Juulis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 1%, ulatudes 5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 6,1 miljardit krooni, suurenedes aastaga 5,1%.

Pikka aega kestnud langus sisekaubanduses on hakanud lõppema. Töötus on vähenenud ning inimeste kindlustunne tuleviku suhtes on tõusnud. Kui seni pidurdas majanduskasvu suuresti sisetarbimine, siis järgnevatel kuudel on oodata ka selles vallas olukorra paranemist. Nõudluse kasv eksporditurgudel on oluliselt kasvatanud viimastel kuudel Eesti ettevõtete tööstustoodangut. Siiani on toodangut suurendatud peamiselt tööviljakuse kasvuga, kuid varsti tuleb seniste trendide jätkudes hakata suurendama ka töötajate arvu. Samas jõuavad töötajate arvu kasv ja palkade suurenemine jaekaubandusse mõningase viitajaga. Seega tuleb jaekaubandusmahtude taastumine pigem aeglane ning sellist hüppelist kasvu nagu tööstussektoris oodata ei ole.

Juuli oli jaekaubandusettevõtetele edukaim kuu alates 2009. aasta algusest. Esmakordselt ületati müügitulus 6 miljardi krooni piir. Suuremaid kasvunumbreid näidati siiski segmentides, mis oma väiksuse tõttu üldnumbritele eriti mõju ei avalda. Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes suurenes 51% ning jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes 12%. Juba seitsmendat kuud järjest on farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük suurem kui aasta tagasi samal ajal. Samas esimest korda käesoleva aasta jooksul kasvas segmendi ettevõtete müügitulu vähem kui müük püsivhindades (vastavalt +2,3% ja +3%).

Suurematest kauplusegruppidest on soe ilm mõjunud hästi toidukauplustele, kus müügimahud kasvasid aastaga 1% võrra. Samuti on hakanud kerkima toidukaupluste müügitulu, suurenedes aastaga 2,2%.

Endiselt püsib suhteliselt tugevas languses majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüük (-14%). Mõningast tõusu näitas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kasvades aastaga 4%. Samas enamikus kauplusegruppides on müügitulu suurem kui aasta varem, mis näitab, et hoolimata suuremast töötute hulgast jätavad inimesed poodi rohkem raha võrreldes eelmise suvega. Lisaks saab  kaubandussektor tuge aastaga kasvanud turismivoogudest.

Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud suurenesid aastaga 10% võrra, seda peamiselt mootorsõidukite ja nende osade müügi kasvu tõttu. Remondis ja hoolduses kahanesid mahud aastases võrdluses 9%. Mootorikütuse jaemüügi langus on samuti pidurdunud, vähenedes aastaga 2% võrra. Kõrgematest kütusehindadest tulenevalt kasvas ettevõtete müügitulu üle 15%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt augustis korraldatud küsitluse kohaselt langes kaubanduse kindlustunde indikaator 3 punkti võrra, seda peamiselt hinnangute languse tõttu järgmiste kuude müügile. Tarbijabaromeeter jätkas aeglast kasvu, jõudes juba 2007. aasta lõpu tasemele. Paranesid hinnangud säästudele ja riigi majanduslikule olukorrale.

Riik eraldab 276-le nelja- ja enamalapselisele perele kodutoetusteks kokku 35 miljonit krooni. Keskmine toetuse summa on 100 181 krooni, kõige rohkem rahuldati taotlusi Ida-Virumaalt (36), Tartumaalt (36) ja Viljandimaalt (28). Kokku laekus KredExile 758 taotlust kogusummas 73,3 miljonit krooni.

„Lasterikaste perede kodutoetust on tänaseks saanud juba enam kui tuhat lasterikast peret“, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Seni on toetus olnud programmipõhine, aga mõistlik oleks see seadustada ja laiendada ka kolmelapselistele peredele“,  lisas minister.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu 2008. ja 2009. aastal ühe pereliikme kohta 198,66 krooni kuus, peredes on keskmiselt 4,9 last ja elatakse 3-toalisel elamispinnal, mille suuruseks on 47,1 m². Toetuse saajate hulgas oli ka 14 peret, kelle keskmine maksustatav tulu 2008. ja 2009. aastal oli 0 krooni. Kõige lasterikkamates peredes (Pärnumaal ja Tartu linnas) kasvab kümme kuni 19 aastast last.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulusid KredExi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

KredExi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri sõnul tuli taotlusi hinnates tõdeda, et lasterikaste perede eluaseme olukord on väga erinev.

„On peresid, kes on eluasemelaenu abil endale ilusa kodu soetanud või olemasoleva renoveerinud, kuid on ka peresid, kelle eluasemetingimused on väga halvad- majapidamises puudub vesi, elatakse väga kitsastes tingimustes ning remondiks puuduvad vahendid,“ ütles Mirja Adler.

„Loodame, et toetus on suureks abiks elamispinna renoveerimisel või laiendamisel ja sellega paranevad 1 352 lapse elamistingimused märkimisväärselt,“ lisas Adler.

Kõigile taotlejatele saadetakse otsuse kohta kirjad ning positiivse otsuse saanud peredega sõlmitakse lepingud toetuse kasutamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 4 350 krooni kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100 % ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Eelnevalt on 2008. ja 2009. aasta taotlusvoorude tulemusena toetatud 759 perekonda, kus sirgub kokku ligi 4000 last. Lisaks sel aastal eraldatud 35 miljonile kroonile on eelnevatel aastatel toetatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamist 119,2 miljoni krooniga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on riigikontrolli järeldused ettevõtlustoetuste mõjude kohta suuresti abstraktsed ja liialdatud.

