Eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud liikluskomisjoni istungil oli kesksel kohal olukord liikluses, eriti teeb muret joobes juhtimine ja turvavöö kinnitamata jätmine. Eelolevat jaanipäeva ja suvist puhkusteperioodi arvestades pöördub liikluskomisjon kõikide inimeste poole palvega pidada kinni liiklusreeglitest, olla liikluses mõistlik, hoida ennast ja teisi.

Tänavu esimese viie kuu jooksul juhtus Eestis 443 (samaks ajaks 2012. a 492) inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 15 (42) ja sai vigastada 559 (625) inimest. Võrreldes 2012. aastaga möödus selle aasta esimene kvartal liikluses rahulikumalt. Aprillis kasvas avariilisus eelmise aasta tasemele, mai aga oli tänavu esimene kuu, mil hukkunute arv ületas mulluse näitaja. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 18. juunini on aga Eestis juhtunud 300 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 385 inimest. 20 surmaga lõppenud liiklusõnnetuses on hukkunud 21 liiklejat, veidi üle poolte surmaga lõppenud õnnetustest juhtus Lõuna-Eestis.

Eriti murettekitav on, et 20 surmaga lõppenud õnnetusest 11 juhul oli õnnetuse põhjustaja joobes, sh kaheksa õnnetuse põhjustanud ja õnnetuses elu kaotanud juhti ei kasutanud turvavarustust. Kaks kolmandikku surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli seotud elementaarsete liiklusreeglite rikkumisega – juht oli joobes, ei kasutatud turvavarustust, sõideti liiga suure kiirusega ning rehvid ei vastanud nõuetele.

Komisjon kuulas ära ja kinnitas ülevaate liiklusohutusprogrammi rakendusplaani täitmisest 2012. aastal ning ülevaate liikluskomisjoni tööst. Veel kuulas komisjon ära keskmise kiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve kasutamise uuringu tutvustuse ja ülevaate liiklusohutuse kajastamisest Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõus.

Liikluskomisjoni esimees on majandus- ja kommunikatsiooniminister ning liikmeteks haridus- ja teadusminister, justiitsminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, Maanteeameti peadirektor, Politsei ja Piirivalve Ameti peadirektor ning Autoettevõtete Liidu, Eesti Linnade Liidu , Mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad. Samuti on komisjoni liikmeks arvatud üks liiklusekspert.

Liikluskomisjoni ülesanneteks on „Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist 2003–2015“ tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutusega seonduvate küsimuste lahendamisel, liiklusohutusalaste strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele liiklusohutusega seonduvate probleemide lahendamiseks.

Täiendav info:
Villu Vane
Avalike suhete osakonna nõunik
Maanteeamet
tel 6119 399
mob 509 3712

E-äri ja e-kaubanduse uuringust selgus, et ligi pooled Eesti ettevõtjad ei tunne end IT-valdkonnas piisavalt kompetentsena ning see on üks oluline põhjus, mis takistab e-lahenduste kasutuselevõttu ettevõtetes.

Eesti tarbijatest on e-kanalite kaudu ostnud kaupu või kasutanud teenuseid ligi 90 protsenti uuringus osalenutest. Nii ettevõtjad kui ka tarbijad näevad e-lahenduste laiema kasutamise arendamisel olulist rolli ka riigil.

E-äri (ehk ettevõttesisese või ettevõtetevahelise töö) arendamise peamine takistus on lisaks piisavate teadmiste puudumisele veel ettevõtjate arvamus, et e-lahendused ei muuda ettevõtet efektiivsemaks ning peavad seda investeeringu asemel täiendavaks kuluks. Lisaks puudub eelkõige just väiksematel ettevõtetel arendustöö tellimiseks rahaline võimekus. Riigilt ootavad ettevõtjad IT-lahenduste väljatöötamiseks ja juurutamiseks mõeldud toetusmeetmeid, koolitusi ning tehnotõlgi teenuse loomist, mis aitaks ettevõtjatel ja IT-lahenduste pakkujatel üksteisest paremini aru saada. „Kui käesoleval perioodil keskendusime peamiselt riigipoolsete IKT lahenduste toetamisele, siis uuel 2014-2020 perioodil suurendame fookust ka äriettevõtete IKT toetustele,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

Uuringus toodi ühe soovitusena välja IT-koolituste viimine valdkondlikku õppesse, et haridussüsteemist väljujatel oleks lisaks erialaspetsiifilistele teadmistele parem arusaam IKT võimalustest. „Kuna IKT vahendid on täna iga valdkonna äriettevõtte jaoks efektiivsuse tõstmiseks ja tootlikkuse suurendamiseks loomulikud tööriistad, siis tuleb senisest jõulisemalt tegelda ka IKT osa sisseviimisega õppekavadesse,“ rõhutas Eesti Infotehnoloogia Liidu juht Jüri Jõema. E-kaubanduse (ehk müügitöö) edendamiseks ja käibe suurendamiseks soovivad ettevõtjad peamiselt parandada oma teadmisi internetiturunduses ja e-kaubanduses ning riigilt oodatakse eelkõige tuge nõustamisteenuse näol.

Paljud tarbijad eelistavad e-poodidele siiski tavakauplusi, kuna soovivad kaupa eelnevalt ise näha ja proovida. Samuti on e-poodide kasutamisel saanud takistuseks kauba transpordi hind ning tingimused. Sageli kõneks tulnud e-poodide usalduse küsimus on levinud pigem vanema tarbijaskonna hulgas ning kuulujuttudena, kuna enamasti polnud vastajad isiklikult midagi negatiivset e-kaubandusega seoses kogenud. „Arvestades tänapäeva inimeste omavahelist suhtlust sotsiaalmeediakanalites ja eri foorumites, on e-kaubanduses usalduse tekitamine ja hoidmine väga ärikriitiline, kuna usaldust on võimalik väga kiiresti kaotada,“ ütles tarbijakaitseameti direktor Andres Sooniste.

