90 aastat rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel

Ajaloolise ülevaate on koostanud Majandusajaloo Muuseumi teadur-varahoidja Leonid Gordejev.

90 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel (Tartu rahu).

Rahuläbirääkimiste läbiviimiseks olid Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse poolt volitatud: Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa ja kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu poolt olid volitatud: Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja Kasakate saadikute Nõukogu Täidesaatva Keskkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige Isidor Gukovski.

Alates 1914. aasta suvest oli Eesti kuni Tartu rahu sõlmimiseni olnud sõja olukorras, mis oli mõjunud laastavalt kogu rahvamajandusele ja toonud kaasa suuri inimkaotusi. Enne I Maailmasõda oli Eestis küllaltki arenenud tööstus ja põllumajandus. Peale rahulepingu sõlmimist sai taas alustada rahvamajanduse taastamist, mille eesmärgiks oli võimalikult kiiresti saavutada sõjaeelne tase. Juba 24. veebruaril 1918. aastal avaldas Eesti Päästekomitee päevakäsu, mis nägi ette riigiaparaadi väljaarendamist. Selle hulgas olid ka tänapäeva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelkäijad nagu kaubandus-tööstusministeerium, toitlusministeerium, põllutöö-, teede- ja rahandusministeerium. Soodsalt mõjusid Eesti rahvamajanduse taastamisele ka Venemaa sõlmitud rahulepingud Rumeeniaga 05.-09.03.1918, Lätiga 11.08.1920, Leeduga 12.07.1920, Soomega 14.10.1920, Poolaga 18.03.1921 ja Türgiga 16.03.1921.

Need rahulepingud aitasid kindlustada sõjalis-poliitilis stabiilsust ja rahulikku rahvamajanduse arengut kogu Ida-Euroopa regioonis, seal hulgas ka Eestis.