Terava kriitika kõrval pole riigikontroll suutnud välja pakkuda ühtegi teostatavat lahendust, kuidas võiks olukorda parendada. Samuti pole pööratud tähelepanu ühele põhiküsimusele – kuidas jätkata pärast toetuste lõppu 2013. aastal.

Tänavu teises kvartalis kasvas Eesti ettevõtete eksport väga tugevalt ja tõus oli üsna ühtlane kõigis sektorites. Samuti näitab statistika, et tootlikkus Eesti ettevõtetes on suurenenud. Kui eelmisel aastal oli alustavate ettevõtete hulk läbi aegade suurim, siis ei saa väita, et riik pidurdab ettevõtlust.

Debatt toetuste jagamise kohta on teretulnud ning riigikontrolli märkused üleliigse bürokraatia kohta on õigustatud. Samas soovitab riigikontroll just bürokraatia olulist suurendamist majandusministeeriumis ja sellega ei saa nõustuda.

„Me võime tuua sadu näiteid, kuidas ettevõtlusabi on tugevalt kasvatanud ettevõtete eksporti ja suurendanud tootlikkust. Ja mis kõige olulisem – me oleme aidanud Eesti ettevõtjaid ja juurde on loodud tuhandeid kõrge lisandväärtusega töökohti,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Riigikontroll ei ole arvestanud, et ettevõtteid mõjutavad lisaks toetustele ka arvukad muud tegurid ning seda eriti äärmuslikes majandusbuumi- ja kriisi tingimustes. Ettevõtete tootlikkuse ja hõive areng ei tule ju üksnes ettevõtlustoetustest, mis kogusummas moodustasid kuue aastaga 7,4 miljardit krooni. Võrdlusena - ettevõtete investeeringud põhivarasse on aastail 2004-09 olnud keskmiselt üle 40 miljardi krooni aastas.

Toetuste mõjusid on riigikontroll otsinud liiga vähestest näitajatest. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on alates 2004. aastast kasvanud keskmiselt 30 protsenti aastas, mis on euroliidu arvestuses väga kiire tempo. Samal ajavahemikul on teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arv kasvanud 44 protsenti ning innovatiivsete ettevõtete osatähtsus on tõusnud 48-lt protsendilt 56-ni. Eksportivate ettevõtete arv on aastail 2004-2009 kasvanud 30% ehk ligi 2000 ettevõtte võrra.

MKM ei nõustu kriitikaga, et riigil puudub terviklik ja läbimõeldud ettevõtluspoliitika ning tegeldakse üksnes EL-i toetuste laialijagamisega. Prioriteetsete majandussektorite riikliku väljavaliku asemel on ettevõtluspoliitika lähtunud teistsugustest alustest, milleks on võtmetähtsusega tehnoloogiate arendamine ja nende kasutuselevõtu soodustamine teistes majandusharudes, kõrgele lisandväärtusele püüdlevate ettevõtete ning strateegilisel koostööl põhinevate majandusklastrite toetamine.

MKM toetab riigikontrolli ettepanekut lõimida omavahel eri ministeeriumide ettevõtlust edendavad meetmed – haridus-, teadus- ja arendustegevus, maksundus jne. Riiklike tehnoloogiaprogrammidega on sellega osaliselt juba alustatud, kuid mitmed laiemad teemad, näiteks maksundus, nõuavad strateegilisi kokkuleppeid.
 

Statistikaameti andmetel aeglustus juunikuus ekspordi aastane kasvutempo jooksev¬hindades 7%ni. Kasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks oli mineraalsete kütuste väljaveo oluline langus, samas oli aastatagune võrdlusbaas väga kõrge, mil eksporditi kolmandatesse riikidesse suuremas mahus Eestis töödeldud kütuseid.

I poolaasta kokkuvõttes kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 22%. Ekspordi kasvu on toetanud meie oluliste kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa majanduse suhteliselt kiire taastumine. Kaubagruppidest mõjutasid enam ekspordi arengut mineraalsed tooted, puit ja puittooted ning metallid ja metalltooted.

Impordi aastakasv pidurdus juunis samuti, kuid jäi veel küllaltki kõrgeks (jooksev¬hindades 22%). Poolaasta kokkuvõttes oli import viiendiku võrra suurem kui aasta tagasi. I poolaastal ulatus kaubavahetuse bilansi puudujääk 6,1 miljardi kroonini, jäädes aastatagusele tasemele.
Juunis kahanes mineraalsete toodete väljavedu aastases võrdluses enam kui poole võrra. Languse taga olid kütused, elektri müük välisturgudele suurenes ligi 50%. Olulisematest kaubagruppidest kasvas aastaga puidu ja puittoodete eksport 1,6 korda, masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete väljavedu võrdselt ligi kolmandiku võrra. Ka enamiku teiste kaubagruppide eksport näitas tugevat kasvu, vaid transpordivahendite väljavedu oli veel väikeses languses.

Impordis oli juunis languses ainsana kütuste sissevedu, samas kahanemine oli oluliselt väiksem (-12%) kui ekspordi osas. Teiste tähtsamate kaubagruppide import jätkas kiire kasvuga. Metalle ja metalltooteid ning transpordivahendid toodi sisse enam kui poole võrra rohkem kui aasta tagasi, masinate ja seadmete import kasvas ligi 50%. Välisnõudluse taastumine suurendab vajadust importsisendite järele.

Juulis on prognooside kohaselt oodata ekspordi kasvu kiirenemist, mida toetab ka aastatagune madal võrdlusbaas. Üle pika aja jõudis juulis Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo nulli. Ettevõtete osatähtsus, kes ootasid eksporttellimusi üle tavalise taseme, tõusis juulis veerandini ning samale tasemele langes nende arv, kes kartsid veel tellimuste jäämist alla selle. Ülejäänud ettevõtted prognoosisid tavapärasel hulgal eksporttellimusi.

Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,1%, juuni tasemest olid hinnad keskmiselt 0,5% kõrgemad. Aastane hinnatõus on püsinud samal tasemel kolm kuud, tööstusharudes lõikes on eelmiste kuudega võrreldes suuremaid muutusi toimunud vaid üksikutes harudes. Samuti on jälginud Eesti tööstussektori hinnad teiste Euroopa Liidu riikide arenguid.

Aastaga tõusid tootjahinnad kõige rohkem metalltoodete tootmises (17%), kus aasta varem oli hindade langus üks suuremaid. Viimastel kuudel on kasvanud nõudluse tõttu tugevasti kerkinud metallide hinnad ja see jõuab omakorda metalltoodete hindadesse. Teistest harudest on suuremad muutused toimunud elektriseadmete tootmises (tootjahindade kasv 7,6%) ning mõningates toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks piimatoodete (+15,6%), jahu ja pagaritoodete tootmises (hinnad langenud ligikaudu 15%). Samuti jätkus paranenud nõudluse tõttu hinnatõus puidutööstuses (aastane kasv 4,4%).

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest neli viiendikku ei oodanud järgnevatel kuudel muutusi müügihindades, 15% eeldas müügihindade kasvu. Üldiselt on taolised ootused valitsenud tööstusettevõtete seas juba mitu kuud. Mõningal määral on vähenenud hindade langust prognoosivate ettevõtete osatähtsus ning selle arvel suurenenud hindade stabiilsust eeldavate ettevõtete arv. Hinnatõusu ootused olid juunis keskmisest oluliselt kõrgemad vaid keemiatööstuses, kus Euroopa Liidus on erinevalt Eestist tootjahinnad viimasel ajal ka tugevasti tõusnud. Lisaks on mujal Euroopas kerkinud tootjahinnad oluliselt veel naftatööstuses ning metallide tootmises.

Juulis ekspordihindade aastane kasv taas kiirenes, ulatudes 7,2%ni. Juunikuust olid väljaveohinnad 0,7% võrra kõrgemad. Välisnõudluse märgatav taastumine on andnud eksportööridele võimaluse oma kaupade hindu jätkuvalt tõsta välisturgudel. Impordihindade aastane kasvutempo on teist kuud järjest aeglustunud. Eelmise aasta juulist olid sisseveohinnad keskmiselt 8,8% kõrgemad, kuises võrdluses jäid aga hinnad samale tasemele. Impordihindu enim mõjutav nafta maailmaturuhind on püsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena.

Juulis kiirenes metallide ekspordihindade aastakasv 36%ni, juunikuuga võrreldes tõusid hinnad 7% võrra. Metallide osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Palgi väljaveohindade aastane kasvutempo kiirenes samuti oluliselt (15%ni), tulenevalt nõudluse suurenemisest. Kummi- ja plastitööstuse tooteid müüdi välisturgudele ligikaudu kümnendiku võrra kõrgemate hindadega kui aasta varem. Vaid tekstiili- ja rõivatööstuse ekspordihinnad olid veel languses 3–4%.

Naftasaaduste sisseveohinnad olid juulis 23% võrra kõrgemad kui aasta tagasi, samas eelmise kuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Ligikaudu viiendiku võrra on aastaga tõusnud palgi ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad, 17% tõusid metallide sisseveohinnad.

Augustis on prognooside kohaselt oodata väliskaubandusega seotud hindade arengus sarnaseid trende eelmise kuuga.

Hea ajakirjanik,

oled oodatud ülikiiret internetti pakkuva projekti EstWin avaüritusele, mis toimub 23. augustil Järvamaal Amblas algusega kell 14.00.

Esmaspäeval algab võrkude ehitus, mis viib 100-megabitise interneti kõikidesse Eesti maapiirkondadesse.

Eesti Lairiba Arenduse SA ehitab 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

EstWin projekti avaüritusel esinevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Eesti Lairiba Arenduse SA juhataja Olav Harjo, Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, Ambla vallavanem Rait Pihelgas ja Corle OÜ juhatuse liige Aleksander Leonov.

Osalemisest palume teatada:
Kristiine Männik
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
6310555; 5275379
kristiine.mannik@elasa.ee
 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna määruse, millega suunatakse ligi 470 miljonit krooni korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse.

„Aeg on korterelamud komplekselt korda teha“, ütles Juhan Parts. „Toetades korterelamute energiasäästlikumaks muutmist loome korteriühistutele kauaoodatud võimaluse teha majad korda ja vähendada soojakulusid“, lisas minister.

Toetuse eesmärk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist. Sõltuvalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15-35% ulatuses.  Toetatakse nii  elamu soojustamist  kui küttesüsteemide rekonstrueerimist, olulist tähelepanu pööratakse tervisliku sisekliima saavutamisele. Toetuse taotlejateks võivad olla korteriühistud, hooneühistud või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud.

Taotlusvooru kuulutab pärast määruse jõustumist välja KredEx, toetustaotlusi saab esitada koos pangalaenu taotlusega või tööde teostamiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolul otse Kredexile. Raha korterelamute renoveerimiseks tuleb Eesti kasutamata saastekvoodi (Assigned Amount Units - AAU) müügist Luksemburgi Suurhertsogriigile.

Rohelise investeerimisskeemi «Korterelamute rekonstrueerimise toetus» kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13350209

Täna toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis konkursi “Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010” auhinnaüritus, kus kuulutati parimaks projektiks Eesti uuenduslikke alustavaid ettevõtteid tutvustav veebikeskkond „TestMarket.eu“.

