Rohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani.
Kuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.
Näiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti.
Üle poole Eesti hoonefondist valmis nõukogude ajal ning hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses ka 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.
See tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
Valitsus kiitis 2020. aastal heaks rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mille peamine eesmärk on renoveerida kogu Eestis 2050. aastaks terviklikult enne 2000. aastat ehitatud hooned.
Strateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Strateegia esitab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende mahtu. Selle põhjal on võimalik hakata otsima eesmärgi elluviimiseks vajalikke katteallikaid ning töötada välja toetusmeetmed.
Pikaajaline rekonstrueerimise strateegia lähtub põhimõtetest:
- energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine,
- regionaalne tasakaal,
- elu- ja töökeskkonna kvaliteet,
- tehnoloogia arendus,
- kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.
Viimati uuendatud 07.03.2023