Teiste riikide e-kauplustest ostmisel toodi ühe probleemina välja asjaolu, et teatud hulk kaupluseid ei ole võimelised oma kaupa Eestisse tarnima. Ka see on riigile üks väljakutse, kuidas viia välisriikide ettevõtjateni teadmine, et siin on samuti olemas potentsiaalne ja usaldusväärne turg, kuhu tasub oma äritegevus suunata.

Uuringu eesmärk oli täpsustada e-äri ja e-kaubanduse kasutatavuse määra Eestis, selgitada välja nende laiemat kasutamist pärssivad tegurid ja kasutuselevõtu laiendamise võimalused ning uurida teiste riikide vastavat parimat poliitikakujundamise praktikat.

Uuringu aruandega on lähemalt võimalik tutvuda siin.

Uuringu tellis Riigikantselei ning algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti E-kaubanduse Liidu, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Tarbijakaitseameti esindajad. Uuringu viis läbi AS PricewaterhouseCoopers Advisors ning seda rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest tarkade otsuste fondist.
 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus täna Estonian Airi nõukogust tagasi Erkki Raasukese ning nimetas uue liikmena ametisse Jaan Tamme.

“Jaan Tamme asumine Estonian Airi nõukogusse tähendab omaniku järelevalve prioriteetides edasiminekut – oleme liikunud ettevõtte finantsilise saneerimisest järgmisesse faasi, kus on vaja arendada kasumlikku Eesti lennufirmat,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Jaan Tamm töötab täna AS Infortari tegevdirektorina ning teostab selle heaks omanikujärelevalvet paljudes teistes äriühingutes. Varem töötas ta kümnendi SEB elektroonilise panganduse ning e-Tehnoloogia ja operatsioonide divisjonide juhina.

“Avaldan tänu Erkki Raasukesele tema töö eest Estonian Airi nõukogu esimehena selle ettevõtte ehk kõige keerulisemal eluetapil. Nõukogu muudatus on kooskõlas varasema plaaniga, kuna Raasukese tööülesanded ei näinud ette praktilist tegevust mõnes riigi äriühingu nõukogus,” lisas Parts.

Erkki Raasuke jätkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunikuna.
 

Aprillis näitasid nii eksport kui ka import möödunud aastaga võrreldes taas kasvu, mida enim mõjutas elektroonikatoodete ekspordi positiivne areng. Peale mineraalsete kütuste ning metallide ja metalltoodete müügi suurenes ka kõikide teiste kaubagruppide väljavedu.

Statistikaameti andmetel kasvas eksport eelmise aasta aprilliga võrreldes 6 protsenti ja import 8 protsenti. Kuna ekspordi- ja impordihinnad on aastaga langenud, siis hindade mõju arvestades olid kasvud mõne protsendi võrra kõrgemad. Märtsiga võrreldes suurenes eksport 7 ja import 8 protsenti.

Impordi ennakkasv ekspordi ees tõstis kaubavahetuse bilansi puudujäägi aprillis 134 miljoni euroni, mis oli kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi. Eelneva kuuga võrreldes kasvas väliskaubanduse defitsiit ligikaudu kümnendiku ulatuses.

Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga 13 protsenti. Nendest ligi poole moodustasid mobiilsideseadmed, mida müüdi välisturgudele eelmise aasta aprillist samuti ligi poole võrra enam. Olulisematest ekspordi kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini keemiatoodete väljavedu (1,6 korda), selle taga oli osaliselt väetiste müügi hüppeline kasv. Ka puidu ja puittoodete ekspordi aastakasv kiirenes märgatavalt ja ulatus 23 protsendini, tugeva kasvuga olid nii ümarpuit, saematerjalid kui ka ehitusdetailid.

Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Enamiku kaubagruppide sissevedu kasvas aastaga. Lisaks metallidele ja kütustele kahanes veel transpordivahendite import.

Mais võib prognooside kohaselt jätkuda ekspordi ja impordi mõõdukas kasv. Eesti Konjunktuuriinstituudi aprilli uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksport-tellimuste osas järgnevaks kolmeks kuuks olid juba palju optimistlikumad kui jaanuaris. Tavapärasest suuremaid eksporttellimusi prognoosis 32 protsenti tööstusettevõtetest, mis oli 8 protsendipunkti enam kui jaanuaris. 55 protsenti ettevõtetest ootas tavalisel tasemel tellimusi ning 14 protsendil jäid tellimused alla tavalise taseme. Eksporttellimuste saldo tõusis +18 punktini, jaanuaris oli saldo vaid +1.

Mais paranes nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis majandususaldusindeks, tõustes kuuga vastavalt 1,1 punkti 90,8-ni ja 0,8 punkti 102 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 104,4 (0,6) ja Leedus 102,9 (-1,4). Meie kahe olulisema kaubanduspartneri Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid küll endiselt kõrgemad EL-i keskmisest, ent langesid kuuga vastavalt 1,4 punkti 97,8-ni ja 0,2 punkti 92,5 punktini.

Eesti väliskaubanduse käive oli 2012. aastal rekordiliselt 26,3 miljardit eurot, kasvades 2011. aastaga võrreldes 6,4 protsenti. Ekspordimaht oli 12,5 miljardit ja impordimaht 13,8 miljardit eurot.

