Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus Kopenhaagenis Euroopa Liidu konkurentsivõime ministritega, et arutada ühtse digitaalse turu arengut pidurdavate takistuste üle.
Partsi sõnul looks toimiv piiriülene e-kaubandus Eesti ettevõtjatele võimaluse müüa rohkem kaupa ja teenuseid kogu Euroopa turule. Aastatel 2004-2010 kasvas e-kaubandust kasutanud Euroopa tarbijate arv 20 protsendilt 40 protsendini, mis näitab e-kaubanduse järjest suurenevat mõju. Samas on ainult üheksa protsenti eurooplastest kasutanud e-kanaleid kauba ostmiseks teistest riikidest.
Partsi sõnul puudub Euroopas hetkel ühine arusaam digitaalse turu arengu kõige olulisemates küsimustes. „Ühelt poolt on probleemiks ühtne isikute digitaalne identifitseerimine, nõuded IT süsteemide turvalisusele ning e-arveldamise ja e-maksete piiriülene toimimine, mis omakorda mõjutab ka tarbijate usaldust süsteemi vastu,“ ütles Parts. „Seega ei ole küsimus ainult seadusandluses, vaid kogu Euroopa 500 miljoni inimesega turu usalduses e-kaubanduse vastu,“ lisas minister.
Euroopa Komisjoni digitaalse turu volinik Neelie Kroes’i sõnul ei ole e-kaubanduse olulisus ainult kasvamas, vaid muutmas kogu majanduse struktuuri, mistõttu tuleks digitaalse turu temaatika kaasata riikide arengukavadesse. Taani kaubandus- ja majanduskasvuminister Ole Sohn tõi oma ettekandes välja samuti Euroopa tarbija mure e-kaubanduse turvalisuse pärast.
Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite mitteametlik kohtumine toimus 2-3. veebruaril Kopenhaagenis tulenevalt Taani eesistujamaa rollist 2012. aasta esimeses pooles.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, mis seob taastuvenergia tasu maksmise tootjatele elektrienergia ja CO2  börsihinnaga ja vähendaks elektriarvet leibkonna kohta keskmiselt kolm protsenti ehk 10 eurot aastas.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleb silmas pidada, et reguleeritud turul elektrit ostvatele inimestele on taastuvenergia tasu kasv olnud suurim elektri hinna kallinemist põhjustav tegur viimastel aastatel. „Seega ootame kooskõlastusringi jooksul taastuvenergia tootjatelt ja teistelt osapooltelt ettepanekuid, mis arvestaks ka tarbijate huve,“ lisas ta.
Eesti võetud 25-protsendi suurune taastuvenergia kohustus Euroopa Liidu ees on sisuliselt täidetud ning riigil pole enam tarvilik taastuvelektri turgu täiendavalt motiveerida.
„Me ei soovi taastuvenergia ettevõtteid kiusata, uued meie poolt pakutavad tariifid võimaldavad teenida projektidel mõislikku tootlust, mis on proportsioonis tarbijate kohustustega,“ rääkis Parts. Tema sõnul on roheline energia riigile äärmiselt oluline, aga me ei saa lasta juhtuda sellel, et inimeste jaoks muutub see liiga kalliks.
Kuna praeguste määrade kehtestamisel aastal 2007 ei osatud täpselt prognoosida, milliseks kujuneb elektriturg aastal 2011, siis on tootjad saanud nautida heldeid dotatsioone.
Kehtiva seaduse kohaselt makstakse toetust kuni 12 aastat. Seadusandjal on seega õigus kehtestatud toetuse määra vajadusel muuta ja kellelgi pole alust eeldada, et 2007. aastal kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta. Tuleb arvestada, et seaduse vastuvõtmise ajal puudus Eestis sisuliselt toimiv elektri vabaturg ja täna saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga, kui eeldati toetuste väljatöötamise ajal.
Taastuvenergia toetusi rahastatakse elektritarbijate käest kogutavast tasust ja see on alates 2007. aastast  hüppeliselt kasvanud – ca 5,6 miljonilt eurolt 62 miljoni eurole eelmisel aastal. Selle aasta prognoositav maht on 70,4 miljonit eurot. Kokku hoiab uus skeem perioodil 2013-2020 prognooside kohaselt kokku ligi  400 miljonit eurot inimeste ja ettevõtete raha.

Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts kohtus täna Berlinis Saksa suurte logistikafirmade ühenduse UCS-i liikmetega selle organisatsiooni 40. aastapäevaüritusel.

Parts ütles kohtumisel, et Eesti on juba ajalooliselt olnud Saksa logistikaäri idapikenduseks. Selline koostöö võiks toimida ja ka toimib tänapäeval, sest Saksamaa ekspedeerijate ja transpordifirmade efektiivne tegevusraadius lõpeb tavapäraselt seal, kus meie oma algab. Eesti sadamates ja vabatsoonides oodatakse Saksa logistikaoperaatoreid, samuti on meie kohalikud ettevõtted huvitatud partnerlusest. Selleks on vaja tõsta Saksamaa ettevõtete teadlikkust Eestist ja meie ettevõtete poolt pakutatavast teenustest.

Kohtumisel tutvustas Parts osalejatele ka Rail Baltica projekti ja Eesti transpordi infrastruktuuri ja võimalusi. Saksa pool tundis huvi transiidivõimaluste ja probleemide vastu kaupade liikumisel läbi Eesti Venemaale ja tagasi.

Juhan Parts kinnitas, et Eestil on arenenud transpordiühendused Venemaa ja Kesk-Aasia suunal. Meil on olemas pikaajaline kogemus Venemaaga ja vene keelt kõnelevate riikidega koostöö tegemisel, mis tagab kaupade sujuva ja õigeaegse jõudmise sihtkohta.

