Läänemere strateegia
Läänemere strateegia (LMS) on EL sisene initsiatiiv, mille eesmärk on regiooni spetsiifiliselt lähenedes leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut. Seejuures ei dubleeri LMS senist koostööd regioonis. LMS on põhimõttelt poliitikateülene ja regionaalse väljundiga. Strateegia raames üritatakse regionaalset koostööd paremini eesmärgistada ehk muuta seda fokuseeritumaks ja keskenduda seeläbi vaid kõige olulisemale.
Läänemere strateegia koosneb kahest osast: strateegiadokumendist ja seda saatvast tegevuskavast (Euroopa Komisjon poolt esitatud juunis 2009).
Algatusel on neli strateegilist suunda – keskkond (environmental sustainability), jõukus (prosperity), ligipääsetavus (accessibility and attractivity), ohutus ja julgeolek (safety and security). Lähtuvalt nendest suundadest on strateegia tegevuskava jaotatud 15 poliitikavaldkonnaks, mille all on omakorda paigutatud konkreetsed projektid, mida tegevuskava raames hakatakse ellu viima.
Strateegia parema rakendamise huvides lepiti komisjoni ja liikmesriikide vahel kokku, et liikmesriikidele oleks vaja strateegia tegevuskava elluviimisel tagada suuremat rolli. Seetõttu loodigi juhtriigi funktsioon.
Juhtriigi rolliks on vastavas poliitikavaldkonnas jälgida, kuidas edeneb konkreetsete projektide elluviimine, tagada veelgi parem side komisjoni ja osalevate liikmesriikide vahel, luues selleks vajalikke kontaktvõrgustikke ja tuvastades jooksvalt kitsaskohti, mis kerkivad esile tegevuskava rakendamisel. Komisjon jääb seejuures keskseks koordineerijaks.
Euroopa Komisjoni LMS veebileht
Eesti kui juhtriik
Eesti sai juhtriigi rolli LMS-i 6. peatüki „To remove hindrances to the internal market in the Baltic Sea Region including to improve cooperation in the customs and tax area“ osas.
Juhtriigina on Eestil koordineerida järgmised projektid, millest üks on Eesti juhtimisel elluviidav nn lipuprojekt:
1. „Remove remaining single market barriers” by strengthening the practical cooperation between the responsible authorities. on Partnerships. (Projektijuht:Poola)
2. “Implement European space for maritime transport without barriers in the Baltic Sea Region”. (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
3. “Increase the use of electronic signatures/e-identification” (Projektijuht: Eesti)
4. “Provide better information to citizens and business about the “Goods Package” and the Services Directive”. (Projektijuht: Rootsi)
5. “Exchange of best practices on the practical functioning of Product Contact Points and of Points of Single Contact” (Projektijuht: Rootsi)
6. “Encourage Sharing of competences between accreditation bodies”. (Projektijuht: Rootsi)
7. “Monitor implementation of the priorities of the EU-Russia strategy” (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
8. ”Monitor border situations” by re-launching the "Laufzettel" project. (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
Eesti lipuprojekt
Increase the use of electronic signatures/e-identification
Kuivõrd kogu EL tasandil on võetud suund e-teenuste, sh e-allkirja piiriülesele kasutamisele (eksisteerib kohustus tunnustada kvalifitseeritud sertifikaate), väljastas komisjon 16.10.2009 otsuse, millega palus liikmesriike hiljemalt 28.12.2009 teada anda, milliseid sertifitseerimistõendeid nad aktsepteerivad ja millised digiallkirja variandid neil kasutusel on.
Edasine töö jätkub 2010 jooksul. Kavas ei ole mitte asutada uut EL keskset sertifitseerimiskeskust vaid töötada rahvuslike keskuste baasil. Eestis tegeleb asjaga aktiivselt Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA), kes töötab muuhulgas välja metodoloogiat, kuidas mõõta ja võrrelda omavahel erinevate sertifitseerimisviiside turvalisuse tasemeid (e-autentimine, paroolipõhised lahendid, PIN-kaardid ja kalkulaatorid jne).
Tähelepanu tuleb pöörata ka teenuse juriidilistele aspektidele.
Eesti partnerid ettevõtjaportaali piiriüleses teenuses on Belgia, Leedu, Soome ja Portugal. Portugaliga oleme oma ettevõtjaportaalid avanud mõlemapoolselt (st Eesti saab kasutada Portugali ettevõtjaportaali oma digiallkirjaga ja vastupidi), ülejäänutega oleme oma portaali avanud vaid ühepoolselt (st Belgia, Leedu ja Soome saavad meie ettevõtjaportaali oma digiallkirjaga või, Leedu puhul, mobiil-IDga kasutada).
Eesti nišš antud projekti puhul LMS kontekstis oleks propageerida võimalikult rohket digiallkirja kasutamist EL siseturul, sealhulgas teenuste direktiivi kohaldamisel, pakkudes omalt poolt välja meetodeid piiriüleste e-teenuste hõlpsaks ja sujuvaks kasutuselevõtuks.