Kaubavahetuses toimus 2012. aastal mõõdukas areng, mil eksport kasvas aastaga 4,5 protsenti ja import 8,2 protsenti, saavutades absoluutmahtudelt rekordilised tulemused. Impordi ennakkasvust tingituna tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,2 miljardi euroni. Nõudluse vähenemine välisturgudel ja toormehindade langus pidurdas ka ekspordi- ja impordihindade kasvu.

Vaatamata globaalse majandusaktiivsuse aeglustumisele ja kokkuhoiumeetmetest räsitud euroala majanduslangusele suutsid Eesti eksportöörid 2012. aastal suurendada oma ekspordimahtusid. Esimeses kvartalis kasvas eksport 10 protsendi piires, teises kvartalis toimus mõningane langus, kolmandas ja neljandas kvartalis pöördus eksport taas kasvujoonele, vastavalt 8 ja 4 protsendiga. Eksport kasvas enamike kaubagruppide lõikes, kuid suurima panuse andis sellesse masinate ja seadmete väljavedu, mis suurenes aastaga 9 protsendi võrra.

Ekspordinõudluse vähenemine aeglustas 2012. aastal oluliselt ka impordi kasvu, sest Eesti riigi väiksuse tõttu tuuakse suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja materjale sisse. Samal ajal püsis endiselt tugevana sisenõudlus, mis toetus eelkõige kõrgele investeerimisaktiivsusele, kasvatades kapitalikaupade sissevedu. Import püsis 2012. aasta kõigi kvartalite jooksul kasvujoonel. Eelmisel aastal suurenes enamike kaubagruppide import, teistest enam panustasid impordi kasvu masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Viimased näitasidki olulisematest kaubagruppidest kiireimat, 23 protsendilist kasvu.

2013. aastal võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuses mõõduka kasvu jätkumist. Kuigi aasta esimesel poolel pole veel eksporditurgudel olulist paranemist märgata, siis teisel poolel võib loota välisturgude ekspordinõudluse järk-järgulisele taastumisele.

Täpsemalt on võimalik väliskaubanduse 2012. aasta ülevaatega tutvuda siin.

Järgneva kahe kuu jooksul avaldab MKM 2012. aasta majandusülevaated kõikide sektorite kohta.
 

Esmaspäev, 10.06

• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab avakõne 10.-11. juunil toimuval Eesti Energia Põlevkivisümpoosionil. Osalema on oodata üle 300 inimese, kokku 21 riigist, sealhulgas Hiinas, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Jordaaniast, Venemaalt ja Türgist.
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas kohtub Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise koja (CCPIT) asejuhi Zhang Wei’ga, kes saabub Eestisse koos äridelegatsiooniga. Hiina delegatsiooni visiidi eesmärgiks on saada ülevaade Eesti majandusest ning investeerimiskliimast ja leida koostööpartnereid. Visiidi raames toimub koostöös KTK, EASi ja CCPIT’iga ka Eesti-Hiina ärifoorum, et viia kokku ettevõtjaid potentsiaalsete partneritega.

Teisipäev, 11.06

• Minister Juhan Parts juhatab Eesti delegatsiooni 11.-14. juunil toimuval Tallinnas Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) ministrite 41. aastakonverentsil. Konverentsi raames kuulatakse ära OSJD 2012. aasta tegevuste aruanded, sealhulgas OSJD struktuuri kuuluvate komisjonide – Transpordipoliitika ja -arengu Strateegia Komisjoni, Transpordi Õiguse Komisjoni ja Revisjonikomisjoni tegevuste aruanded. Arutatakse ka eelmise aasta koostööd OSJD ja Euroopa Komisjoni vahel ning OSJD tööde kava 2014. aastal ja järgnevatel aastatel. Teemaks on küsimused, mis on seotud liikmesriikide piiriületuse lihtsustamisele suunatud meetmete väljatöötamisega kaubaveol. Samuti on kõne all otsese rahvusvahelise raudteeühenduse konventsiooni loomise teema, mille väljatöötamisel osalevad aktiivselt ka Eesti spetsialistid.
• Minister Juhan Parts osaleb Teadus- ja Arendusnõukogu istungil.

Kolmapäev, 12.06

• Minister Juhan Parts vastab infotunnis riigikogu liikmete küsimustel ja osaleb Levira üldkoosolekul.

Neljapäev, 13.06

• Minister Juhan Parts kohtub Poola transpordi aseministri Andrzej Masseliga.

Reede, 14.06

• Minister Juhan Parts osaleb Infoühiskonna nõukogu istungil, kus on teemaks Eesti infoühiskonna arengukava 2020.

Tarbijakaitseamet ja Maanteeamet

Neljapäev, 13.06

• Liiklusregistri Tallinna büroo territooriumil toimub 13. juunil algusega kell 10.00 Tarbijakaitseameti, Maanteeameti ja Maksu- ja tolliameti ühine pressikonverents. Pressikonverentsi eesmärk on anda avalikkusele teada ühisest planeeritavast kasutatud autode teemalisest kampaaniast.

Tarbijakaitseamet

Laupäev, 15.06

• 15-16. juunil toimub Lõuna-Eestis Vastseliina laat, kus on esindusega kohal ka Tarbijakaitseamet. Amet jagab laadal inimestele nõuandeid ning tutvustab tarbijate õigusi ja kohustusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeval Luxembourgis Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite nõukogul, et legaalsete e-teenuste ja rakenduste piiramine on üldjuhul lubamatu ja kahjustab nii tarbijate kui ettevõtete huve.

