Väliskaubanduseks loetakse kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikide ehk kolmandate riikidega. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud.

WTO liikmesriigid on otsustanud juba Uruguay voorus, et kvantitatiivsetest meetmetest tuleb loobuda, kuna need moonutavad kaubandust ning asendada ettevõtjate jaoks selgemalt mõistetavate ning planeerimist võimaldavate meetmetega nagu näiteks tariifsed meetmed (tollid). Rohkem tähelepanu pööratakse Euroopa Liidu liikmesriikidele tundlikele sektoritele nagu teenustekaubandus, terasekaubandus ja tekstiilikaubandus ning rahvusvahelistele (WTO) nõuetele vastavatele kaubanduskaitse meetmetele. Oluline on ka kaubandustõkete kaotamise mehhanism, mille puhul ettevõtjatel on võimalik probleemide puhul kolmandates riikides esitada vastav kaebus Euroopa Komisjonile.

 

Alates 1. maist 2004.a. osaleb Eesti kui Euroopa Liidu liige mitmepoolses kaubandussüsteemis ja WTO töös läbi Euroopa Liidu struktuuride. Seoses meie ühinemisega EL tolliliiduga oleme võtnud üle kõik ELi kohustused ja õigused WTO-s. Oleme küll jätkuvalt WTO liikmed, kuid meid esindab läbirääkimistel Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on kogu Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika kujundamine.

 

Komisjoni pädevus väliskaubanduse valdkonnas tähendab sisuliselt seda, et liikmesriigid annavad läbi Euroopa Nõukogu Komisjonile mandaadi läbirääkimiste pidamiseks. Mandaadi alusel teeb Komisjon Nõukogule ettepanekuid ühise väliskaubanduspoliitika teostamiseks. Peamiste väliskaubandusküsimuste arutamine ning ühispositsioon kokku leppimine toimub Euroopa Nõukogu Kaubanduspoliitika komitees.  

 

Kaubanduspoliitika komitees on arutlusel lepingutega seotud väliskaubandusvaldkonnad: multilateraalsed (WTO), regionaalsed (Mercosur jne.) ja kahepoolsed suhted (Venemaa, Ukraina jne.). EL-i jaoks väga olulistes valdkondades on komitee juurde moodustatud ekspertkomiteed: teras, tekstiil ja teised tööstussektorid (STIS); teenused, vastavustunnustamine, mootorsõidukid. Lisaks Kaubanduspoliitika komiteele on loodud Nõukogus Kaubandusküsimuste töögrupp, mis arutab EL seadusandlusega seotud küsimusi ning Komisjoni juurde nõuandvad komiteed kaubanduskaitsemeetmete ja turulepääsuga seotud küsimuste arutamiseks.

 

Eestis on väliskaubanduspoliitika väljatöötamises osalemise ja rakendamise pädevus jagatud Välisministeeriumi, MKM-i, Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel, teatud spetsiifilistes küsimustes ka teiste ministeeriumite vahel. 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on  Kaubanduspoliitika komitee ekspertgrupid tundlikes sektorites (teras, tekstiil ja teised tööstussektorid; teenused), tehnilised kaubandustõkked ning kaubanduskaitse meetmed, VM pädevuses on üldise väliskaubanduspoliitika koordineerimine ning läbirääkimised kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks. Rahandusministeerium tegeleb tolli ja maksustamisega seotud küsimustega, nagu kvantitatiivsete ja tariifsete meetmete rakendamine. Mõningad alad on ka jagatud pädevuses (nt strateegiliste kaupade kontroll ).