Suure väina liiklusühenduse projekt

1896. aastal valmis tamm Saare- ja Muhumaa vahele. Muhu ja mandri ühendamine tundus projekti maksumuse tõttu võimatu.

Kulus sajand. Aprillis 1997 andis Saare maakonna toonane maavanem Jüri Saar välja korralduse. Selle kohaselt moodustati komisjon “püsiühenduseks vajaliku teadus- ja tasuvusuuringute ideekavandi koostamiseks.” Loodud töörühma eesmärk ei olnud otsustada, kas püsiühendus luuakse või mitte. Küll aga teostada erinevaid taustauuringuid ning pakkuda avalikkusele teavet vaagimaks plaani pluss- ja miinuspooli. Viidi läbi näiteks geoloogilisi ja keskkonnakaitse uuringuid ning pakuti välja võimalikud trassivariandid. Püsiühenduse arutellu kaasati väliseksperdid Soomest ja Norrast.

2002. aasta kevadel läbi viidud avaliku arvamuse uuringu tulemused näitasid, et Saare maakonna elanikest toetab püsiühenduse rajamist 85%, selle vastu on 9%. Kogu Eesti elanikkonna seas on püsiühenduse pooldajaid 69% ja vastaseid 13%.

2003. aastal moodustas Vabariigi Valitsus ekspertkomisjoni, mille ülesandeks on kavandada vajalikke toimingud Saaremaa püsiühenduse rajamisega seotud probleemide läbitöötamiseks.

2005. aasta alguses sõlmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lepingu Taani firmaga Ramboll Danmark A/S, kelle ülesandeks oli kindlaks määrata majanduslikus seisukohast kõige sobivam lahendus mandri ja Saare maakonna ühendamiseks ning viia läbi selle variandi keskkonnamõju eelhindamine. Uuringute tulemusena selgitati välja, et püsiühendus üle Suure väina on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, kuid enne lõpliku valiku tegemist püsiühenduse ja praamiühenduse vahel tuleb põhjalikumalt uurida püsiühenduse rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonna mõjusid.

Lähtuvalt 2005 a uuringu tulemustest ja aprillis 2005 jõustunud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusest andis märtsis 2006 Vabariigi Valitsus välja korralduse strateegilise dokumendi “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise Kava” (Kava) koostamiseks ning sellega kavandatavate tegevuste keskkonnamõjus strateegiliseks hindamiseks (KSH).

Kava eesmärgiks on võrrelda erinevaid liiklusviise üle Suure väina ja hinnata nende majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnamõjusid ning välja selgitada sobivaim liiklusühendusviis koos rahastamisskeemiga.

Kava keskendub parandatud praamiühenduse ja püsiühenduse võrdlusele. Püsiühenduse all käsitletakse silda trassivariandil II ja III ning tunnelit trassivariandil IIIT.
KSH eesmärgiks on Kava elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine, positiivsete mõjude (hinnatavate alternatiivide eeliste) väljatoomine ning võimalike negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada keskkonnakaalutluste integreerimine strateegilise planeerimise dokumenti (Kavasse). KSH osana viiakse läbi ka Natura hindamine ja mitmed keskkonnauuringud.

08.03.2007 kiideti heaks KSH programm, millega liideti Kava ja KSH osaks kümmekond keskkonnauuringut (maismaataimestik ja -loomastik, merepõhjataimesik ja -loomastik, kalastik, kahepaiksed ja roomajad, navigatsioonitingimused, jääolud, veevahetus, merepõhja setted).

Kava koostajaks ja KSH läbiviijaks on WSP Finland OY koostöös Eesti ekspertide ja oma ala parimate asjatundjatega.
Projekti kestvus on 01.08.2008-30.11.2009.

Käesolevalt veebillehelt leiab informatsiooni püsiühenduse mõtte arengu, võimalike mõjude, tehnilise teostuse ning uuringute kohta. Sõna on antud oma valdkonna ekspertidele ning projektiga seotud inimestele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakond tänab kõiki, kes aitasid kaasa veebilehe valmimisele!