„Võiduprojekt lõi eelkõige oma originaalsusega, olles idee poolest omanäoline mitte ainult Eestis, vaid ka lähiregioonis. Lisaks on projekti haare tänu veebipõhisusele väga lai, võimaldades Eesti ettevõtetel luua kontakte erinevates maailma nurkades. Juba praegu on TestMarket.eu-l jälgijaid rohkem kui sajas riigis,“ põhjendas žürii esimees Tea Danilov valikut.

Võiduprojekt, mille algatajaks on Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu, esindab Eestit üle-Euroopalisel konkursil „European Enterprise Awards 2011“, mis toimub järgmisel kevadel Budapestis. Algatust tutvustatakse ka Euroopa ettevõtlusauhindade veebisaidil.

Valik võitja osas tehti kolme laekunud projekti vahel, lisaks võitjale osalesid konkursil veel Narva Linnavalitsuse poolt esitatud projekt „Ettevõtluse arendamine ja alustavate ettevõtjate projektide toetamine“ ja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna poolt esitatud „Uuendusmeelne ja konkurentsivõimeline ettevõtja Tartu regioonis“.

Võitjate selgitamisel ja parimate väljasõelumisel kasutati ühtset üle-Euroopalist metoodikat. Hindamisel lähtuti algatuse originaalsusest, mõjust kohalikule majandusele nii lühi- kui pikaajalisest perspektiivist lähtuvalt ning projekti jätkusuutlikkusest. Samuti arvestati, kuivõrd on projekti väljatöötamisel ja elluviimisel kaasatud erinevaid huvirühmi ning millised on saadud kogemuste kasutamisvõimalused teistes piirkondades.

„Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010” siseriikliku konkursi žürii koosseisu kuulusid žürii esimehena Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilov, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie ja EBS ettevõtluse õppetooli juhataja professor Tiit Elenurm.

Konkurss toimub sel aastal juba viiendat korda. Möödunud aastal tunnistati Eesti parimaks ettevõtlust edendavateks projektiks Tartu Ärinõuandla poolt läbi viidud projekt „Tartumaa noored töötud ettevõtjaks“. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud mitmed ettevõtlust arendavad projektid, näiteks Äriregistri Ettevõtjaportaal või ettevõtluskonkurss „Ajujaht“.

„Tunnusta ettevõtluse edendajat” on üle-Euroopalise konkursi „European Enterprise Awards” raames korraldatav siseriiklik eelvoor, kus tunnustatakse projekte, mis panustavad ettevõtluskeskkonna, ettevõtliku meelelaadi, ettevõtlusalaste teadmiste, vastutustundliku ja kaasava ettevõtluse või ettevõtete rahvusvahelistumise arendamisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna määruse, mis võimaldab läbi viia avaliku konkursi elektroonilise side sageduslubade andmiseks sagedusalas 2500 – 2690 MHz.

Sageduslubade andmisega luuakse võimalused mobiilsidevõrkude arendamiseks ja lairiba raadiovõrkude loomiseks, mis omakorda laiendab tarbijate võimalusi kasutada kiiret mobiilsidet ja internetiteenuseid.

Avaliku konkursiga antakse välja kuus sagedusluba.

Konkursi korraldab Tehnilise Järelevalve Amet.

Teisipäeval, 17. augustil, toimub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis konkursi “Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010” auhinnaüritus, kus tehakse teatavaks need projektid, mis esindavad Eestit üle-Euroopalisel konkursil “European Enterprise Awards”.

Konkursile olid oodatud kõik projektid, mis panustavad ettevõtluskeskkonna, ettevõtliku meelelaadi, ettevõtlusalaste teadmiste, vastutustundliku ettevõtluse või ettevõtete rahvusvahelistumise arendamisele.

Teisipäeval tulevad tutvustamisele konkursile laekunud 3 projekti, milleks on Narva Linnavalitsuse poolt esitatud projekt „Ettevõtluse arendamine ja alustavate ettevõtjate projektide toetamine“, Toits Invest OÜ ja EAS-i koostööna valminud „TestMarket.eu“ ja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna poolt esitatud „Uuendusmeelne ja konkurentsivõimeline ettevõtja Tartu regioonis“.

Esitlusel tutvustavad finalistid oma projekte ning žürii, mis koosneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, EASi, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning EBSi esindajatest, valib välja kuni kaks võitjat.

Möödunud aastal tunnistati Eesti parimaks ettevõtlust edendavateks projektiks Tartu Ärinõuandla poolt läbi viidud projekt „Tartumaa noored töötud ettevõtjaks“, mis esindas Eestit ka Üle-Euroopalisel konkursil.

Üle-Euroopalist konkurssi European Enterprise Awards (Euroopa Ettevõtlusauhinnad) korraldab Euroopa Komisjon juba viiendat korda. Konkursi eesmärk on tunnustada parimaid ettevõtluse edendamisele suunatud algatusi. Kokku esitati möödunud aastal riiklikes eelvoorudes 338 algatust, millest 53 osales Euroopa-tasandi konkursil.

Konkurss “Tunnusta ettevõtluse edendajat” on Euroopa Komisjoni korraldatava üle-Euroopalise konkursi “European Enterprise Awards” siseriiklik eelvoor.

Auhinnaüritus toimub teisipäeval, 17. augustil, algusega kell 15.00 MKM-i Aatriumis (aadressil Harju 11).

Valitus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi (Assigned Amount Units - AAU) müügi Luksemburgi Suurhertsogriigile kogumahuga ligi 470 miljonit krooni. Müügist saadav tulu suunatakse korterelamuid  energiasäästlikumaks muutvate investeeringute toetamiseks.