„Pole mõistlik, kui innovaatilised idufirmad peavad hakkama arvestama võimalusega, et tema teenus ei pruugi läbipaistmatutel ja temast sõltumata põhjustel tarbijani jõuda,“ ütles Parts. „Elektroonilise side ettevõtjad ei tohiks hakata tarbija eest otsustama, millist teenust ta kasutada saab ja millist mitte.“

Andmemahud kasvavad endiselt kümnetes ja sadades kordades ja tuleb keskenduda, kuidas kogu andmemaht kvaliteetselt ja kiirelt tarbijani viia. „Tänapäeva tehnoloogia seda võimaldab ja kui ka tarbija seda tunnetab, siis laekub ka vääriline tasu,“ lisas minister.

Minister rõhutas, et Euroopa Liidu regulatsioonid peavad võimaldama investeeringuid kiiret andmesidet pakkuvatesse võrkudesse. Elektroonilise side ettevõtjad peavad oma konkurentsivõime säilitamiseks küll leidma uusi ärimudeleid, kuid on raske ette kujutada, justkui ei tugineks homsed teenused kiiretele andmesidevõrkudel.

Eesti toetab Euroopa Liidu elektroonilise side turu ühtlustamist ja tugevdamist, kuid seada pigem olemasolevate, mitte uute nõuete kaudu. Eesti on seisukohal, et tuleks hoiduda üleregulatsioonist, mis pigem pärsib sektori arengut.

EL-i digitaalse ühtse turu tulevikust ning edasistest tegevustest rääkinud Parts tõi olulise punktina välja ka raadiosageduste laiema kasutamise. Raadiosagedused on piiratud ressurss ja seetõttu on oluline nende mõistlikel tingimustel kasutusse andmine ja efektiivne kasutamine.

Eestis on käimas avalik konkurss 800 MHz sagedusalas lubade andmiseks. Sellega annab riik välja kokku kolm sagedusluba, mis võimaldavad ettevõtjatel arendada uusimal tehnoloogial põhinevaid 4G võrke.

Eesti toetab sagedusressursi kasutamise harmoniseerimist, kuid ei näe, et raadiosageduste tsentraalne haldamine oleks kõige mõistlikum lahendus Euroopa Liidu ühtsema telekommunikatsioonituru poole liikumiseks.

Partsi sõnul on digitaalsel siseturul tunnustamist väärt Euroopa Liidu otsused roaming-hindade reguleerimisel. Tarbijad tunnevad, et liikmesriikide ühisest pingutusest on olnud reaalselt kasu.

EL-i ministrid arutavad neljapäeval ja reedel infoühiskonna ja telekommunikatsiooni ning energeetika valdkondade küsimusi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avas täna kaasamisveebis www.osale.ee avaliku konsultatsiooni Eesti energiamajanduse arengukava koostamiseks. Hetkel, kuni 2020. aastani kehtiva arengukava eesmärgid ja tegevused on suuresti juba töös või lõpetamisel. Uus arengukava vaatab ette kuni aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050.

Arengustsenaariumide koostamisel lähtutakse Eesti riigi energia varustuskindlusest. Oluline on ka energiaga varustatuse mitmekesisus ja võimalused ning kodumaiste energiaressursside täiendav väärtustamine. Tähtis on energeetikasektori efektiivsuse tõstmine ja keskkonnamõju vähendamine ning energeetika- ja teadus-haridussektori rakendamine Eestis arendatavate ja toodetavate energiatehnoloogiate toetamiseks.

Arengukava koostavad MKM, EAS, Arengufond ja Elering.

Esmaspäev, 03.06

• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastab Riigikogus arupärimistele.
• Minister Juhan Parts osaleb Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil.

Kolmapäev, 05.06

• Minister Juhan Parts osaleb 403 SE toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja 404 SE ühistranspordiseaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus.

Neljapäev, 06.06

• Minister Juhan Parts osaleb 6. – 7. juunil Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika ministrite nõukogu istungil Luksemburgis. Kohtumise esimesel päeval käsitletakse infoühiskonna ja telekommunikatsiooni ning teisel päeval energeetika valdkonna teemasid.
   

Väga tugevale märtsile järgnes jaekaubanduses veidi nõrgem aprill, kuid sellegipoolest võib Euroopa keskmisest oluliselt kõrgemat kaubamahtude kasvu pidada heaks tulemuseks. Kui kasvu vedasid pigem tööstuskaubad, siis mõnevõrra kallinenud toidukaupade müügimahud langesid. Järgnevatel kuudel on oodata jaemüügi kasvu jätkumist samas või veidi aeglasemas tempos.

2013. aasta aprillis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 369 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5%. Võrreldes eelmise kuuga kahanes müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 443 miljonit eurot, kasvades aastaga 5%.

Kuigi majanduskasv oli tänavu esimeses kvartalis oodatust nõrgem, on siseturg püsinud küllaltki tugevana. Üheks põhjuseks on tänavu esimeses kvartalis juba seitsmendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalk, mis suurendab oluliselt inimeste tarbimisvõimet. Palga kasvu mõju on näha ka Eesti Panga statistikas, mille andmetel on kodumajapidamiste hoiuste jääk pööranud jälle tõusule ja kasvanud aastaga 7 protsenti, lähenedes 5 miljardile eurole. Seega kui palgakasv peaks peatuma, on vähemalt kõrgema hoiustemääraga elanikkonnagruppides vahendid olemas, et mitte piirata esialgu tarbimist.