Tallinna Lennujaam on Hiinale lähim Euroopa Liidu pealinn. Selline geograafiline eelis koos arenenud infrastruktuuriga annab meil võimaluse muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks.

Tänapäevase logistika olulisimaks märksõnaks on multimodaalsus, mis tähendab suurepärast koostööd erinevate logistilise süsteemi lülide vahel.
 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Berlinis Saksamaa transpordi-, ehituse- ja linnaplaneerimise ministri dr Peter Ramsaueriga. Tegu oli Eesti ja Saksamaa transpordivaldkonna eest vastutavate ministrite esmakordse kohtumisega viimase kümne aasta vältel. Kohtumisel räägiti energiasäästuvõimalustest transpordisektoris, üle-Euroopalisest transpordivõrgustikust TEN-T aga samuti Rail Balticast ja Euroopa komisjoni  algatusest raudtee alusdirektiivi uuendamiseks.

Rääkides raudteest rõhutas Juhan Parts Eesti huvi arendada välja raudteeühendus Eestist Kesk-Euroopasse ja läbi Eesti ida-lääne suunal nii kaupade kui reisijate veoks. Hr Ramsauer kinnitas omalt poolt, et 2025 aastakse kasvab transiitkaupade vedu läbi Saksamaa praegusega võrreldes 2,5 kordseks.

Saksa pool kinnitas, et jälgib huviga ka Rail Baltica raudteeühenduse arenguid ja loodab selle projekti edukale teostamisele.

Juhan Parts tutvustas Saksa poolele Eesti elektriautode arendusprojekti. Hr Ramsaueri sõnul soositakse ka Saksamaal igati elektriautode kasutuselevõttu, aastaks 2020 peaks Saksamaal kasutuses olema juba 1 miljon elektriautot. Hetkel arendatakse nii akudel kui kütuseelementidel töötavaid süsteeme.

Parts kinnitas kohtumisel, et Eesti toetab uues Euroopa komisjoni TEN-Ti määruses sätestatud põhimõtet, et üle-Euroopalist transpordivõrku arendatakse järk-järgult, rakendades eelkõige selle võrgu kahetasandilist struktuuri, mis koosneb üld- ja põhivõrgust. Eesti on seisukohal, et määruses peab kõikide tehniliste nõuete kehtestamisel arvesse võtma liikmesriikide logistikasektori ja infrastruktuuri arenguerinevusi, TEN-T võrgustiku erinevate osade majanduslikku funktsionaalsust ning seotust globaalsete turgudega ja erinevate regioonide geograafilisi iseärasusi.

Lähtudes Euroopa Liidu komisjoniga peetud kahepoolsetest läbirääkimistest, on Eesti TEN-T põhitranspordivõrgustik fikseeritud koosnevana Tallinn – Pärnu – Riia (sh Rail Balticu 1435 mm standardile vastav raudtee otsemarssruut punkteerituna, kui tuleviku perspektiivne kiirraudtee koridor)  ja Tallinn – Tartu – Koidula/Luhamaa - Venemaa multimodaalsetest koridoridest. Viimane on oluline kui ühendus EL-i ja kolmandate riikide vahel, millele annab lisandväärtus 2011.a. valminud uus Koidula raudteejaam. Kaasaegne piirijaam suurendab raudtee läbilaskevõimet, Eestit läbivate logistikakanalite konkurentsivõimet ning võimaldab laiendada Eestit läbivate kaupade nomenklatuuri.
 

Täna kiitis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ettepanekul heaks Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 arengukava 2012. aasta rakendusplaani, mille suurimaks väljakutseks on jätkuvalt Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmine.

Juhan Partsi sõnul ei taga ainuüksi hea toode ettevõttele edukat eksporti. „Edukaks müügiks välisriiki tuleb eelnevalt õppida tundma kohalikke olusid, toodet disainida ja reklaamida, kindlustada, leida välispartnerid, omada tootmiseks kapitali või ligipääsu laenurahale jpm,“ lisas Parts.

Ühe olulise uuendusena kinnitati sel aastal rakenduskava lisana „Disainivaldkonna riiklik tegevusplaan 2012-2013“. Disainivaldkonna tegevusplaani eesmärgiks on arendada disaini kui ettevõtluses kõrgemat lisandväärtust loovat valdkonda ning 2014-2020 toetuspoliitika kujundamiseks alustatakse ettevalmistusi juba käesoleval aastal.

Ettevõtluspoliitika 2012. aasta rakendusplaani tulemusel kasvab Eesti ettevõtete ekspordivõimekus, suureneb välisinvesteeringute maht, paraneb ligipääs kapitalile, toetatakse ettevõtete investeeringuid ning parandatakse ettevõtlusalast õiguskeskkonda.

Lisaks ettevõtluspoliitika rakendamisele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selle aasta üheks prioriteediks ka ettevalmistav töö ettevõtluspoliitika uute strateegiate loomiseks aastani 2020.

Kavandatavate tegevuste peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx. Vastavalt vajadusele kaasatakse täiendavalt teisi ettevõtlusalaste küsimustega tegelevaid organisatsioone. Tegevusi rahastatakse Eesti riigieelarvest ja EL struktuurifondidest.

Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 arengukava 2012. aasta rakendusplaan

Disainivaldkonna riiklik tegevusplaan 2012-2013

Valitsuse neljapäeval kinnitatud eelnõu  kohaselt saavad kohalikud omavalitsused sel aastal teede remondiks ja hoolduseks riigilt  18,14 miljonit eurot, mis on 43 protsenti enam kui mullu.
Riigieelarves kohalike teede hoiuks ette nähtud raha jaotub kohalike maanteede ja tänavate pikkuse alusel lähtudes koefitsientidest: kohalik maantee koefitsiendiga 1,0 ning tänav koefitsiendiga 5,0.
Valitsuse otsusega  saavad lisaraha teede ehitamiseks ja remondiks seitse Kagu-Eesti piiriäärset valda, 63 912 eurot lisandub Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora eelarvetele.
Samuti eraldas valitsus Piirissaare vallale täiendavalt 4479 eurot teehoiu korraldamiseks, esmajoones liiklemiseks saare ja mandri vahel. Rakvere linn sai kergliiklustee rajamiseks juurde 15 000 eurot, Tõrva linna Õhne jõe kaarsilla rekonstrueerimiseks 20 000 eurot, Põlva linn teede ja tänavate remondiks 50 000 eurot ning Torgu vald Kaaviranna tee mustkatte alla viimiseks 20 000 eurot.
Tallinna linnale eraldas valitsus täiendavalt 80 000 eurot sisekvartalite korrastamiseks, Lohusuu vald sai Lohusuu kergliiklustee rajamiseks 20 000 eurot ja Tartu linn ülekäiguradade turvalisuse tõstmiseks 180 000 eurot.
Valitsuse eraldatud raha kohalike teede hoiuks on riigi toetus lisaks omavalitsuste oma eelarvele. Omavalitsused on riigilt lisaraha saanud alates 2003. aastast.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus eile Tansaania siseministri Shamsi Vuai Nahodhaga. Kohtumisel olid jutuks kahe riigi vahelised majandussuhted ja võimalik koostöö. Seni on Eesti ja 42 miljonilise elanikkonnaga Tansaania suhted olnud põgusad kuid head. Koostöö teemadeks on olnud kaubandus ja turism. Tansaania minister nägi aga võimalust arendada kahe riigi majandussuhteid mitmes muuski vallas. Minister rõhutas Tansaania maavarade rohkust, eeskätt maagaasvarude olemasolu. Samuti oli kohtumisel juttu Eesti võimalikust abist Tansaania e-valitsemise korraldamisel.

Tansaania ministri sõnul teadis ta seni, kus ja kui olulised on Stockholm ja Oslo aga nüüdsest hindab kõrgelt ka Tallinnat ja Eestit.

Eesti on Euroopa Liidu liikmeriigina kaasa löönud ka EL ja Aafrika Ühisstrateegia koostamisel ning leidnud oma koha IT alase koostöö vallas. Eduka infotehnoloogia riigina otsib Eesti koostööpartnereid ja on valmis osalema IT alases koolitamises ning riiklike e-teenuste ja lahenduste ülesehitamisel Aafrika riikides, sealhulgas ka Tansaanias.

Nii Tansaania kui mitmed teised  Aafrika riigid alles hakkavad välja ehitama oma e-riigi lahendusi. Eesti kogemus võib siin kasuks tulla, kuna oleme IT alal tunnustatud ja konkurentsivõimelised nii kvaliteedi, kui ka hinna poolest. Tugevuseks loeme eelkõige koostööprotsessi, mille eesmärgiks on välja koolitada partnerriikide oma spetsialistid, kes oleksid suutelised väljatöötatud lahendusi hiljem ise hooldama ja vajadusel ka edasi arendama.

Eesti ja Tansaania suhted ulatuvad aga ajalooliselt tagasi juba 19. sajandi algusesse. Eestlane - Johannes Hans Tiismann (1829-1886) elas teel Ida-Aafrika mandriossa 1866 mitu kuud Sansibaris. Saanud sultani valitsuselt loa, siirdus J. H. Tiismann Mombasa (praegune Kenya) lähedale Rebe külla, kus tegi misjonitööd ja õppis kohalikke keeli (kiswahili, galla). Majanduslikud raskused, muslimite vaenulikkus ja terviseprobleemid ei võimaldanud tal nykade seas elada üle kahe aasta (1866-68). Nende aastate muljed on ta jäädvustanud kirjades kodumaale (avaldati “Eesti Postimehes”) ning raamatus “Aafrika õis” (1882).

 1891. a. Saksamaa valduseks saanud Tanganyika stabiliseerimisel oli oluline roll misjonäridel. Nende hulgas oli ka Evald Ovir (1873-1896). 1895 asus ta tööle Majame misjonijaama Kilimanjaro lähedal jaggade hõimu juures. Esimese eestlasena õppis ta selgeks kijagga (jagga) keele ning uuris kiswahili (suahiili) keele grammatikat. Tema eestikeelne reisipäevik (1896) hulgaliselt infot Ida-Aafrika kohta. Kilimanjaro mäe lähedal töötas hiljem ka Aleksander Eisenschmidt.

Karl Luckin töötas Tanganjikas 20. sajandi alguses misjonärina, algul akambade, hiljem jaggade asustusalal. Samaaegselt töötasid piirkonnas baltisakslane Ernst Martin Bruzzer (akambade juures) ja Leonhard Blumeri (masaide juures Arushas). L. Blumer koostas 1925 esimese masaikeelse aabitsa. L. Blumeri kirju avaldas Tallinnas kord aastas ilmunud “Misjoni lendleht”. Ilmus kirjutisi Kilimanjarost (1901) ja Nyasamaast (1902). 1912 nägi trükivalgust Bruzzeri “Minu tuttavaks saamine Wakamba rahvaga”. Tema tööd jätkas poeg Wilhem Blumer.

Pikemat aega peatusid Arusha lähedal Tanganjikas (töö kohviistanduses) K. Nurk ja E. Märks, kes olid 1925-26 sooritanud ka jalgsimatka läbi Sahara. II Maailmasõja eelsel perioodil importis Eesti Tanganjikast kohviube ja sisalit ning eksportis omakorda vineeritooteid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Tallinnas Soome majandusministri Jyri Häkämiehega. Kohtumisel olid teemaks majanduse hetkeseis ja kahepoolsed majandussuhted. Soome pool tundis huvi Rail Baltica projekti arengute vastu. Jutuks olid ka erinevad energeetika teemad – väävlisisaldus laevakütustes, LNG terminal, taastuvenergia toetused jne..

