Teenuste vaba liikumine EL-s
Teenuste vaba liikumine on üks neljast vabadusest, mis loovad Euroopa Liidu siseturu. Teenuste vaba liikumise põhimõtted tulenevad EÜ asutamislepingu art 49-55-st ning on samuti tihedalt seotud asutamisõiguse põhimõtetega (EÜ asutamislepingu artikkel 43). Teenuste vaba liikumise põhimõtteid on väga laialdaselt tõlgendanud Euroopa Kohus oma kohtulahendites ning praktiliselt rakendatavatest põhimõtetest tulenevad enamus otsekohalduvatest kohtulahenditest.
EÜ asutamislepingu järgi on teenus tasu eest osutatav tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik või vabakutselise tegevuse teenus ning EÜ asutamislepingu järgi ei kata teenuste vaba liikumine transporditeenuseid ja finantsteenuseid ning mitte-majanduslikke üldhuviteenuseid.
Teenuse piiriüleseks osutamiseks on 5 võimalust:
- Teenuse osutaja asutab uue ettevõtte tarbija asukohariigis
- Teenuse osutaja läheb ajutiselt tarbija asukohariiki
- Teenuse kasutaja läheb teenuse osutaja asukohariiki
- Teenuse osutaja ja kasutaja on kumbki oma riigis ning teenust osutatakse sidevahendite abil
- Nii teenuse osutaja kui tarbija lähevad kolmandasse riiki
Seega võib öelda, et teenuste vaba liikumine on tegelikult tihedalt seotud nii isikute (sh tööjõu) vaba liikumisega. Samas eristatakse Euroopa Liidus selgelt teenuste ja isikute vaba liikumist ning seega Eestile momendil kehtiv tööjõu vaba liikumise ajutine piirang (üleminekuperiood) ei laiene teenuse osutamisele – st. teenuse ajutiseks osutamiseks võib Eesti teenuseosutaja minna (sh lähetada oma töötajaid või rentida neid) teise liikmesriiki ka praegu.
Teenuste vaba liikumine on väga oluline osa Euroopa Liidu majandusest, moodustades praegu kuni 70% liikmesriikide SKT-st. Samas moodustab liikmesriikide vaheline teenustekaubanduse käive ainult 20% kogukäibest, mis näitab selgelt, et teenuste vaba liikumise parem rakendamine on üks peamisi majanduskasvu saavutamise võimalusi. Tulenevalt kohtulahenditest on selge, et ka teenuste vaba liikumise alal kehtib vastastikuse tunnustamise printsiip, kuid selle rakendamisega on palju praktilisi probleeme. Taani o n viinud läbi uurimuse, mis leiab, et vastastikuse tunnustamise printsiibi rakendamine võib suurendada liikmesriikide vahelist teenustekaubanduse käivet kuni 35%. Peamisteks probleemideks teenuste kaubanduse alal on liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse puudumine ning ebaselged seosed kehtiva Ühenduse õigusega teatud sektorites (kutsekvalifikatsioonid).
Liikmesriikide vahelise teenustekaubanduse arendamiseks on Euroopa Komisjon läbi viinud mitmeid uurimusi ning teinud mitmeid ettepanekuid. Neist tähtsaim on Lissaboni strateegiliste eesmärkide 2010 aastaks saavutamiseks ning kohtulahendite paremaks rakendamiseks tehtud teenuste raamdirektiivi ettepanek, mis peaks kaotama tõkked teenustekaubandusele horisontaalselt. Horisontaalsel tasemel on juba harmoneeritud infoühiskonnateenused, analüüsitud on ka üldhuviteenuseid ning eraldi käsitletakse ka ettevõtlusega seotud teenuseid.
Viited
