Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. 2020. aasta eesmärgiks oli 25%. Eesti taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest moodustas 2020. aastal üle 38% (enne statistikakaubanduse tehinguid).
Summaarne installeeritud netotootmisvõimsus Eestis oli 2021. aasta seisuga ligikaudu 2360 MW, millest juhitavaid võimsusi on ligikaudu 1710 MW. Elektrijaamu 1355 MW, soojuse ja elektri koostootmisjaamasid 351,8 MW, hüdroelektrijaamu 4,1 MW, tuuleelektrijaamu 310,3 MW ning päikeseelektrijaamu 335,2 MW.
Taastuvenergia toetused
Taastuvast energiaallikast elektri tootmise suurendamiseks korraldab riik vastavalt elektrituruseadusele taastuvenergia vähempakkumisi.
Lisaks haldab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) mitmeid taastuvenergeetikaga seotud toetusmeetmeid.
Rahvusvaheline koostöö
Taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ näeb ette riikidevahelised koostöömehhanismid taastuvenergeetika arendamiseks. Võimalikeks koostöökohtadeks on olemasoleva statistika müük, riikidevahelised koostööprojektid uute tootmisvõimsuste rajamiseks ja ühised toetusskeemid.
Eesti sõlmis esimese statistikakaubanduse kokkuleppe novembris 2017 Luksemburgiga, sellele järgnes 2020. aastal müük Maltale ja Iirimaale.
Eesti on alates 2011. aastast Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) liige. IRENA koondab ühtsesse andmebaasi informatsiooni erinevate taastuvenergiapoliitikate kohta.
IRENA on välja töötamas taastuvenergiat puudutava statistika kogumise meetodeid, mis peaks kaasa aitama maailma ühe täiuslikuma andmebaasi tekkimisele.
Viimati uuendatud 28.03.2022