga esitatakse valitsusele eelneva rakendusplaani täitmise aruanne.

 

Eesti äridiplomaatia strateegia
 

Äridiplomaatia strateegia (töönimetusega "Estonia5") on Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava, mille eesmärk on tagada Eesti välismajanduse koordineeritud arendamine, aidates seeläbi kaasa Eesti ettevõtjate ekspordi kasvule ning suurendada välisinvesteeringute mahtu.

 

Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava
 

Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava peamiseks eesmärgiks on suurendada Eesti atraktiivsust töö- ja elukoha sihtriigina, kus Eestile vajalikel inimestel - nii välismaalastel kui välismaal elavatel eestlastel – on huvi Eestisse tööle
tulla, nende värbamine ja tööle asumine on lihtne ning kes leiavad ühiskonnas sobivaid töö- ja elamistingimusi.

Tegevuskava on kaasajastatud jätkudokumendiks „Work in Estonia–välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskavale aastateks 2015–2016“.
 

Tööstuspoliitika roheline raamat
 

Tööstuspoliitika rohelise raamatu ülesandeks on defineerida tööstusvaldkonna kitsaskohad ning pakkuda lahendusi koordineeritud poliitikate kujundamiseks. Tegemist on katusdokumendiga tööstusvaldkonna probleemide defineerimisel ja võimalike poliitikavalikute pakkumisel, millele järgnevad sektorianalüüsid sektorite-spetsiifilise probleemistiku mõistmiseks ja konkreetsete võimalike parendusviiside väljatöötamiseks.

 

Eesti turismi arengukava 2014–2020
 

Arengukava peamine eesmärk on kasvatada turismisektorit ligi kolmandiku võrra. Kava strateegilised tegevussuunad on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismitoodete arendamine, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ning piirkondlikke turismisihtkohtade arendamine.

 

Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 
 

Eesti ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid on seadnud eesmärgi muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks ja energiaportfell mitmekesisemaks. Selleks on 2020. aastaks plaanis viia taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 25 protsendini, saavutada 10 protsendine taastuvenergia osakaal transpordisektori lõpptarbimises, mitte ületada energia lõpptarbimises 2010. aasta taset ja hoida kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri 2005. aasta tasemega võrreldes 11 protsendi piires. 

 

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
 

“Energiamajanduse riiklikust arengukavast aastani 2020” lähtuvalt peab valitsus ellu viima tegevusi, mis suurendavad taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises. Taastuvenergia tegevuskava ja selle rakendusplaan on nö teejuht saavutamaks Eesti taastuvenergia eesmärki – 25% osakaalu lõpptarbimises.

 

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018
 

Arengukava eesmärgiks on suunata ettevõtteid tegema selliseid investeerimisotsuseid, mis tagaks riiklike huvide täitmise elektriturul. Riigi eesmärgiks on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga elektrivarustus Eestis. 

 

Transpordi arengukava 2014-2020

 

Üha suurem rõhk transpordi arengu planeerimisel on selle ökonoomsus ja keskkonnasäästlikkus. Eesti suuremad vajadused transpordisektori arengus on säilitada põhimaanteede seisukord ja parandada tugi- ja kõrvalmaanteid, jätkata Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist; vähendada linnades autokasutust, parandades kõndimise, jalgrattaga sõitmise ja ühistranspordi võimalusi ning pakkuda nutikate lahenduste abil ka uusi teenuseid, eelkõige lühiajalist ratta- ja autorenti; suurendada rongiühenduste kiiruseid ja sagedusi nii, et Tallinna ja teiste linnade vahel liikumiseks on rong eelistatuim transpordivahend, parandada rongiühendusi Lätiga (Tartu-Riia liin, Rail Baltic) ja Venemaaga (Peterburi sõit kestaks vähem kui 5 tundi) ning ühendada lennujaam trammiliiniga; suurenda liiklusohutust, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv jääks alla 50 ning pikemas perspektiivis ei hukkuks liikluses ühtegi inimest; tõsta taastuvenergiat kasutavate ja ökonoomsemate sõidukite osakaalu, et peamine alternatiivne kütus oleks Eestis kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan või surugaas.   

 

 

Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025
 

Lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Selleks vajalikud tegevused on kirjas liiklusohutusprogrammis, mille täitmist koordineerib valitsuse moodustatud liikluskomisjon.

 

Alternatiivkütuste taristu tegevuskava 2017
 

Alternatiivkütuste tegevuskava eesmärk on alternatiivkütuste osakaalu suurendamine Eesti transpordisüsteemis ning see keskendub eelkõige erinevate alternatiivkütuste laadimistaristute väljaarendamisele.

 

Eesti merenduspoliitika 2012-2020
 

Arengukava eesmärk on võimalikult palju kasutada ja säilitada Eesti mereressursse ning aidata kaasa merendussektori arengule. Selleks tuleb toetada eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust, kaitsta mere- ja rannakeskkonda ning merenduse kultuuripärandit.

 

Eesti infoühiskonna arengukava 2020


Arengukava alusel luuakse hästi toimiv riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate keskkond. Peamised eesmärgid on majanduskasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu, rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet, nutikam riigivalitsemine ning e-riigi tuntuse tõus maailmas.

Eesti IKT valdkonna arenguprogramm
 

Arenguprogrammi koostamise lähtekohaks oli koondada suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga projektiideed, mis võimendaksid e-Eesti arengut ning aitaksid lahendada nii IT sektori kui ka Eesti majanduse ees laiemalt seisvaid suurimaid väljakutseid. Arenguprogrammi peamised fookused on:

  • IKT sektori tööjõupuuduse leevendamine läbi välistööjõu kaasamise hõlbustamise ja IKT kõrghariduse toetamise
  • Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamine läbi tööstuse digitaliseerimise toetamise
  • e-Eesti nähtavuse toetamine läbi e-residentsuse programmi võimendamise

 

Viimati uuendatud: 20. Aprill 2018