Suurematest kaubagruppidest langesid müügimahud toidukaupade osas 1% võrra ning seda ühest küljest mullusega võrreldes kiirenenud toidukaupade hinnatõusu tõttu, kuid teisalt võis rolli mängida ülestõusmispühade nihkumine märtsi, kui nad mullu olid aprillis. Seejuures peamiselt toidukaupadega kauplevate ettevõtete müügitulu kasvas 3% ning seda esimest korda pärast eelmise aasta aprilli. Ilmselt kauplusekettide vaheline hinnasõda on veidi vaibunud võtnud ning iga hinna eest allahindlustega klienti enam oma poodi meelitada ei üritata. Samal ajal majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali segmendis oli trend vastupidine ning ettevõtete müügimahud püsivhindades kasvasid kiiremini kui müügitulu, mis näitab, et pigem rõhuti allahindlustele.

Sõidukikaubandusettevõtete jaoks järgnes küllaltki nõrgale märtsile jällegi tugev kasv aprillis ning müügimahud suurenesid 19%. Seejuures mootorsõidukite hooldus ja remont kasvas koguni veerandi võrra, kuid oma väikese osatähtsuse tõttu see üldnumbrit ei mõjutanud. Kiire kasv jätkus ka mootorikütuse jaemüügis, mis suurenes püsivhindades 13%. Osaliselt aitas kasvule kaasa aasta tagusega võrreldes ligi 7% võrra madalam hind.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter jäi mais oluliselt madalamaks võrreldes aastatagusega. Nõrgaks hindasid kaupmehed müügimahtusid viimasel kolmel kuul, kuid tuleviku suhtes oldi mullusega enam vähem sama optimistlikud. Samas oli tarbijate kindlustunne mais aastatagusega võrreldes veidi kõrgem ning samal tasemel aprilliga. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui ka riigi majanduslikule olukorrale.

Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil eelnõu, millega täiendati senist väikelaevajuhtide väljaõppe, eksami sisu ning toimumise korda. Nii Veeteede Ameti teostatud järelevalve käigus kui ka mitmel avalikul küsitlusel on märgitud, et väikelaevajuhtide väljaõppes on sageli puudulik või olematu reaalne praktika väikelaeva pardal.

Valdav osa määruse muudatustest tuleneb tänaseks väljakujunenud praktikast, mis on seni olnud reguleerimata. Täpsemalt reguleeritakse väikelaevajuhi teoreetilise ja praktilise väljaõppe mahtu, nõudeid praktilisele väljaõppele ja eksami korraldust. Praktikaeksam, mida enne võis sooritada ka simulaatoril, on asendatud praktilise väljaõppe ja praktikaarvestusega, mis ühtlasi paneb suurema vastutuse väljaõppe kvaliteedi eest kursusi korraldavatele isikutele.

Kõige mahukam täiendus eelnõus puudutab väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe korraldamist, nõudeid väikelaeva raadiosideoperaatori teadmistele ja vastava tunnistuse väljastamist. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse saamiseks nõutav väljaõpe muutub senisest kättesaadavamaks.

Eesti väikelaevnikele on seni olnud kättesaadav ainult ROC (Restricted Operator's Certificate) tunnistus, mille väljaõpet võivad teostada ainult sertifitseeritud mereõppeasutused. Tulevikus võivad väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõpet läbi viia ka need kursuste korraldajad, keda Veeteede Amet on tunnustanud nii väikelaevajuhtide kui ka väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe valdkonnas.

Määrus jõustub üldises korras.

Konkursi „Tunnusta ettevõtluse esindajat 2013“ žürii kuulutas täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis pärast lõppvooru esitlusi välja parimad projektid, milleks on Lääne-Harju ettevõtlusinkubaator ja Tudengisatelliidi programm.

Žürii esimehe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul otsustas selle aasta võidu projektide omaalgatuslikkus, initsiatiivikus ning mitmete väga erinevate osapoolte koostöö. Lääne–Harju ettevõtlusinkubaatori puhul väärib esile tõstmist kohalike juba edukate ettevõtete algatus tuua piirkonda juurde uusi ettevõtteid, siduda neid oma äridega ja panustada seeläbi piirkonna arengusse, Tudengisatelliidi programm seevastu viis kokku sadakond erinevat osalist nii Eesti kui ka välisülikoolidest ja ettevõtetest, õpetas tudengeid juhtima väga keerulist projekti, innustades neid tegelema ettevõtlusega ning lõi arvukaid kontakte edaspidiseks. Mõlemal võitjal on ka selge perspektiiv, kuidas tulevikus edasi tegutseda. „Tänavust konkurssi iseloomustas kõrge tase ning see, et projektid olid suunatud väga erinevatele sihtrühmadele, sh noortele, juba tegutsevatele, aga ka alles alustavatele ettevõtjatele,“ lisas Kuningas.

Kuninga sõnul on Eesti ettevõtlusaktiivsus viimastel aastatel kasvanud ning käesoleva konkursi eesmärk ongi tunnustada neid, kes sellele aktiivsuse suurenemisele ühel või teisel moel kaasa aitavad. „Lõpuks taandub ju eestlaste majanduslik heaolu ikkagi meie ettevõtjate tegevusele ning mida rohkem on ettevõtjaid, seda suurem on nende tegevusest saadav kasu meile kõigile,“ lisas Kuningas.

Konkursile oodati algatusi ja projekte kuues kategoorias, mis toetavad ettevõtliku vaimu edendamist, ettevõtluskeskkonna parendamist, ettevõtlusalastesse oskustesse investeerimist, ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamist, roheliste turgude ja ressursside kasutamise arengu toetamist ning vastutustundliku ja kaasava ettevõtluse arendamist.