„Toetades korterelamute energiasäästlikumaks muutmist loome korteriühistutele kauaoodatud võimaluse teha majad korda ja vähendada soojakulusid,“ ütles projekti eest vastutav majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Toetuse eesmärk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist. Sõltuvalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15-35% ulatuses. Taotlejaks võivad olla korteriühistud, hooneühistud või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud.

Toetuse täpsed tingimused sätestab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Korterelamute renoveerimise toetuste taotlemise tingimused ja kord“, mis allkirjastatakse järgmisel nädalal. Taotlusvooru kuulutab augustis 2010 välja KredEx.

Selle tehinguga kasvab Eesti kasutamata saastekvoodi ühikute tehingute maht 1,5 miljardi kroonini. Varem on sõlmitud ostu-müügi lepingud Austria Vabariigi, Hispaania Kuningriigi ja Jaapani panga SMBC-ga.

Eile, 3. augusti pärastlõunal allkirjastasid Elektriraudtee AS ja Stadler Bussnang AG reisirongide hankelepingu, mille kohaselt saabub aastatel 2013-2014  Eestisse 18 elektri- ja 20 diiseltoitega Stadler FLIRT reisirongi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe sõnul loovad uued ja modernsed rongid ning paralleelsed investeeringud raudteeinfrastruktuuri head võimalused reisijatenumbrite suurendamiseks ja ühistranspordi populaarsuse kasvuks. „Praegu sõitvad rongid konkureerivad oma kvaliteedilt ja kiiruselt bussidega, kuid meie eesmärgiks on tulevikus pakkuda isegi autodest mugavamat ning kiiremat transpordivõimalust,“ sõnas Pärgmäe.

Elektrirongide maksumus on 79,5 miljonit eurot, millest 85% finantseerib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Hanke tulemusel soetab Elektriraudtee kuus 4-vagunilist ja kaksteist 3-vagunilist elektrirongi.

Uued diiselrongid võtab Elektriraudtee kapitalirendile, makstes 20 aasta jooksul Stadler Bussnang AG-le suurusjärgus 850 tuhat eurot kuus. Selle summa eest saab Elektriraudtee kuus 2-vagunilist, kuus 4-vagunilist ning kaheksa 3-vagunilist diiselrongi.

Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.

„Uus rongipark võimaldab suuremat paindlikkust sõidugraafikute koostamisel,“ selgitas Elektriraudtee AS juhatuse esimees Kaida Kauler. Tema sõnul võivad uued rongid tulevikus teenindada ka liine, mida täna ei eksisteeri. „Olgu selleks siis püsirong Tapa-Narva vahel või kaua-räägitud Tallinn-Riia kiirrong,“ teoretiseeris Kauler võimalike uute rongiliinide üle.

Uued rongid toovad reisijamugavuse euroopalikule tasemele – rongides on olemas konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs, kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus ning koht piletimüügi-aparaatidele.

Esimene Stadler FLIRT jõuab Eestisse 2012. lõpus. Testsõite alustavad kolm uut elektrirongi Tallinn-Keila liinil ja ka mujal 2013. aasta alguses. Sama aasta aprillikuuks jõuavad Eestisse ka esimesed kaks diiselrongi. Nii elektri- kui diiselrongide katsetused kestavad kokku 6 kuud. Tulenevalt lepingust on tootjal kohustus tarnida kõik elektrirongid 2013. aasta lõpuks ja kõik diiselrongid 2014. aasta suveks.

Eesti ajaloo üks suurimaid rongiparke, mis koosneb kokku 38-st reisirongist, võimaldab tulevikus sõita suurema liiklustihedusega ning rohkematel liinidel kui täna. Enamus praeguseid Eesti reisironge on ehitatud 70-ndatel ning nende kasutusiga on lõppemas.

Pilte uutest rongidest: http://www.flickr.com/photos/elektriraudtee/sets/

Statistikaameti andmetel vähenes juunis jaemüük püsivhindades 7%, ulatudes 4,8 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu jäi aasta varasemaga võrreldes pea samale tasemele.

Nõudlus siseturul püsib endiselt nõrgana, mida näitab jaekaubanduse vähenemine võrreldes eelmise aastaga. Samas on ka registreeritud töötus kahe protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta juunis (jaanuaris ulatus vahe enam kui 8 protsendipunktini). Tuleviku suhtes lisab optimismi tööstussektori kiire taastumine ning oluliselt paranenud olukord eksporditurgudel. Lisaks näitavad uuringud, et tarbijatel on kindlustunne oluliselt suurem kui aasta tagasi. Seniste trendide jätkumisel on oodata ka jaemüügimahtude languse peatumist.

Juunis kasvas toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 66%. Samas on selle segmendi osakaal kogu jaekaubanduses veidi üle kolme protsendi ning mõju kogukäibele on suhteliselt marginaalne. Lisaks eelnevale kasvasid mahud juunis 4% võrra farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügis. Kasutatud kaupade jaemüük kauplustes ja muu jaemüük väljaspool kauplusi jäi aasta varasemaga võrreldes samale tasemele. Ülejäänud kauplusegruppides olid mahud väiksemad kui eelmise aasta juunis.

Suurematest kauplusegruppidest jätkab müügi langus aeglustumist toidukaupade osas, mis langes aastaga 3%. Samas on peatunud toidukaupluste müügitulu langus, jäädes aastatagusega pea samale tasemele. Seega mahtude vähenemist on suudetud kompenseerida kõrgemate hindadega.

Müügilangus on stabiliseerunud ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide osas, mille mahud kahanesid aastaga 14%. Müügimahtude poolest oli juuni siiski vastavale kauplusegrupile aasta tugevaim kuu. Samuti on kuises võrdluses suudetud kasvu näidata kõigil kuudel alates märtsist. Mõnevõrra kehvemaks osutus juuni tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügile, kus mahud vähenesid aastaga 3% võrra. Samas suutsid ettevõtted oma müügitulu kasvatada aastaga enam kui kümnendiku.

Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud vähenesid aastases võrdluses 6% võrra, peale seda kui mais oli suudetud mõningast kasvu näidata. Tugevas languses püsib mootorsõidukite hooldus ja remont, kus mahud vähenesid aastaga enam kui viiendiku võrra. Samuti püsib languses mootorikütuse jaemüük, mis kahanes aastaga 14%. Seejuures on mootorikütuse müügiga tegelevate ettevõtete müügitulu hoopis kasvanud 3% võrra. Majanduse elavnemise jätkudes on oodata ka siin segmendis languse pidurdumist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juulis korraldatud küsitluse kohaselt jätkas kaubanduse kindlustunde indikaator kasvu, jõudes tasemetele, mida nähti viimati 2007. aastal. Peamiselt põhjustas tõusu hinnang müügile eelneva 3 kuu jooksul. Tarbijabaromeeter jäi juulis eelneva kuuga samale tasemele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis täna e-Õigusesse kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis aitab suurendada tarbijate õigusi.

Tarbijate õigused suurenevad, kuna edaspidi on sideettevõtja kohustatud andma kliendile üksikasjalikumat teavet oma teenuse kohta. Samuti paraneb elektroonilise side teenuse kasutajate jaoks sidevõrkude ja –teenuse turvalisus. See tähendab ennekõike seda, et sideettevõtja kohustub teavitama oma kliente, kui isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada nende isikuandmeid ja eraelu puutumatust.

Samuti võimaldab seadusemuudatus raadiosageduste efektiivsemat kasutamist, toetab innovatsiooni, tehnoloogia ja teenuse neutraalsust ja soodustab investeeringuid järgmise põlvkonna võrkudesse.

Seaduse muutmise tingis vajaduses viia see vastavusse Euroopa paralamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu direktiivide 2009. aasta muudatuste paketiga.

Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministri töögrupp, kuhu kuulusid ka teise ministeeriumite, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Tarbijakaitseameti ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eksperdid.

Valitsus kiitis täna heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 rakendusplaani 2009. aasta aruande, mille kohaselt panustas riik ettevõtluse arendamisse üle 2,3 miljardi krooni.

Aruande kohaselt kasvas eelmisel aastal ettevõtete arv Eestis 42,5-lt 43,6-ni 1000 elaniku kohta ning tekkis 11 182 uut ettevõtet, mida on pea 1200 võrra rohkem kui 2008. aastal. See on indikaator riigipoolsete meetmete toimimisest ja inimeste järjest kasvavast valmidusest ettevõtlusega alustada.

Eesti ettevõtete tootlikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes jäi tunamullusega samale tasemele püsides 63,8 % peal. Mõnevõrra langes aga võrreldes eelneva aastaga ettevõtete ellujäämismäär (-4,2%) kui ka positsioon „Doing Business“ edetabelis, mis 2008. aasta 22. kohaga võrreldes oli nüüd kahe astme võrra madalam.

Oluliselt panustati teadmiste ja oskuste arendamisse, kokku üle 100 miljoni krooni. Tähtsal kohal olid erinevad valdkondlikud koolitused – eksport, loomemajandus, juhtimine, alustava ettevõtja baaskoolitus.

Üks võtmetähtsusega tegevusi kriisist ülesaamisel oli ekspordi toetamine. KredExi abil tagatud ekspordi maht oli kokku 426 miljonit, samuti toetati ekspordi turundust, messidel osalemist jms. Investeeringute osas on oluline mainida personaalset tegelemist oluliste välisinvestoritega – nende poolt tehti 2009. aastal investeeringuid üle 500 miljoni, samuti toetati tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid 345 miljoni krooni ulatuses.

Eraldi väärib märkimist, et aasta 2009 oli innovatsiooniaasta ning see osutus edukaks. Ettevõtmise eesmärgid innovatsiooni laiema teadvustamise osas ühiskonnas saavutati, mida kinnitavad nii innovatsiooniportaali www.in.ee külastatavus, äriplaanide hüppeliselt kasvanud arv 2008. aastaga võrreldes konkursil „Ajujaht“ või trükimeedias ilmunud innovatsioonitemaatiliste artiklite arv.

Õiguskeskkonna osas rakendus olulise muudatusena 1. jaanuarist 2010 elektrooniline keskkond äriühingute ja mittetulundusühingute majandusaasta aruannete koostamiseks ja esitamiseks, 2009. aastal viidi läbi selleks vajalikud ettevalmistustööd. Olulisemate arengutena võib veel välja tuua Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendumise ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu valmimise.

Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 sisaldab nelja tegevusvaldkonda: teadmiste ja oskuste arendamine, investeeringute toetamine, rahvusvahelistumise toetamine ja õiguskeskkonna arendamine.

Kokku panustati 2009. aastal ettevõtluse arendamisse üle 2,3 miljardi krooni, millest 775 miljonit krooni moodustasid otsesed väljamaksed ettevõtjatele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütikute hinnangul oli Eesti majanduse üldolukord juunis võrreldes aasta esimese kvartaliga parem.

„Ka majanduses lubab ilmateade edaspidi Eesti jaoks rohkem päikest. Selleks on ka põhjust – puhastuskuur on läbi tehtud, eksport taastumas ning ka tarbijate kindlustunne on tagasi normaalsetel tasemetel,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi.

Viimastel kuudel on hakanud kahanema tööpuudus ja tänu ekspordisektori aktiivsusele on hakanud järsult kasvama tööstustoodangu müük, millest on saamas kriisist väljumise peamisi mootoreid.

