Jaemüügi langus stabiliseerus

Oktoobris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 17%, ulatudes 4,5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes suurenes müük 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 20,5% (1,4 miljardi krooni võrra).

Jaekaubanduses oktoobris olulisi muutusi ei toimunud võrreldes eelmiste kuudega. Septembrist oli küll tulemus tugevam, kuid nii on see olnud ka eelnevatel aastatel. Hoolimata töötuse suurenemisest ei ole selle mõjud olnud sisetarbimisele niivõrd tugevad, kui lähiriikidest näiteks Lätis oli kukkumine enam kui 25%line. Samuti on positiivne, et sellist tarbimise taset suudetakse hoida ilma hoiuseid kasutamata, mistõttu on eraisikute hoiuste jääk pankades enam kui miljardi võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Järgnevatel kuudel jääb sisekaubandust mõjutama olukord tööjõuturul ning inimeste sissetulekute muutused.

Oktoobris jäid müügimahud püsivhindades eelmisele aastale alla kõigis kaupluste gruppides peale kasutatud kaupade jaemüügi kauplustes ning muu jaemüügi väljaspool kauplusi. Samas olid langusnumbrid aastases võrdluses väiksemad kui mitmetel eelnevatel kuudel. Keskmisest paremini on majanduslangusele vastu pidanud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete müük, mille mahud on püsivhindades vähenenud 6%. Müügitulu on selles segmendis vähenenud veelgi vähem, jäädes eelmise aasta oktoobrile alla veidi enam kui 4% võrra.
Suurematest kauplusegruppidest on toidukaupade müük juba neljandat kuud järjest 9% väiksem kui eelmisel aastal. Kuna müügitulu on langenud aastaga veidi enam kui 13%, aitab mahtusid hoida hindade langus.
Oktoobris oli eelmisest aastast oluliselt nõrgem majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük, mis vähenes 29%. Moodustades jaekaubandus käibest enam kui kümnendiku, mõjutas see ka üldist vähenemist. Samas on olukord paranenud tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügis, kus mahud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 14%. Siin segmendis mõjutas müüki tõenäoliselt sügishooaja edenemine ning tugevad kampaaniad, mistõttu septembriga võrreldes kasvasid mahud 11%. Mahtude suurenemine parandas ka ettevõtete müügitulu, mis eelnevatel kuudel oli eelmisele aastale keskmiselt 24% võrra alla jäänud, kuid mis langes oktoobris vaid 9,5%.
Mõnevõrra on langus aeglustunud sõidukikaubandusega tegelevates ettevõtetes, kus püsivhindades vähenesid mahud viiendiku võrra. Mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete müügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ulatus oktoobris 1,3 miljardi kroonini, mis jäi selle aasta eelmiste kuude keskmisega umbes samale tasemele. Eelmisest aastast väiksem püsib ka mootorikütuse jaemüük, kahanedes aastaga 15%. Ettevõtetele teeb muret mahtude vähenemise juures ka madalamad hinnad, mistõttu on müügitulu selles segmendis kahanenud 28%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris korraldatud küsitluse kohaselt vähenes kaubanduse kindlustunde indikaator punkti võrra. Seejuures paranesid ettevõtete ootused müügi suhtes järgneval kolmel kuul. Samuti oli suurenenud tellimuste arv. Tarbijabaromeeter jäi eelmise kuuga samale tasemele, negatiivsemaks muutusid ootused tööpuuduse suhtes.