Üldhuviteenused
Üldhuviteenuseid reguleerivad Roheline Raamat ja valge raamat, asutamisleping keskendub põhiliselt majandustegevusele.
Euroopa Komisjon võttis vastu rohelise raamatu üldhuviteenuste kohta tunnustamaks hästitoimivate, kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete üldhuviteenuste otsustavat tähtsust Euroopa kodanike elukvaliteedile, keskkonnale ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele.
Roheline raamat kutsus avaldama arvamust Euroopa Liidu üldise osa kohta avaliku teenuse eesmärkide määratlemisel, mida üldhuviteenustega taotletakse, ja nende teenuste korraldamise, rahastamise ja hindamise viisi kohta. Komisjon sai ligi 300 arvamust, mille põhjal koostati analüüsid ja mis sai taustamaterjaliks valge raamatu jaoks ning milles esitatakse järeldused rohelise raamatu mõttevahetuse tulemuste kohta.
Valge raamatu konsultatsioonide tulemustena selgus, et üldhuviteenused on olulised kõikidele osapooltele – Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele, valitsusvälistele organisatsioonidele.
Mitmed arutelud on toimunud selle üle, et peaks tegema ettepaneku üldhuviteenuste raamdirektiivi väljatöötamiseks, mis täiendaks hetkel eelnõu staadiumis olevat siseturu teenuste raamdirektiivi, et eristada paremini majanduslikke ja mittemajanduslikke üldhuviteenuseid. Komisjon analüüsis üldhuviteenuseid, eriti seoses siseturu teenuste raamdirektiivi eelnõu ja teatud mõistete selgitamise vajadusega ning jõudis järeldusele, et eraldi raamdirektiivi üldhuviteenustele vaja ei ole.
Ühises üldhuviteenuste definitsioonis ei ole seni kokkuleppele jõutud. Liikmesriikides kasutatakse üldhuviteenuste kontekstis erinevaid mõisteid ja määratlusi, mis peegeldavad erinevat ajaloolist, majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist arengut. EL asutamislepingus ei ole mõistet “üldhuviteenused”, see on tuletatud ühenduse praktikas mõistest “üldist majandushuvi pakkuvad teenused”, mida kasutatakse asutamislepingus.
Rohelise raamatu kohaselt on esimene laiem kui mõiste “üldist majandushuvi pakkuvad teenused” ja hõlmab nii turu- kui ka turuväliseid teenuseid, mis ametiasutuste liigituse kohaselt pakuvad üldist huvi ja mille suhtes kohaldatakse avaliku teenuse osutamise erikohustust. “Üldise majandushuvi teenuse” mõiste hõlmab praktikas suurte võrguettevõtete osutatavaid teenuseid, nt transpordi-, posti-, energeetika- ja sideteenused, kuid mõiste laieneb ka muule majandustegevusele.
Valges raamatus kasutatakse mõistet “üldhuviteenus” siis, kui tekst osutab majandusvälisele teenustele või kui puudub vajadus täpsustada kõnealuste teenuste majanduslikku või majandusvälist laadi.
Riigi huvides on, et teenus oleks osutatud, kuid teostamise võib delegeerida ka erasektorile. Peamine on tagada kõikidele EL kodanikele ja ettevõtetele juurdepääs kõrgekvaliteedilistele ja taskukohastele teenustele.
Üldhuviteenusteks loetakse järgmised teenused:
- elekter
- gaas
- haridusteenused
- kanalisatsioon ja vesi
- postiteenused
- ringhääling
- sotsiaal-ja tervishoiuteenused (sotsiaalkindlustusteenused, sotsiaalkaitse, arstiabi),
- ühistransporditeenused jt.





