Sa oled siin

Biokütused

Biokütuste lisamine mootoribensiini ja diislikütusesse

 

Kliimaneutraalsuse poole liikudes peab oma panuse andma iga valdkond. 

Biokütuste kasutamine transpordis aitab kaasa puhtamale keskkonnale ning panustab oluliselt kasvuhoonegaaside koguste vähendamisse.

Kuivõrd transpordisektor on kasvuhoonegaaside heitme intensiivsuselt energeetika kõrval üks suurimaid, peame kõik tugevalt panustama puhtama transpordi arendamisse.


 

Biokütuste osakaal suureneb 10 protsendini

 

Biokütuste lisamise kohustus on Euroopa Liidus kokku lepitud 2009. aastast, kui otsustati, et aastaks 2020 peab iga liikmesriik tagama vähemalt 10% biokütuste osakaalu kogu transpordisektoris kasutavatest kütustest. Eesti oli viimane liikmesriik, kes kohustuse rakendas. 

Eestis lisatakse biokütuse komponentidena bensiini reeglina etanooli. Diislikütusesse lisatakse enimlevinult rapsiõlist toodetud rasvhapete metüülestrit ehk FAMEt või jäätmetest ja jääkidest toodetud HVO-d.

Etanooli ja FAME maksimaalne sisaldus võib kütuse kvaliteedi standardi kohaselt olla kuni 6,4% energiamahu järgi (tanklates mootoribensiini märgis „E10“ ning diislikütuse märgis „B7“).

HVO sisaldusel ei ole eraldi märgistust olemas, sest erinevalt FAMEst sobib HVO omaduste poolest ka 100% ulatuses kasutamiseks tänastes diislikütust kasutavates mootorites. Lisaks on HVO sisaldusega diislikütus külmakindel ehk talvisel perioodil müüakse Eestis pigem HVO sisaldusega diislikütust, mis ei hangu ega tohiks kuidagi mootorit kahjustada.

Mis muutub järgmise aasta jaanuarist?

Praktikas näeb välja nii, et alates järgmise aasta jaanuarist on tanklates jätkuvalt energiamahu järgi kuni 6,4% sisaldusega biokütused märgistega „E10“ ja „B7“. Selleks, et 10% eesmärk täita, lisatakse bensiini diislikütusesse puudujäävas osas sellist biokütust, mida saab kasutada kuni 100% ulatuses ning mis on talvekindel.

Sellise biokütuse kohta eraldi märgistust ei ole, välja arvatud juhul, kui müüakse 100% puhast kütust (märgistusega „XTL“). Selle kasutamine on väga keskkonnasõbralik ning seda saab kasutada igal aastaajal igas diislikütust kasutavas mootoris.

Lisaks tulevad tõenäoliselt müügile suurema etanoolisisaldusega bensiinid (nt kuni 30% sisaldusega mootoribensiin märgisega „E30“).

Samuti hakatakse gaasi kasutavas transpordis (gaasiautod või –bussid) senisest enam võtma kasutusele biometaani ehk rohegaasi. Selline teguviis vähendab siseriiklikku diislikütuse ja mootoribensiini tarbimist ehk aitab otseselt kaasa imporditava biokütuse lisamise vähendamisse.

 

Biokütuste energiaväärtused on erinevad

 

Energiamaht ei ole sama, mis suhteline kogus – biokütuste energiaväärtused on erinevad.

Bensiini puhul tähendab see, et 6,4% energiamahtu on ekvivalent mahu järgi 10%, diislikütuse puhul 7%. See on ka maksimaalne tase, mida kütuse kvaliteeti tagav standard etanooli ja FAME puhul lubab ning ille kasutamist enamus sisepõlemismootoreid võimaldab.

Diislis sisalduva biokütuse puhul ei ole nimetatud vahemikus ühegi sisepõlemismootoriga probleemi.

Küll aga võib probleeme esineda mõne bensiini kasutava sõiduautoga.

Loetelu neist sõiduautodest, milles kasutavale mootoribensiinile ei ole soovitatav lisada üle 5% (energiamahus 3,2%) biokütust, leiad SIIT. Loetelu sellistest sõidukitest on väga lühike ning reeglina on sellised sõiduautod ligi 20 aastat vanad. Selliste autode puhul soovitame kasutada bensiini 98, kuhu ei pea olemas biokütust lisatud.

 

Biokütus on ohutu 

 

Väidetavalt on biokütus põhjustanud sisepõlemismootorites probleeme. Toonitame, et need probleemid ei ole 99% juhtudest tõendatult seotud biokütuste kasutamisega.

Nii on näiteks kasutatud talvisel perioodil suvist diislikütust, mis kipub külmaga hanguma. Seega ei ole kütuse igapäevasel kasutajal põhjust biokütuse sisaldusega bensiini ja diislikütust peljata.

Samuti on oluline meeles pidada, et kui kütust soovitakse kasutada näiteks varugeneraatorites, kus kütus peab pikaajaliselt seisma, peab sellest oma kütuse müüjat informeerima. Soovitatav on sellisesse diislikütusesse FAMEt mitte lisada

FAME ei ole pikaajalisel (üle ca 3 kuu) hoiustamisel stabiilne ning võib põhjustada kütuse kihistumist. Lisaks ei ole FAME külmakindel. Sellise lisandiga diislikütus võib tekitada kütusefiltrite ummistumist ning probleeme mootori töötamisel.

Turul on siiski ka talvekindlaid biokütuseid, mis on stabiilsed ka pikaajalisel säilitamisel ning mille kasutamine ei tekita ka pikaajalise hoiustamise tagajärjel mootoritele probleeme. Kütusetarnijad on kinnitanud, et suudavad lisandita kütuseid soovijatele tarnida ning tagada talvisel perioodil generaatoritesse varutava diislikütuse stabiilsuse ja kvaliteedi.

 

Vedelkütuseseaduse muutmise eelnõu

 

MKM on valmistanud ette vedelkütuseseaduse muutmise eelnõu, millega lisame biokütuste tarnesse täiendavat paindlikkust.

Muudatusega ei peaks alates 01.01.2020 igasse tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liitris biokütust lisama. Piisab, kui kütuse tarnija tagab 6-kuulise perioodi jooksul, et kogu tema müüdava kütuseportfelli lõikes on biokütust vähemalt 10%.

Muudatus aitab kaasa varugeneraatorite jaoks vajaliku kütuse hankimise protsessi lihtsustamisele. Kõigi eelduste kohaselt jõustub muudatus enne 01.01.2020.

 

 

Viimati uuendatud: 25. September 2019