Majanduskriisi taustal võib tõdeda kahe naaberriigi majandussuhete edenemist. 2011. aasta lõpus kaubavahetus Soomega paranes ning võime soomlasi õnnitleda, et nad on taas tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks. Samuti on suurenenud Eestis registreeritud Soome osalusega äriühingute arv. 2011. aastal registreeriti Eestis 225 uut Soome osalusega äriühingut ja nüüd on neid kokku 4616.

Töötleva tööstuse tootjahinnad on pool aastat püsinud üsna stabiilsetena. Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelneva kuuga võrreldes keskmiselt 0,1%, aastane hinnatõus ulatus 3%ni. Ka Euroopas on hinnasurve vähenenud, tulenevalt tagasihoidlikumast nõudluse ja tootmise kasvust. Kokkuvõttes kasvasid 2011. aastal hinnad töötlevas tööstuses 4,8%.

Hinnatõus püsib kiirena endiselt keemiatööstuses ning kummi- ja plasttoodete tootmises, kus hinnad kerkisid aastaga vastavalt 9,6% ja 5,8%. Peamiseks põhjuseks kõrgel püsinud naftasaaduste hinnad, mida on omakorda võimendanud euro nõrgenemine dollari vastu. Samas on ka neis sektorites oodata edaspidi pigem hinnatõusu peatumist, kuna kuises võrdluses on keemiatööstuses hinnad juba hakanud langema. Hinnalangus on kiirem olnud paberitööstuses (-6,1%) ja jookide tootmises (-1,9%). Toiduainete tööstuses on hinnakasv püsinud viimastel kuudel langustrendis, mis küll detsembris veidi pidurdus. Kuigi piimatoodete tootmine odavnes aastaga 1,2%, tõusid hinnad kalatööstuses ligi viiendiku võrra. Kalatootmist mõjutas tooraine kättesaadavuse vähenemine, mis oli tingitud detsembri tormidest.

Sarnaselt tootjahindadele ei tõusnud eelmise aasta detsembris võrreldes novembriga ka ekspordihinnad, kuid impordihindade osas toimus 1,4%-line langus. Sisseveohindade alanemist toetasid enim naftasaadused. 2011. aasta kokkuvõttes tõusid ekspordihinnad 9,8% ja impordihinnad 11,2%.

Pärast eelmise kuu mõningast kiirenemist aeglustus detsembris ekspordihindade aastane kasvutempo 8,7%-ni. Kõrgeimat aastakasvu näitasid ekspordihinnad jätkuvalt rõivatööstuses (21%), ent kuises võrdluses olid hinnad teist kuud järjest languses. Keemiatoodete ekspordihinnad olid detsembris 14% kõrgemad kui aasta tagasi, kuid nende osas on märgata viimastel kuudel samuti väikest langustrendi. Toiduainete ning kummi- ja plasttoodete väljaveohinnad tõusid aastaga 8% piires, samas toimus neil ka kuises võrdluses märgatav hinnakasv. Jätkuvalt olid detsembris aastatagusest madalamad elektroonika- elektriseadmete ekspordihinnad, mida mõjutab maailmamajanduse hetkeseisust tingitud nõudluse vähenemine välisturgudel.

Detsembris langesid naftasaaduste sisseveohinnad novembriga võrreldes 4% ja aastane kasvutempo aeglustus 22%-le. Nafta maailmaturuhind oli eelnevatel kuudel kõikuv eelkõige riikide poliitiliste suhete tulemusena, kuid viimasel ajal on täheldada ka nõudluse langust. Oluliselt langes detsembris toiduainete impordihindade aastane kasvutempo (4,6%-ni), mille taga oli aastataguse võrdlusbaasi tõus. Kui elektroonikaseadmete impordihinnad on sarnaselt ekspordihindadega juba pikemat aega langustrendil, siis detsembris olid aastatagusest perioodist üle pika aja madalamad ka taimsete toodete ning puidu ja puittoodete sisseveohinnad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi igakuine uuring näitab, et ka ettevõtjate hinnaootused lähikuudeks on muutunud tagasihoidlikumateks. Detsembris oli hinnatõusu ja –langust prognoosivaid ettevõtjaid peaaegu sama palju, valdav enamus (üle 70%) pidas tõenäoliseks hindade püsimist praegusel tasemel. Viimati oli sarnane seis enam kui poolteist aastat tagasi. Nö stabiilne olukord valitseb enamikes tööstusharudes, vaid jookide tootmises ning masinatööstuses prognoosis üsna suur osa küsitletutest müügihindade kasvu lähikuudel. Samas puidutööstuses arvasid pooled ettevõtjatest, et hinnad langevad järgneva kvartali jooksul.

Novembris kasvas eksport meie peamistest kaubanduspartneritest tugevalt nii Venemaale, Lätti kui ka Leetu. Varasema aastaga võrreldes suutsid Eesti eksportöörid müüa enam kaupa ka Soome, kuid Rootsi suunal on ekspordimahud pöördunud langusele.

Novembris suurenesid Statistikaameti andmetel nii ekspordi kui ka impordi mahud võrreldes eelmise kuuga 3%. Ekspordi aastane kasvutempo püsis 24% tasemel, kuid impordi kasv aeglustus paari protsendipunkti võrra 22%-ni. Kaubavahetuse bilansi puudujääk ulatus 29,8 miljoni euroni, mis oli ligi viiendiku võrra madalam kui aasta varem.

Ekspordi tugevat aastakasvu toetasid novembris mineraalsed tooted (kasv 63%), metallid ja metalltooted (kasv 44%) ning keemiatooted (kasv 41%). Samas suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga vaid kümnendiku võrra. Nende ekspordi kasvu pidurdas just oluline väljaveo langus Rootsi, teistele peamistele sihturgudele eksport kasvas endiselt.