Osaleda said kõik Eesti valitsus- ja omavalitsusasutused koos allasutustega, ettevõtluse tugiorganisatsioonid, haridus- ja noorteorganisatsioonid ning samuti kõik institutsioonid, sihtasutused ja mittetulundusühendused. Era- ja kolmandast sektorist oodati konkursile algatusi, mille puhul oli toimunud koostöö avaliku sektoriga.

Konkursi žüriisse kuulusid MKMi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Siseministeeriumi, EBSi ja EASi esindajad.

Juba seitsmendat aastat toimunud konkurss on Eesti eelvooruks üleeuroopalisele „Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2013” konkursile, mis toimub tänavu novembris Leedus. Varasematel aastatel on Eesti eelvooru võitnud teiste seas näiteks programm ENTRUM, e-majandusaasta aruanne, veebikeskkond TestMarket.eu, Äriregistri Ettevõtjaportaal ning ettevõtluskonkurss „Ajujaht“.

Esmaspäev, 27.05

• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts viibib 27. – 28. mail Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi ametliku delegatsiooni liikmena Leedus, kus osaleb Eesti-Leedu äriseminaril, kohtub Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministri Rimantas Sinkevičiusega ning energeetikaministri Jaroslav Neverovičiga.

Kolmapäev, 29.05

• Minister Juhan Parts osaleb Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil Brüsselis, kus tulevad arutlusele siseturu- ja tööstuse ning kosmose küsimused.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutab välja konkursi „Tunnusta ettevõtluse edendajat“ käesoleva aasta võitja. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee

Neljapäev, 30.05

• Minister Juhan Parts osaleb valitsuse istungil ja kabineti arutelul.

Reede, 31.05

• Minister Juhan Parts kohtub Saksa Bundestagi CDU fraktsiooni liikmetega, et arutleda transpordi ja energeetika teemadel.

Tarbijakaitseamet

Neljapäev, 30.05

• Kuressaares toimub esmakordselt ettevõtjatele suunatud „Suunanäitaja“ koolitus. Infopäeva peamiseks teemaks on müügigarantii ja pretensiooni esitamise õigus. Lisaks sellele räägivad tarbijakaitseameti ametnikud e-kaubandusest, ülepiirilistest ostudest ja ebaausatest kauplemisvõtetest. Koolitus toimub Ajamaja ärihoones. Üritust korraldavad Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis kolmapäeval Kasahstanis Astana majandusfoorumil, et tulevikus sõltub Eesti edu eelkõige investeeringutest innovatsiooni.

„Eesti tugevus on olnud, et riik ja ettevõtted panustavad innovatsiooni ühiselt. Sealjuures on oluline kaasata teadlasi,“ ütles minister. „Eesti edu võti on teadmistepõhine majandus, oskus rakendada reaalselt uusi teadmisi,“ lisas ta.

Eesti põhjanaabrite näitel pole kahtlust, et riigi majanduskasv on tugevas korrelatsioonis investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. „Meie edulugu kirjeldab värvikalt tõsiasi, et kui kümme aastat tagasi ulatusid Eesti vastavad investeeringud alla 1 protsendi SKT-st, siis praeguseks on vastav näitaja juba ligi 2,5 protsenti,“ sõnas minister. „Sealjuures tuleb esile tõsta eelkõige erasektori panuse jõulist kasvu viimastel aastatel,“ lisas Parts.

Eesti tugevus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, mille osakaal moodustab ligikaudu veerandi kogu investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, kuid märkimist väärib, et viimastel aastatel on oma teadus- ja arendustegevuse mahult tõusnud esile ka energeetikasektor. „Oluline on ennetada globaalseid protsesse, hoida fookust ning kavandada riiklikke investeeringuid sedavõrd targalt, et nende kaasabil veelgi suuremal määral ettevõtteid innustada,“ lausus Parts.

2011. aastal kasvas Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 384,5 miljoni euroni ehk 2,41 protsendini SKPst. See on läbi aegade suurim maht Eestis ning näitaja ületas 2015. aastaks seatud eesmärgi.

Astana majandusfoorum on kuuendat korda toimuv konverents, millel osalevad maailma majandus-, finants- ja sotsiaalala juhtivad esindajad. Konverentsil arutatakse, millises suunas liigub globaalne majandus ning millised võimalused on probleemide lahendamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sõidab täna visiidile Kasahstani, kus ta osaleb Astana majandusfoorumil ja kohtub Kasahstani teede- ja sideministri Askar Zhumagaliyeviga.

Minister esineb foorumi innovatsiooniklastrite paneelis koos Kasahstani asepeaministri Kairat Kelimbetovi ja ettevõtjatega.

Astana majandusfoorum on kuuendat korda toimuv konverents, millel osalevad maailma majandus-, finants- ja sotsiaalala juhtivad esindajad. Konverentsil arutatakse, millises suunas liigub globaalne majandus ning millised võimalused on probleemide lahendamiseks.

Ministrit saadab Eesti äridelegatsioon.

Täna Tallinnas kohtunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Soome majandusminister Jan Vapaavuori leppisid kokku, et Eesti ja Soome konkureerivate LNG-projekte võrdseks kohtlemiseks on mõistlik läbi viia sõltumatu hindamine Euroopa Komisjoni poolt.

Ministrid leppisid kokku, et riigid saadavad lähipäevil ettepaneku Euroopa Komisjonile, kes võiks anda erapooletu hinnangu kolmele Läänemere äärsele LNG-projektile.

Nii Partsi kui Vapaavuori sõnul aktsepteerivad mõlemad riigid erapooletu hindaja ettepanekut.

