Mis on TEN-T?
TEN-T on oma olemuselt ja definitsiooni järgi EL sisene transpordivõrgustik.
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 154 - 156 määratletakse üleeuroopaliste võrkude poliitika ja selle ülesanded siseturu eesmärkide saavutamisel ning kõigi ELi kodanike, ettevõtjate ning regionaalsete ja kohalike kogukondade huve arvestava sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel.
1996. aastal vastu võetud TEN-T suunised, mida viimati muudeti 2004. aastal, hõlmavad kaht planeerimistasandit:
- üldise võrgu tasand (raudtee-, maantee-, siseveetee- ja kombineeritud transpordi, lennujaamade ja sadamate võrgu üldkavad);
Üldine TEN-T võrgustik hõlmab 95 700 km maanteid, 106 000 km raudteid (sealhulgas 32 000 km kiirraudteid), 13 000 km siseveeteid, 411 lennujaama ja 404 meresadamat. Enamik neist ühendustest ja transpordisõlmedest on juba olemas. TEN-T võrgustikku on praeguseks investeeritud 400 miljardit eurot, mis on aidanud lõpule viia paljusid ühist huvi pakkuvaid projekte, vastastikku siduda liikmesriikide transpordivõrke ja ületada tehnoloogilisi takistusi liikmesriikide vahel.
EL ja Eesti liitumislepingu tehnilises lisas on määratletud TEN-T üldise võrgustiku osad Eestis:
- Tallinn – Pärnu – Ikla maantee; Tallinn – Narva mnt.; Tallinn – Tartu – Luhamaa mnt; Jõhvi – Tartu – Valga mnt, Tallinna ümbersõit;
- Talllinn - Tapa – Tartu rdt, Tallinn - Tapa – Narva rdt; Tartu – Valga rdt, Tartu – Petseri (Koidula) rdt; Valga – Petseri (Koidula) rdt, Tallinn – Paldiski rdt, Tallinna raudteeümbersõit;
- Muuga sadam*, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Vanasadam, Kunda sadam, Pärnu sadam, Heltermaa – Rohuküla ja Virtsu –Kuivastu sadamad;
- Tallinna lennujaam, Tartu-, Pärnu-, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad.
*Need on vastavalt otsusele nr 1692/96/EÜ A-kategooria sadamad, aastase kaubamahuga üle 1,5 milj. t või üle 200 000 reisija aastas.
Rahastamine
Milliseid projekte rahastatakse?
Ühenduse rahaline abi üleeuroopaliste transpordivõrkude eelarvest suunatakse eekõige projektidesse või nende osadesse millel on suurim Euroopa lisandväärtus.
Ühenduse rahalist abi saab ainult ühist huvi pakkuvate projektide elluviimiseks.
Kes saavad taotleda?
Transpordi infrastruktuuri ettevõtted nii riigi, munitsipaal-, kui eraomanduses olevad ettevõtted.
Rahastamise määrad:
Uuringud 50% abikõlblikest kuludest
Tööd:
- transpordivaldkonna esmatähtsad projektid maksimaalselt 20% abikõlblikest kuludest
- maksimaalsest 30% abikõlblikest kuludest piiriüleste lõikude puhul
- muud esmatähtsad projektid maksimaalselt 10% abikõlblikest kuludest
Euroopa raudteeliikumise juhtimissüsteem (ERTMS)
- maapealsed seadmed maksimaalselt 50% uuringute ja tööde abikõlblikest kuludest;
- pardaseadmed maksimaalselt 50%
Maantee-, lennu-, sisevee-, mere-, ja rannikulähedase transpordi liiklushaldussüsteemid maksimaalselt 20% tööde abikõlblikest kuludest.
Üldine printsiip on , et ühte ja sama tegevust kahest allikast finantseerida ei saa (ÜF, ERDF).
Lubatud on nn intelligentne kombineerimine, st kas erinevad projekti faasid või erinevad geograafilised lõigud.
Rahastamise otsuse saanud projektid
Eestis on TEN-T rahastamise all 7 projekti:
*ERTMS (European Rail Traffic Management System) arendamine. Projekiga on seotud kõik liikmesriigid. ERTMS infoleht. Lisainformatsiooni leiad ERTMS projekti kodulehelt.
*Rail Baltica I
*Rail Baltica II
*Galileo arendamine
*SESAR (Single European Sky ATM Research) väljatöötamine. SES infoleht. Eesti poolt koordineerib projekti Lennuamet.
*North European ATM Service Concepts - Feasibility study for a North European Functional Airspace Block. Infoleht. Eesti poolt koordineerib projekti Lennuliiklusteeninduse AS.
*NETLIPSE. Infoleht.
Corridor I Study FM Final Report 20.06.06
Eriaruanne-kontrollikoda TEN-T eelarve rakendamise kohta 26.04.06
Pan-European Transport Corridors and Areas Status Report Final 31.01.06
Wider Europe for Transport HLG-2 Final Report 07.12.05
Otsus 884-2004 (eesti k)
TEN-T High level group raport 27.06.03
TEN-T High level group raport-annexes. 27.06.03