Impordis olid kiireima aastase kasvutempoga transpordivahendid (kasv 63%), mille taga oli autode tugev sissevedu. Uute autode siseturu nõudluse püsimist kõrgel tasemel näitas ka novembrikuu autode müügi statistika. Enam kui poole võrra kasvas aastaga keemiatoodete sissevedu, millest suure osa moodustab keemiatööstuse toore. Kütuste sissevedu suurenes üle kolmandiku, kuid nende osas aitas kasvule kaasa ka nafta hinnatõus maailmaturul.

Detsembris ootas 19% Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest eksport¬tellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli ligi 6 protsendipunkti enam eelmisest kuust. Samas nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tavapäraseid tellimusi, langes 60%-lt 50%-le. Samuti oli tagasiminek ettevõtete osas, kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme (26%-lt 31%-le).

2010. aasta detsembris olid kaubavahetuse mahud märgatavalt suuremad kui novembris, mis annab olulisemalt kõrgema võrdlusbaasi ka mullusele detsembrikuule ja seega ei ole nii tugevaid kasvunumbreid enam eelmise aasta viimasel kuul oodata.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 4. kvartali küsitluses nimetas 60% tööstusettevõtetest peamiseks probleemiks vähest nõudlust ning toodangu mahu prognoosid lähitulevikuks on tagasihoidlikumad.

Toodangut piirava tegurina tõi tööjõupuuduse välja 13% tööstusettevõtetest, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Seega on tööturul jätkuvalt ebakõla tööjõu- ja tööpuuduse vahel. Suurima tööjõuvajadusega sektoriteks on rõiva- ja nahatööstus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles, et käesolevat aastat silmas pidades tuleks jälgida seda, missugune on Rootsi, Saksa, Venemaa ja Soome majanduskonjunktuur ning tarbija tervis, sest suures pildis sõltub sellest ka meie tööstuse ekspordi käekäik.

Tööturul on olukord muutumas keerulisemaks, kuna tööikka jõudvate inimeste arv hakkab üha vähenema ning seetõttu kasvab tänase tööjõu ümber- ja täiendõppe olulisus. „Lisaks riigile mängib spetsiifiliste oskustööliste koolitamises järjest tähtsamat rolli ettevõtja,“ lisas Kuningas.

Majanduseksperdid hindasid aasta lõpus Eesti majandusolukorda mõnevõrra kehvemalt kui aasta keskel, kuid üldine hinnang oli veel üle rahuldava taseme. Ka mujal maailmas nähakse praegust olukorda ning tulevikuprognoose varasemast mustemates toonides, kuid Eesti jaoks on jätkuvalt positiivne meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa seni keskmisest parem olukord. Tulevikku vaadatakse aga neiski riikides üsna pessimistlikult. Võlakriisist tulenevalt võib majandusekspertide hinnangul oodata eksportturgudel eelarvekärpeid, mis omakorda mõjutab Eestit allhankeahelas.

Kuigi tööstusettevõtete ootused 2012. aastaks on ettevaatlikud, siis investeeringuid plaanitakse endiselt pigem suurendada, seda eelkõige nõudluse kasvust tulenevalt. Peamisteks eesmärkideks on tootmise ratsionaliseerimine ning tootmisvõimsuste suurendamine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi ettekandega on võimalik tutvuda siin.
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis täna kooskõlastamisele eelnõu, millega uuenevad nõuded majutusettevõtetele, muuhulgas reguleeritakse esmakordselt ka spaateenuseid pakkuvate majutusettevõtete tegevust.

Alates määruse „Nõuded majutusettevõttele“ kehtima hakkamisest 2012. aasta juunikuust tohivad sõna „spaa“ oma nimes kasutada vaid need majutusettevõtted, kes pakuvad vähemalt määruses sätestatud miinimumpaketti spaateenuseid. Nendeks on kaks massaažiteenust, kaks veehoolitsust või basseini kasutamise võimalus, vähemalt kuuekohaline saun ja kaks iluteenust, mis ei ole samas saunateenused. Seni ei ole majutusettevõtete poolt spaateenuste pakkumist õiguslikult reguleeritud, kuid arvestades Eesti kuurort- ja taastusravi traditsioone ning tarbijate ootusi pakutavatele teenustele on see vajalik.

Senisest enam pööratakse uues määruses tähelepanu majutusettevõtetes peatuvate külaliste ohutuse tagamisele. Ühe uuendusena peab tulevikus kodumajutuses ja külaliskorteris, milles on kuni 10 voodikohta, määruse jõustumisest arvates olema igas majutusruumis autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ning majutusettevõttes vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga esmane tulekustutusvahend. Praegu kehtivate nõuete kohaselt piisab elamus tegutseva kodumajutuse ja külaliskorteri puhul anduri olemasolust ühes ruumis kogu elamu peale. Enama kui 10 voodikohaga kodumajutusele ja külaliskorterile laienevad alates 1. jaanuarist 2013.a kõik ehitise tuleohutusnõuded, mida kohaldatakse majutusettevõtetele.

Senised nõuded majutusettevõtetele on muutumatuna kehtinud 2005. aastast. Majandustegevuse registri andmetel tegutseb Eestis üle 1600 majutusettevõtte.

Eelnõu väljatöötamisel osalesid muuhulgas Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Päästeamet, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Kämping-Karavan ja Eesti Spa Liit.

Määruse eelnõuga saab tutvuda siin.