Ministrid rõhutasid, et kõige olulisem on edasi minna, et piirkonda tuleks LNG-terminal, Balticconnector toruühendus ja projektide rahastus jõuaks Euroopa Liidu esimesse energia infrastruktuuride rahastusvooru. „Lõppema peaks olukord, kus Eesti ja Soome gaasiturud on isoleeritud. Turul peab tekkima konkurents,“ lisas Parts.

Töötleva tööstuse tootjahinnad püsivad jätkuvalt pea muutumatuna, tulenedes nii imporditud sisendite hinnamuutusest kui ka tagasihoidlikust nõudlusest, mis hoiab ekspordihindu samuti langustrendil. Statistikaameti andmetel langesid aprillis tootjahinnad töötlevas tööstuses märtsiga võrreldes keskmiselt 0,2 protsenti, eelmise aasta aprilli tasemest olid hinnad 1,1 protsenti kõrgemad.

Tööstusharude lõikes ei ole pilt siiski ühesugune. Valdavalt on hinnad tõusnud aastaga paar protsenti või vähem, kuid eranditeks on endiselt toiduaine- ja joogitööstus, kummi- ja plastitööstus (aastane hinnatõus 6,3protsenti), ehitusmaterjalide tootmine (4 protsenti) ning elektriseadmete tootmine (4,5 protsenti). Toiduainetööstuses oli kiireima hinnakasvuga sektoriks kalatööstus, kus hinnad tõusid aastaga 12,7 protsenti. Suurima osakaaluga piimatööstuses jäi hinnakasv paari protsendi piiresse.

Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid aprillis langustrendil. Eelmise aasta samast kuust olid hinnad vastavalt 1,1 ja 2,4 protsenti madalamad ning selle aasta märtsiga võrreldes langesid keskmiselt 1,0 ja 0,9 protsenti. Kui ekspordihinnad on püsinud languses juba kuus kuud järjest, siis impordihindade osas on sarnane trend kolmandat kuud. Hinnalanguse taga oli nii jätkuvalt nõrk välisnõudlus kui ka sellest tulenev nafta maailmaturuhinna ja teiste toormehindade kahanemine.

Aprillis mõjutasid taas ekspordi- ja impordihindade langust enam naftasaadused ja elektroonikatooted. Naftasaaduste väljaveo ja sisseveo hinnad kahanesid aastaga võrdselt 16 protsenti, elektroonikakaupade aastane hinnalangus oli jätkuvalt 2 protsendi piires. Ekspordihinnad tõusid aastaga enam suurema osakaaluga tegevusaladest toiduainetööstuses ja elektriseadmete tootmises, kasv oli vastavalt 3 ja 2 protsenti. Impordihindade osas oli endiselt kõrgeim kümnendiku suurune aastakasv põllumajandussaadustel, ent nende osakaal koguindeksi kujunemisel on väike. 2–3 protsendi piires kasvasid aastaga jookide ja metalltoodete sisseveohinnad.

Ettevõtjate ootused müügihindade edasiste arengute suhtes on viimastel kuudel tugevasti alla tulnud. Aprillis ootas lähikuudeks hindade kasvu 15 protsenti Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest, veebruaris oli nende osatähtsus peaaegu kaks korda kõrgem. Üle 80 protsendi tööstusettevõtetest eeldas hindade püsimist muutumatuna. Sarnaselt tänastele hinnamuutustele on suuremad ootused hindade edasise kasvu osas toiduainetööstuses ning kummi- ja plastitööstuses.

Esmaspäev, 20.05

• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtub Soome majandusministri Jan Vapaavuoriga.
• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtub Norra Kuningriigi valitsuse administreerimise, reformi ja kirikuasjade ministri pr. Rigmor Aasrud’iga, et arutada võimalikku koostööd ja vahetada kogemusi IT lahenduste rakendamise osas. Kohtumisel osaleb ka MKMi asekantsler Taavi Kotka.
• Minister Juhan Parts osaleb Riigikogu majanduskomisjoni istungil.

Teisipäev, 21.05

• Minister Juhan Parts annab intervjuu Soome telekanalile YLE.
• Minister Juhan Parts annab intervjuu Leedu TV-le.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe osaleb Oslos NEFAB Council kohtumisel.

Kolmapäev, 22.05

• Minister Juhan Parts osaleb Kasahstanis toimuval 6. Astana majandusfoorumil, kus ta esineb sõnavõtuga innovatsiooniklastreid puudutavas paneelis. Ministrit saadavad visiidil EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Margus Rava ning avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe osaleb 22.-23.05 Leipzigis International Transport Forumil.

Reede, 24.05

• Minister Juhan Parts kohtub Saksimaa liidumaa peaministri Stanislaw Tillich’iga IKT teemadel.
  
   

Esmaspäev, 13.05

• Minister Juhan Parts osaleb Riigikogu majanduskomisjoni istungil.

Teisipäev, 14.05

• Minister Juhan Parts kohtub Afganistani Vabariigi IT ministri hr Amirzai Sanginiga, et arutada e-ühiskonnaga seonduvaid küsimusi. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.

Kolmapäev, 15.05

• Minister Juhan Parts osaleb ja juhatab innovatsioonipoliitika komisjoni istungit. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee. 
• Minister Juhan Parts peab kõne Disainibuldooseri programmi üritusel. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.

Neljapäev, 16.05

• Minister Juhan Parts osaleb Vabariigi Valitsuse istungil ja kabineti nõupidamisel.

Reede, 17.05

• Minister Juhan Parts osaleb Katoen Natie logistikakeskuse pidulikul avamisel. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.

