A A A

Kolmapäev, 8. veebruar 2012 17:54

EST ENG

Prindi

Tehnilistest normidest teavitamine

Tehnilised kaubandustõkked

Eesmärgiga tagada kaupade vaba liikumine on nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil lepitud kokku tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine nii palju kui võimalik ning nende kehtes-tamisel vastav teavitamisprotseduur. Tehnilisteks kaubandustõketeks võivad kujuneda kõik sise-riiklikult vastu võetud tehnilised normid.

Rahvusvahelisel tasemel on see sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni  (World Trade Organization ehk WTO ) tehniliste kaubandustõkete lepingus (Agreement on Technical Barriers to Trade, tihti lühendatult TBT leping). Euroopa Liidus on vastav ala reguleeritud direktiiviga 98/34/EÜ. TBT leping laieneb kõigile WTO liikmesriikidele ja direktiiv 98/34/EÜ kõigile Euroopa Majanduspiirkonna riikidele, st Euroopa Liidu 25 liikmesriigile ning lisaks Norrale, Liechtensteinile ja Islandile.

Teavitamiskohustus Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) seab liikmesriikidele kohustuse teavitada Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraati (DG ENTR) kõigist siseriiklike õigusaktide eelnõudest, mis sisaldavad tehnilist normi või nõuet infoühiskon-na teenusele. Teavitamise eesmärgiks on anda Komisjonile ning viimase vahendusel teistele liikmesriikidele võimalus reageerida plaanitavatele normidele, mille kehtestamine antud liikmes-riigis võib kahjustada teiste liikmesriikide huve kaupade vaba liikumise osas.

Eesti seadusandlusse on mainitud direktiiv üle võetud „Tehnilise normi ja standardi seadusega”  ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Tehnilist normi või infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise kord ning teavitava asutuse mää-ramine”.

Teavitada tuleb enne eelnõude vastuvõtmist siseriiklikusse seadusandlusse, s.t eelnõu staadiumis, kus saab teha veel olulisi muudatusi. Teavitada tuleb nii seadustest, valitsuse ja ministri määrus-test kui ka muudest haldusdokumentidest, mis sisaldavad tehnilist normi. Teavitamise kuupäe-vast alates peatatakse eelnõu siseriiklik menetlus 3 kuuks, kuid Komisjoni või teiste liikmesriiki-de avaldatavate üksikasjalike arvamuste puhul võib ooteaeg pikeneda kuuest kuust poolteise aas-tani. Seega on oluline siseriiklikus õigusloomes arvestada selle pikaldase menetlusajaga. Vasta-valt Euroopa Kohtu tõlgendusele (kohtulahend C-194/94 1996. aastast) tähendavad 98/34/EÜ artiklid 8 ja 9, et teavitamata tehnilised normid on rakendamatud. Ka turujärelevalve asutu-sed ei saa niisuguste õigusaktide järgimist nõuda.

Teavitamisprotseduur

Teavitamine toimub Komisjoni vahendusel kahes suunas:

  • ühelt poolt teavitab Eesti enda eelnõudest Euroopa Komisjonile; 
  • teiselt poolt saab Eesti vastu Komisjonilt teiste liikmesriikide ja Euroopa majanduspiir-konna (EEA) eelnõud, millest nood on Komisjoni teavitanud.

Teavitama peab kõikidest tehnilistest normidest kaupade vabale liikumisel. „Tehnilise normi ja standardi seaduse” § 2 lg 2 järgi peetakse tehniline normiks õigusaktis sätestatud toote valmista-mist, turustamist või kasutamist reguleerivat nõuet või nõuet, mis on esitatud toote ohutuse, tar-bija- või keskkonnakaitse tagamise eesmärgil ja mis mõjutab toote esma- või korduvkasutamist, toote töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust.  Tehnilised normid võib jagada tehnilis-teks kirjeldusteks ja muudeks nõueteks. Tehniline kirjeldus on  kirjeldus, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõu-ded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta. Muud nõuded on nõuded, mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimu-sed, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist.

Eestis on määratud teavitavaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,  mille vahendusel toimub teabe kahesuunaline liikumine. Eelnõu ettevalmistaja esitab eelnõu MKM-ile, kes omakorda edastab need koheselt  Euroopa Komisjonile. Komisjonilt saabuvad võimalikud kommentaarid edastab MKM eelnõu ette valmistanud ministeeriumile, kes peab neid eelnõu muutmisel arvesse võtma. Kui õigusakt on Eestis vastu võetud, tuleb Komisjonile saata lõplik tekst.

Võimalused ettevõtjatele: soosib konkurentsi ja avardab võimalusi

Teavitamise eesmärk on ettevõtjate turustusvõimaluste laiendamine ja turu planeerimise hõlbus-tamine, võimaldades neil olla kursis teiste liikmesriikide regulatsioonidega. Komisjon pakub et-tevõtetele ja erialaliitudele välja võimaluse liituda postitusnimekirjaga (mailing list), mille liik-metele saadetakse automaatselt kokkuvõtted antud valdkonda reglementeerivatest uutest eelnõu-dest. Listiga saab liituda aadressil http://europa.eu.int/comm/enterprise/tris/pisa/app/mailing_liste/index.cfm?lang=EN või teatades oma soovist MKM-ile.

Teavitamiskohustus WTO-s

Aastast 2000 on WTO sekretariaadi teavitamine TBT-lepingu raames 98/34/EÜ teavitamisme-netluse lahutamatuks osaks: Komisjonile tuleb teatada, kas liikmesriik kavatseb eelnõust teavita-da ka TBT-lepingu raames. Liikmesriik saadab küll teatise ise WTO-sse, kuid kogu edaspidine kirjavahetus toimub EL Komisjoni kaudu.

Teavitamisalane täiendav info tehnilisi norme sätestavatele riigiasutustele:

Lisainformatsioon:

Euroopa Komisjon on koostanud põhjaliku taustinfo ning kõigile ligipääsetava andmebaasi TRIS teavitatud tehniliste normide kohta, kus on ka täiendavat informatsiooni TBT-lepingust teavita-mise kohta EL liikmesriikidele.

WTO TBT teatiste koordineerimiseks on Eesti Standardikeskuses loodud Teabekeskus (inglise keeles Enquiry Point):

MKM EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna väliskaubanduspoliitika talituses  on loodud nii EL kui ka WTO teavitamise kontaktpunkt, tel: 6 256 405 (Karl Stern), e-mail: el dot teavitamine at mkm dot ee