Valitsus kinnitas neljapäeval maagaasiseaduse muutmise, mis sätestab veeldatud maagaasi kasutamise võimaluse ning loob eelduse konkurentsil põhineva gaasituru tekkeks Eestis.
Eelnõu kohaselt ei või gaasi põhivõrke ja tootjat/müüjat kontrollida sama isik. See tähendab, et omandisuhete eraldamine nõuab monopoolses seisus oleva AS-i Eesti Gaas struktuuri ümberkorraldamist.
Sarnase toimingu elektrivõrkudega viis Eesti läbi paar aastat tagasi, kui elektri põhivõrgud eraldati Eesti Energiast.
Eraldumine toimub eelnõu kohaselt kahes etapis. Kõigepealt tuleb 1. jaanuariks 2013 gaasi luua ülekandevõrgu ettevõte, kellele kuuluvad ka võrgud. Hetkel Eesti Gaasi tütarettevõttena tegutsev AS EG Võrguteenus on praegu vaid võrgu operaator, mitte selle omanik. Aastaks 2015 tuleb põhivõrguettevõtja omanikering ümber korraldada selliselt, et seal ei oleks gaasi tootmise või müügiga seotud isikuid. Sealjuures ei pea gaasi põhivõrkude omanikuks olema riik.
Juhul, kui EG Võrguteenused omanikeringis nõutud muudatusi 2015. aastaks ei tehta, jätkab ettevõte küll võrguteenuse osutamist, kuid temalt nõutakse sisse sunniraha ning algatatakse sundvõõrandamine.
Maagaasi EL-i siseturu direktiivi kohaselt kehtib Eestile küll erand, mille kohaselt ei kohaldata Eestile süsteemihalduri sõltumatuse tagamise nõudeid nii kaua kuni Eesti, Läti või Soome ei ole otseselt ühendatud muu liikmesriigi võrku ning reaalne konkurents maagaasi turul pole võimalik. Võrreldes erandi taotlemise ajaga on olukord gaasiturul aga muutunud nii globaalselt kui Läänemere piirkonnas ning nüüd on võimalik luua täiendavaid võimalusi gaasituru edasiseks arenguks juba 2015. aastaks.
Eesti on otsustanud rakendada direktiivis sätestatud omandilise eraldamise võimalust, et luua eeldused uute tarnijate ja tarnekanalite tekkeks, mis omakorda loob eeldused konkurentsiks ja avatud turuks.
Eelnõu eesmärgiks on ühtlasi viia Eesti seadusandlus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Einari Kisel asub alates 2012. aasta veebruarist tööle Maailma Energeetikanõukogu (World Energy Council – WEC) volinikuna, paralleelselt jääb ta ka nõustama MKM-i.
Energeetika asekantsleri kohusetäitjana asub ametisse senine energeetika osakonna juhataja Ando Leppiman.
„Mul on suur au asuda tööle kõige laiaulatuslikumas energeetika organisatsioonis, kuhu on koondunud kõik maailma energeetika olulised liidrid,“ ütles Kisel.
Kisel on juhtinud ministeeriumis Eesti riiklikku energeetikapoliitikat 2002. aastast, alguses osakonna juhatajana ja hiljem asekantslerina. Enne seda töötas ta seitse aastat erinevatel ametikohtadel Eesti Energias. Alates 2003. aastast on Einari Kisel olnud WEC Eesti rahvuskomitee ase-esimees.
Einari Kiselil on Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadid soojusenergeetika ja ärijuhtimise erialadel, ta on ennast täiendanud Taanis, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.
Maailma energeetikanõukogu (WEC) on ülemaailmne sõltumatu organisatsioon, mis pakub energeetika liidritele võimalusi omavahelisteks aruteludeks maailma energeetika arengut mõjutavate protsesside üle. Maailma energeetikanõukogu, mis loodi 1923. aastal ja mille peakorter asub Londonis, on ÜRO poolt akrediteeritud assotsiatsioon, mis ühendab üle 3000 energeetikaga seotud organisatsiooni enam kui 90 riigis. WEC rahvuslikesse komiteedesse kuuluvad valitsuste, era- ja riigifirmade, teadusasutuste, mittetulundusühingute ja teiste huvigruppide esindajad. Maailma energeetikanõukogu eesmärgiks on toetada tõhusat energiavarustust ja –kasutust kõikides energeetika harudes, eelistamata ühtegi energiaallikat. WEC toetab globaalsete, regionaalsete ja rahvuslike energeetika strateegiate ja poliitikate arendamist uute tehnoloogiate, arenduste ja poliitikameetmete mõjuhinnangute abil, korraldades kõrgetasemelisi üritusi, avaldades tunnustatud uuringuid ning arendades liikmesriikide energeetika liidrite omavahelist koostööd.

Valitsus kinnitas neljapäeval korralduse muudatuse, mille kohaselt ostab riik saastekvoodi raha eest 13 uut maagaasil sõitvat keskkonnasäästlikku linnaliini bussi Hispaaniaga sõlmitud kokkuleppest saadavatest vahenditest.

Tegemist on AAU lepingu alusel saadud raha ülejäägiga, mis suunatakse kokkuleppel Hispaaniaga ühistranspordi üleminekuks alternatiivkütusele. 13 ostetava bussi seas hangitakse ka mõned hübriidajamiga varustatud masinad.

Kokku on liinibusside maksumus ca 4,2 miljonit eurot ning need hakkavad sõitma Pärnus ja Narvas. Gaasibusside CO2 emissioon on madalam kui diiselbussidel ning nende kütusekulu on väiksem. Busside kasutuselevõttu linnatranspordis innustab ka positiivne kogemus Tartus.

Eesti riigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepe sõlmiti 2010. aasta 6. augustil.

Tänaseks on selle lepinguga toetatud kolme tuuleelektri projekti ning sõlmitud leping 110 bussi ostmiseks. Nendest 52 on juba Maanteeametile üle antud ja 10 teenindavad Tallinnas reisijaid. 42 bussi võetakse kasutusele Ida-Virumaa avalike maakonnaliinide teenindamiseks.

Järgmisel aastal tarnitakse veel 58 bussi, mis hakkavad teenindama Harjumaa elanikke.
 