Tarbijakaitseamet

• 14-15.05 – toimuvad Lõuna-Eestis ettevõtjatele suunatud „Suunanäitaja“ koolitused.  Infopäevade peamiseks teemaks on sel korral müügigarantii ja pretensiooni esitamise õigus. Lisaks sellele räägivad tarbijakaitseameti ametnikud e-kaubandusest, ülepiirilistest ostudest ja ebaausatest kauplemisvõtetest. Esimene Lõuna-Eesti koolitus toimub 14. mail Põlvas ja teine 15. mail Tartus. Üritust korraldavad tarbijakaitseamet ja kaubandus-tööstuskoda. Lisainfo: Hanna Turetski, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja hanna.turetski@tarbijakaitseamet.ee.

Veeteede Amet

• Jäämurdja Tarmo 50. teenistusaasta tähistamiseks korraldab Veeteede Amet kolmapäeval, 15. mail rahvusvahelise jäämurdekonverentsi „Jäämurdja Tarmo 50 aastat teenistuses“. Konverentsil tehakse kokkuvõte möödunud jäämurdehooajast, käsitletakse talvise navigatsiooniga seotud teadus- ja arendustegevust, klimaatilisi tingimusi, jäämurdjate ajalugu, tänapäeva ja tulevikutrende; ülevaate jäämurdetöödega seonduvast annavad esindajad Eestist, Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Lisainfo konverentsi kohta: Malle Lõhmus, tel 620 5528, 524 3803, malle.lohmus@vta.ee.

Riigi Infosüsteemi Amet

• Esmaspäeval, 13. mail kohtub RIA peadirektor Jaan Priisalu Afganistani IT-ministriga. Lisateave: Liisa Tallinn, tel 663 0233, liisa.tallinn@ria.ee.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

• Esmaspäevast algab EASi Soome turismikampaania, millega kutsutakse põhjanaabreid Eestisse puhkama. Tänavuse aasta teema on tervisepuhkus, kampaania keskendub eeskätt peredele ja noorematele puhkajatele. Kampaania lööklause on „Lõõgastu naabruses“ („Rentoudu naapurissa“). Kampaania kestab 20. juunini.

Aasta esimesel kuul näitasid ekspordi ja impordi mahud tugevat kasvu, kuid veebruaris ja märtsis juba kerget langust, ületades kvartali kokkuvõttes siiski möödunud aasta mahte. Vähenemise põhjustas Lõuna-Euroopa riikide finantskriisi mõju meie olulisemate kaubanduspartnerite majandusele. Statistikaameti andmetel kasvas esimeses kvartalis eksport aastases võrdluses kolm protsenti ja import kaks protsenti. Eelmise aasta viimasest kvartalist oli eksport kaks protsenti ja import kuus protsenti väiksem.

Esimeses kvartalis toetasid ekspordi kasvu enam transpordivahendid ja keemiatooted, esimeste osas oli küll kiire kasv ainult jaanuaris tänu suurele tehingule laevadega. Keemiatoodete väljavedu suurenes jõudsalt kõigil kolmel kuul. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele kasvas koguekspordiga samas tempos, kuigi nende osas oli peale esimese kahe kuu kasvu ka märtsis mõningane tagasiminek. Ekspordi kasvu vedasid alla mineraalsed kütused ning metallid ja metalltooted, mille sissevedu kahanes aastaga vastavalt enam kui kolmandiku ja viiendiku võrra.

Impordis olid sarnaselt ekspordiga I kvartalis kiireima kasvuga transpordivahendid (laevade tehing jaanuaris), ent ka paljude teiste kaubagruppide, nagu põllumajandussaaduste ja toidukaupade, puidu ja puittoodete, mõõte- ja meditsiini-aparaatide, sissevedu oli veel tugeva kasvuga. Masinate ja seadmete import suurenes ligi kümnendiku võrra. See näitab sisenõudluse püsimist stabiilsena. Impordi kasvu pidurdasid samuti mineraalsed tooted, mida toodi sisse veerandi võrra vähem.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli I kvartalis 242 miljonit eurot, mis aastaga oluliselt ei muutunud (I kv 2012 – 251 mln eurot), ent eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes kolmandiku. Defitsiiti aitasid enam langetada masinad ja seadmed ning transpordivahendid.

Märtsis ekspordi ja impordi aastane langus mõnevõrra süvenes, ulatudes võrdselt kuue protsendini. Samas veebruarist oli nii ekspordi kui impordi maht viie protsendi võrra suurem.
Aprillis prognooside kohaselt ei ole kaubavahetuses veel paranemist oodata, samas eelmise aasta võrdlusbaas on mõnevõrra madalam, kui oli märtsis. Eesti Konjunktuuri-instituudi aprilli uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid samuti eelnevast kuust veidi pessimistlikumad. Eksporttellimusi tavapärasest enam ootavate tööstusettevõtete osatähtsus langes 6 protsendipunkti võrra 9 protsendile ning tellimusi alla tavalise taseme prognoosivate osatähtsus tõusis 31 protsendilt 36 protsendini. Samal ajal tavalist tellimuste mahtu teatanute osatähtsus tõusis ka veidi, 54 protsendilt 56 protsendini.

Euroopa Liidus tervikuna ja Eestis majandususaldusindeks aprillis langes ka kuuga, vastavalt 1,8 punkti 89,7-ni ja 1,2 punkti 101,2 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 103,8 (-1,4) ja Leedus 104,3 (+0,4). Meie olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid küll kõrgemad EL-i keskmisest, ent langesid kuuga vastavalt 0,6 punkti 99,2-ni ja 1,6 punkti 92,7-ni.