Samuti on majanduse arengut hoogustanud usaldusväärsuse üldine tõus riigi majanduspoliitika suhtes ja seda suuresti tänu eelseisvale ühinemisele eurotsooni ning OECD-ga.
 
Ehkki suurem osa (56%) EKI ekspertidest peab olukorda majanduses endiselt halvaks, on võrreldes aasta taguse ajaga märgata olulisi arenguid. Nii on suurem osa ettevõtjaid praeguseks kriisiolukorraga kohanenud ja leidnud uusi võimalusi oma tegevuse aktiveerimiseks. Praegust olukorda peavad aastatagusest paremaks tervelt 59% ekspertidest ning 12% peab hetkeseisu halvemaks.

Majandususaldusindeks, mis peegeldab nii tarbijate kindlustunnet kui ka tööstus-, ehitus-, kaubandus- ja teenindussektori juhtide konjunktuuri prognoosi, oli juunis 103,3 punkti, mis on 6,1 punkti rohkem kui märtsis.

Ka investeeringute olukorda peab EKI ekspertidegrupp aasta teises kvartalis natuke paremaks kui esimeses. Ehkki olukorda hindab halvaks 81% ekspertidest, sest investeerimisaktiivsus püsib madal ja uute töökohtade loomist pidurdab olemasolevate tootmisvõimaluste alarakendus ja pankade rangete tagatisnõuete poolt põhjustatud madal laenunõudlus. Samas püsib ettevõtjatel soov investeerida, mida tõestab jätkuvalt suur huvi riigi poolt pakutavate toetusmeetmete suhtes.
 

Eratarbimist peeti juunis märtsi olukorrast mõnevõrra paremaks, kuid üldiselt siiski ebarahuldavaks. Eratarbimise olukorra paranemist pärsib endiselt kõrge tööpuudus ning keskmise palga jätkuv langus. Tarbijate kindlustunde tõus (mida tingib eelkõige vähenenud töötuks jäämise hirm) pole veel kaasa toonud suuremat tarbimishuvi.

Eesti elanike meelestatus riigi majanduspoliitika suhtes on üldiselt positiivne ning riigi toimetulekut kriisiga hinnatakse heaks. Tuntakse, et olukord tööjõu turul pole enam nii kriitiline kui varem, enam ei koondata nii palju ja uusi töökohti on juurde tekkinud.

Ekspertide ootused tuleviku suhtes on endiselt positiivsed ning ka statistika näitab, et selle aasta jooksul on olukord kuust-kuusse mõõdukalt paranenud. Juunis uskus 56% analüütikutest, et poole aasta pärast on Eesti majanduse olukord võrreldes praegusega paremuse suunas liikunud. Ehkki 44% arvab, et olukord püsib samal tasemel, ei usu keegi olukorra halvenemisse.

Samuti on ekspertidel positiivsed ootused ekspordi arengu suhtes. Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa on kindlalt seda meelt, et aasta teine pool saab nende majanduses soodsam olema kui esimene. Teises kvartalis oli Eesti kaupade ekspordi kasv võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud tervelt 37%.

Eesti 2010.aasta senine areng on olnud kooskõlas EKI ekspertidegrupi 2009.aasta detsembris ja 2010.aasta märtsis avaldatud positiivsete prognoosidega.

Pressikonverentsil esitletud slaidid leiab SIIT.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud ehitusprojektide nõudeid käsitlev määrus sätestab üheselt ja arusaadavalt nõuded ehitusprojektide sisule ja vormile, mis toob kaasa vaidluste vähenemise ehitussektoris ja aitab kaasa ehituskvaliteedi üldisele paranemisele.
Seni olid vastavad nõuded määratletud vaid standardite tasandil.
Samuti sätestab määrus nõuded erinevatele ehitamisega kaasnevatele dokumentidele nagu ehitise eskiis, ehituse organiseerimise kava, tootejoonised jms.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul on nõuded ehitusprojektile üks esimesi samme nö uue põlvkonna ehitusvaldkonna seadusandlusest, mille koostamisel on igal sammul püütud arvestada valdkonnas praktiseerivate tippspetsialistide seisukohtadega.
„Loodetavasti aitab seadusandluse kaasajastamine kaasa ka valdkonna enda korrastamisele, tõstes ehitajate, arhitektide ja inseneride mainet ning kutse-eetikat,“ lisas ta.
Määrus jõustub tõenäoliselt sügisel 2010, kui rakendussätetega nähakse ette üleminekuperiood vana määruse alusel alustatud ehitusprojektidele ehitusloa saamiseks.
Uue korra väljatöötamise tingis vajadus  ühtlustada erinevaid ehitamisega seotud dokumentide sisu, vähendamaks osapooltevahelisi  vaidlusi ja vääritimõistmisi ning aitamaks kaasa ehituskvaliteedi üldisele tõstmisele.
Määruse ettevalmistamisesse kaasas ministeerium enamiku ehitusvaldkonnas tegutsevaid erialaliite.

Täna kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Omaani Sultanaadi infotehnoloogiaminister Dr Salim Sultan Al Ruzaiqi’i ning tutvustas talle Eesti edusamme IT-vallas.

Kohtumisel andis Parts ülevaate Eesti riigi arengutest ja hetkeolukorrast IT-vallas. Ta tutvustas külalistele nii e-valitsuse ja X-tee kontseptsiooni kui ka ID-kaardi rakendusi.

Omaani infotehnoloogiaminister Dr Salim Sultan Al Ruzaiqi pidas Eesti saavutusi IT-vallas muljetavaldavateks ning edasise koostöö paremaks korraldamiseks on kavas sõlmida Eesti ja Omaani vaheline koostöömemorandum, mis võimaldaks Omaanil oma e-riigi ülesehitamise juures Eesti praktikast edaspidi paremini eeskuju võtta.

Enim pakkus sultanaadi poolele huvi Eesti e-valitsuse toimimine, sest ka Omaanis on kavas hakata rakendama e-valitsemist. Samuti uuriti meie küberturvalisuse kogemuse kohta.

Juhan Parts rõhutas, et Eesti e-ühiskond on saanud jõudsalt areneda tänu riigi ja erasektori tihedale koostööle.

Samuti arutati koostöövõimalusi muudes majandusvaldkondades ning avaldati lootust tugevdada sidemeid kahe riigi ettevõtjate vahel.

Dr. Salim Sultan Al Ruzaiqi puhul on tegemist Omaani IT-ministriga, kohaliku IT-ministeeriumi (Information Technology Authority) kõige kõrgema juhiga, keda saadavad visiidil Eestisse kaks asekantslerit: Mr. Yaqoob Al Balushi ja ja Mr. Omar Al Shanfari.

Omaan on Araabia poolsaare kaguosas asuv 3-miljonilise elanikkonnaga sultanaat, mis tunnustas Eesti Vabariiki 22. septembril 1991.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kiitis heaks ettepaneku jätkata innovatsiooniosakute toetusmeetme programmi kuni aastani 2013 ning lisada eelarvesse täiendavad 30 miljonit krooni.

2009. aastal MKM-i ja EAS-i poolt käivitatud 15 miljoni kroonise eelarvega innovatsiooniosakute pilootprogramm osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) seas üle ootuste populaarseks. Aasta jooksul tehti 50 000-krooniseid üksitaotlusi või 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele 248 korral, millest tänaseks on rahuldatud 194 taotlust summas 11,3 miljonit krooni. Kokku on praeguseks lõpetatud 115 projekti.

Enim on innovatsiooniosakuid taotlenud ettevõtjatele pakkunud huvi toote või teenuse arenduse alased konsultatsioonid ekspertidega erinevatest teadus- ja arendusasutustest, mis oli ka innovatsiooniosaku fookus. Samuti on aktiivselt kasutatud innovatsiooniosakuid intellektuaalomandi kaitse alasel nõustamisel ja kaitsestrateegiate arendamisel.

Märtsis toimunud infoühiskonnakonverentsil peetud kõnes lubas minister Juhan Parts eraldada innovatsiooniosakute programmist miljon krooni spetsiaalselt energiasäästu, energiaefektiivsuse ja rohelise IKT projektidele. Ka selle üleskutse vastu on ettevõtjad tänaseks suurt huvi üles näidanud ning rohelise IT ning energiasäästu edendamise tarbeks on eelarvest käiku läinud juba 1,4 miljonit krooni.

EAS-i poolt läbi viidud programmi tagasiside uuringust selgub, et innovatsiooniosakute programmi peavad edukaks nii ettevõtjad kui ka kõrgkoolid ja teised innovatsioonipartnerid.

Enim projekte on läbi viidud Tallinna Tehnikaülikoolis (53), järgnevad Tartu Ülikool (46) ja Tallinna Ülikool (43). Patendivolinikest on enim innovatsiooniosaku projekte läbi viinud Patendibüroo Koppel (13).

Innovatsiooniosakute programmi peamiseks eesmärgiks on tihendada ettevõtjate koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega. Innovatsiooniosaku näol on tegemist rahalise toetusega, mis võimaldab VKE-del teha koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.

Rohkem informatsiooni innovatsiooniosakute meetme kohta leiab SIIT.

Innovatsiooniosakute toetusmeedet kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium alustavad täna, 1. juulil üle-Eestilist eurotoetuste kampaaniat, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele tuhandeid eurotoetust saanud projekte kõikjal Eestis.

Kampaania kutsub inimesi märkama eurotoetuste logo, millega on märgistatud kõik Euroopa Liidu abiga ehitatud või renoveeritud maanteed, sadamad, kooli- ja lasteaiahooned, mõisad, turismiobjektid jpt. Kampaanias osalemiseks tuleb logo kõrval teha endast pilt ning laadida see üles kampaanialehele. Kõigi osalejate vahel lähevad loosimisse erinevad puhkusepaketid Eestis ning peaauhinnana edasi-tagasi lennupiletid kahele inimesele vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul on kampaania eesmärgiks ühelt poolt selgitada tuttava Eesti ja Euroopa lipu kombinatsiooniga logo tähendust ning teisalt eurotoetuste kasutamise ulatuslikkust. „Eestis on ellu viidud üle 16 000 erineva eurotoetust saanud projekti ning meie sõnum on see, et igal ettevõtlikul inimesel Eestis on võimalus eurorahade abil korda saata midagi kasulikku,“ lisas Kuningas.

„Peaaegu kõik Eesti inimesed kasutavad igapäevaselt midagi, mis eurotoetuste abil tehtud või korrastatud. Tahame, et inimesed neid asju märkaksid,” selgitas Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.

Kampaania kestab 1. juulist 26. augustini ning viiakse läbi koostöös Postimees Online’i ja Raadio Elmariga. Kampaania kodulehekülg asub aadressil pilt.postimees.ee.
Eestile on alates 2004. aastast eraldatud 66 miljardit krooni eurotoetusi, mille abiga edendatakse transporti, ettevõtlust, haridust, tööturgu, teadus- ja arendustegevust, infoühiskonda, haldusvõimekust, keskkonnahoidu, energiamajandust, regionaalset ja kohalikku arengut, tervishoidu ning hoolekannet. Eurotoetusi jagatakse läbi Majanduskeskkonna-, Elukeskkonna- ning Inimressursi arendamise rakenduskava.