Pärast  kolmekuulist langusperioodi tegid tootjahinnad novembris läbi väikese tõusu. Statistikaameti andmetel olid hinnad keskmiselt 0,1% kõrgemad kui oktoobris, aastataguse perioodiga võrreldes tõusid hinnad 3,1%. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti hinnakasv olnud viimastel kuudel mõnevõrra madalam.

Aastases võrdluses on hinnakasv kiireim olnud keemiatööstuses (10,4%), tekstiilitööstuses (5%) ning muus tootmises (6,8%). Suurim hinnalangus toimus paberitööstuses (-4,6%). Suurematest tegevusaladest jätkus kasvutempo aeglustumine toiduainete tööstuses, kus hinnad kallinesid aastaga 3,9%. Sellele on olulisel määral kaasa aidanud hinnatõusu peatumine piimatööstuses. Aastatagusega võrreldes on hinnad jäänud seal peaaegu samaks, põhjustatuna peamiselt piima kokkuostuhinna kasvu peatumisest. Ka teistes sektorites on näha, et globaalne ebakindlus ja toorainete hinnakasvu aeglustumine on vähendanud tootjahindade agressiivset kasvu.

Sarnaselt tootjahindadele tõusid pärast mitmekuulist langustrendi novembris ka ekspordi- ja impordihinnad. Oktoobrikuuga võrreldes olid mõlemad hinnad keskmiselt ühe protsendi võrra kõrgemad. Ekspordihindade tõusu mõjutas enam põllumajandussaaduste ja metallide hinnakasv, impordihindadele oli suurim mõju nafta maailmaturuhinna tõusul.

Aastases võrdluses tõusid novembris ekspordihinnad 9,6%, mis oli mõnevõrra enam kui eelneval kuul. Kiiremate aastakasvudega olid jätkuvalt ekspordihinnad rõiva- ja keemiatööstuses (vastavalt 19% ja 14%). Samas rõivatootjad pidid peale mitmekuulist tõusutrendi novembris oma toodete hindu võrreldes eelneva kuuga juba langetama, et püsida konkurentsis välisturgudel. Toidukaupade väljaveohindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris (kasv 8%), mille taga oli osaliselt veel kõrge aastatagune võrdlusbaas. Aastaga on langenud ekspordihinnad enim elektroonikatööstuses (-5%), põhjustatuna suurenevast ebakindlusest välisturgudel.

Impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris, ulatudes 9,8%-ni. Kuigi naftassaaduste sisseveohinnad oktoobriga võrreldes tõusid 7% võrra, siis aastakasv jäi kolmandiku tasemele. Peale naftatoodete on impordihindade arengut mõjutanud rohkem veel toiduained ja keemiatooted, mille hindade aastased kasvutempod jätkasid aeglustumist ka novembris (vastavalt 11% ja 18%-ni).

Ettevõtjad ootavad lähikuudeks valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas üle 70% ettevõtjatest, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks. Samas on viimase poolteise aasta kõrgeimale tasemele tõusnud ettevõtjate osatähtsus, kes ootavad hindade langemist. Survet hindade langetamiseks tunnetatakse rohkem puidutööstuses ning elektriseadmete tootmises. Hinnatõusu ootused on tugevamad keemiatööstuses. 

Kolmandikul kommunaalteenuseid pakkuvatest ettevõtetest on probleeme pikaajalistest võlgnikest korteriühistute, -ühisuste või kinnisvarahaldusfirmadega, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Krediidiinfo ASi läbi viidud järeluuringust.

Kõigi tänavu oktoobrikuus küsitlusele vastanud ettevõtete uuritavast koguklientuurist moodustasid võlglased 1,8%, kelle keskmine võlgnevus oli 1 014 eurot.

Sarnased uuringud korraldati ka 2010. aasta veebruaris ja mais.

Kõige enam on tarbijad võlgu kütte ja sooja vee eest – keskmine võlg arved tasumata jätnud ühistu, ühisuse või kinnisvarahaldaja kohta on kasvanud üle 14 000 euro. Eelmise aasta veebruaris oli see 3700 ja maikuus 3600 eurot. Keskmine võlasumma vee ja kanalisatsiooniteenuste eest oli uurigu järgi 365 eurot.

Võlgnike üle kurtunud kommunaalteenuste ettevõtted asuvad peamiselt Harju-, Pärnu- ja Põlvamaal. Pikaajalisi võlglasi ei esinenud küsitluses osalenud Läänemaa, Saaremaa ja Valgamaa kommunaalteenuseid osutavate ettevõtete klientide hulgas. Vee ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse suure osakaaluga paistab aga silma Ida-Virumaa, kus enam kui kolmandikul klientidest on probleeme nende teenuste eest tasumisega.

Korteriühistu, -ühisuse ja kinnisvarahaldaja probleemseks võlgnevuseks loeti uuringus üle 60-päevast maksetähtaja ületust.

Uuringuga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel http://www.mkm.ee/public/Korteriuhistute_ja_-uhisuste_ning_kinnisvarahaldajate_kommunaalvolgnevused-14_12_2011.pdf
 

Lõuna-Euroopa finantskriisi jätkumine ning sellest tulenevalt Prantsusmaa ja Saksamaa majanduste märgatav aeglustumine on mõjutanud eelkõige meie peamisi ekspordi-partnereid Põhjamaid.

Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis. Samas on viimastel kuudel kaubavahetuse aastaste kasvutempode pidurdumist mõjutanud üha kõrgemad eelmise aasta vastavate kuude võrdlusbaasid.

Oktoobris aeglustusid Statistikaameti andmetel ekspordi ja impordi aastakasvud vastavalt 23% ja 26%-ni, siiski nii järsku pidurdumist kui eelneval kuul enam ei toimunud. Septembris oli ekspordi kasvutempo augustist 15 protsendipunkti võrra madalam, oktoobris oli eelneva kuuga võrreldes langus vaid 7 protsendipunkti. Impordis toimusid sarnased trendid, vastavalt 13% ja 4%. Hinnatõusu maha arvestades kasvas eksport aastaga 13% ja import 14%.

Ekspordi arengut enim sel aastal mõjutanud masinate ja seadmete aastane kasvutempo pidurdus oktoobris 18%-le, olles taas üle kahe korra madalam kui eelneval kuul. Ka nende väljaveomaht oli septembrikuu näitajast märgatavalt väiksem (-15%). Sellest kaubarühmast suurima ekspordimahuga mobiilsideseadmete eksport kahanes aastaga veerandi võrra, selle taga oli just poole väiksem müük Rootsi. Samas võib esile tuua mineraalsete kütuste poole suuremat väljavedu kui aasta tagasi. Kiire kasv oli naftasaaduste ekspordil, mille taga olid eelkõige Eestis töödeldud kütused, kuid ka nafta maailmaturu hinnatõus andis kasvule oma osa. Elektri müük lähiturgudele jäi oktoobris peaaegu eelmise aasta tasemele. Taas näitas kiiret kasvu ka metallide ja metalltoode eksport (44%), samas on metallide väljavedu sõltunud suurematest tellimustest ja on kuude lõikes ebastabiilne. Oktoobris eksporditi suuremas mahus mustmetallide jäätmeid ja jääke ning metallkonstruktsioone.

Kahe suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete, impordis toimusid oktoobrikuus sarnased muutused ekspordiga, kuna nende sisendid tuuakse suuremas osas sisse. Lisaks võib nimetada transpordivahendite aastatagusest enam kui kolmandiku võrra suuremat importi. Metallide ja metalltoodete sissevedu aastaga oluliselt ei kasvanud.

Novembris võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi aastaste kasvutempode aeglustumise jätkumist. Eelmise aasta novembris oli ka kaubavahetuse võrdlusbaas märgatavalt kõrgem kui oktoobris. Eesti Konjunktuuriinstituudi novembris küsitletud tööstusettevõtetest 13% lootsid eksporttellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli peaaegu sama kui kahel eelmisel kuul. Samas tõusis ettevõtete osatähtsus (59%-lt 60%-le), kes ootasid tavapäraseid tellimusi. Tõus toimus nende ettevõtete arvel, kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus novembris langes, samas kui Eestis oli isegi väike tõus. Halvenes konjunktuur kõigis ettevõtlussektorites (erandina oli ainult ehitussektor stabiilne) ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks. Novembris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Balti riigis, Saksamaal ja Rootsis.

Kiievis toimus eile Eesti-Ukraina valitsuste vahelise majandus-, tööstus-, teadus- ja tehnikakoostööalase ühiskomisjoni II istung, mida Eesti poolt juhatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Ukraina poolt Ukraina asepeaminister Sergei Tigipko.

Komisjoni istungil keskenduti põhiosas Eesti-Ukraina koostöövõimalustele erinevates majandusvaldkondades. Eesti ettevõtjaid huvitavad investeerimisvõimalused Ukrainas ja kahe riigi vahelise kaubavahetuse suurendamine. Ukraina pool on huvitatud Eesti kogemustest infotehnoloogia rakendamisel, bürokraatia vähendamisel, majandustegevuse elektroonse haldussüsteemi korraldamisel ning energiaefektiivsuse tõstmisel.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia alases koostöös rõhutati koostöökomisjoni protokollis Eesti abi Ukraina e-valitsuse arendamisel, riigiportaali loomisel, e-ID ja X-tee alaste projektide rakendamisel. Pooled leppisid kokku spetsialistide vastastikustes visiitides.

Ukraina on olnud Eesti jaoks arengukoostöö prioriteetriik ning on seda ka Eesti arengukoostöö arengukavas aastateks 2011-2015. Ukraina tundis komisjoni istungil suurt huvi eeskätt e-valitsemise ja hariduse valdkonna vastu.

Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina peab oluliseks Ukraina jätkuvat majanduslikku ja poliitilist lõimumist Euroopa Liiduga. Toetame Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsiooniläbirääkimiste lõppemist ning Eesti on valmis abistama Ukrainat leppe rakendamisel valdkondades, kus meil on kogemust ja suutlikkust.

Eesti ning Ukraina poolel on huvi tihendada koostööd ka kosmose valdkonnas.

Hetkel tegutseb Ukrainas pea 300 Eesti ettevõtet ning majandussidemete tihenemiseks on oluline, et paraneks Ukraina ärikliima.  Valitsustevahelise komisjoni protokollis seatakse eesmärgiks vastava seadusandluse parandamine ja lahenduste leidmine Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete probleemidele. Kohtumisel asepeaminister Tigipkoga lepiti Juhan Partsi initsiatiivil selleks kokku ka edasises tegevuskavas.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes viibib ametlikul visiidil Ukrainas, kohtus täna hommikul Kiievis Ukraina asepeaministri Sergeiy Tigipkoga.

Kohtumisel andsid mõlemad osapooled ülevaate hetke  majandusolukorrast oma riigis. Kohtumisel räägiti ka vastastikusest investeerimiskliimast ning Partsi initsiatiivil arutati mõnede Eesti ettevõtete probleeme Ukrainas. Lepiti kokku edasises tegevuskavas. Asepeaminister Tigipko tundis huvi Eesti kogemuste vastu e-valitsuse vallas ja lepiti kokku Eesti ekspertide visiidis Kiievi.

Täna ennelõunal esines Juhan Parts kõnega Kiievis toimuval esinduslikul rahvusvahelisel ärifoorumil, kus ta rõhutas valitsuste rolli olulisust soodsa investeerimiskliima loomisel. Täna pärastlõunal juhib ta Eesti-Ukraina valitsuste vahelise majandus-kaubandus ja teaduslik-tehnilise koostöökomisjoni II istungit.

Ministrit saadavad visiidil Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Viljar Lubi ja avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper.