Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS)
Läänemere strateegia (LMS) on EL sisene initsiatiiv, mille eesmärk on regiooni spetsiifiliselt lähenedes leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut. Seejuures ei dubleeri LMS senist koostööd regioonis. LMS on põhimõttelt poliitikateülene ja regionaalse väljundiga. Strateegia raames üritatakse regionaalset koostööd paremini eesmärgistada ja keskenduda seeläbi vaid kõige olulisemale.
2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Läänemere piirkonna jaoks strateegia loomise kohta. Pärast umbes kaheaastast ettevalmistusaega ja Euroopa Komisjoni juhitud konsultatsioone kinnitas ELi nõukogu 2009. aasta oktoobris, Rootsi eesistumisajal, LMSi loomise. LMS puudutab 85 miljonit inimest (17% ELi elanikkonnast) ja kaheksat EL riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola). Läänemere strateegia keskendub sellele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte, tagada inimeste ja keskkonna ohutus.
Eesti jaoks on LMS oluline eelkõige kui võimalus suurendada piirkonna konkurentsivõimet, edendada siseturgu ning parandada transpordi- ja energiaühendusi. Pooldame strateegia eesmärkide täitmiseks suuremat sidusust ja koostööd eri institutsioonide vahel. Eesti jaoks on LMSi tegevuskavas üks olulisematest projektidest Rail Balticu projekt.
Läänemere strateegiaga seatud eesmärke viiakse ellu konkreetsete tegevuste ja projektide kaudu, mis moodustavad strateegia tegevuskava.
Läänemere strateegial on kolm üldist eesmärki:
• kaitsta Läänemerd;
• ühendada piirkond;
• suurendada heaolu.
Strateegia on jaotatud 17 poliitikavaldkonnaks. Valdkondade koordineerimise eest vastutavad erinevad liikmesriigid ja organisatsioonid. Poliitikavaldkonnad on näiteks sise- ja välistranspordiühenduste parandamine, turismi edendamine, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine, juurdepääsu parandamine energiale, energiajulgeolek ja energia efektiivsuse parandamine. Projektide kaudu tehakse koostööd ka Venemaa Föderatsiooniga. Läänemere strateegiaga seatud eesmärkide elluviimiseks ei ole loodud uusi institutsioone, vaid kasutatakse olemasolevaid organisatsioone ja struktuure.
LMSi elluviimist koordineerib Euroopa Komisjon (regionaalarengu peadirektoraat). LMSi Eesti rahvusliku kontaktpunkti ülesandeid täidab ja Eesti ametkondade tegevust koordineerib Välisministeerium (Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond). Strateegiaga seotud küsimusi arutatakse riigisiseses töörühmas, mida juhib Välisministeerium ja kuhu kuuluvad ministeeriumide ja ametite esindajad.
Eesti (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel) koordineerib ühte 17 esmatähtsast valdkonnast – siseturult takistuste eemaldamise poliitikavaldkonda. Selles valdkonnas juhib Eesti lipuprojekti „Takistuste leidmine LMS riikide piiriüleste e-teenuste kasutuselevõtus“. Projekti lähteülesandeks on tuvastada piiriüleste e-teenuste rakendamise raskused.
Läänemere strateegiast: http://www.vm.ee/?q=node/13306
Euroopa Komisjoni LMS veebileht
Eesti kui juhtriik
Eesti sai juhtriigi rolli LMS-i 6. peatüki „To remove hindrances to the internal market in the Baltic Sea Region including to improve cooperation in the customs and tax area“ osas.
Juhtriigina on Eestil koordineerida järgmised projektid, millest üks on Eesti juhtimisel elluviidav nn lipuprojekt:
1. „Remove remaining single market barriers” by strengthening the practical cooperation between the responsible authorities. on Partnerships. (Projektijuht:Poola)
2. “Implement European space for maritime transport without barriers in the Baltic Sea Region”. (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
3. “Increase the use of electronic signatures/e-identification” (Projektijuht: Eesti)
4. “Provide better information to citizens and business about the “Goods Package” and the Services Directive”. (Projektijuht: Rootsi)
5. “Exchange of best practices on the practical functioning of Product Contact Points and of Points of Single Contact” (Projektijuht: Rootsi)
6. “Encourage Sharing of competences between accreditation bodies”. (Projektijuht: Rootsi)
7. “Monitor implementation of the priorities of the EU-Russia strategy” (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
8. ”Monitor border situations” by re-launching the "Laufzettel" project. (Projektijuht: Euroopa Komisjon)
Eesti lipuprojekt
Increase the use of electronic signatures/e-identification
Kuivõrd kogu EL tasandil on võetud suund e-teenuste, sh e-allkirja piiriülesele kasutamisele (eksisteerib kohustus tunnustada kvalifitseeritud sertifikaate), väljastas komisjon 16.10.2009 otsuse, millega palus liikmesriike hiljemalt 28.12.2009 teada anda, milliseid sertifitseerimistõendeid nad aktsepteerivad ja millised digiallkirja variandid neil kasutusel on.
Edasine töö jätkub 2010 jooksul. Kavas ei ole mitte asutada uut EL keskset sertifitseerimiskeskust vaid töötada rahvuslike keskuste baasil. Eestis tegeleb asjaga aktiivselt Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA), kes töötab muuhulgas välja metodoloogiat, kuidas mõõta ja võrrelda omavahel erinevate sertifitseerimisviiside turvalisuse tasemeid (e-autentimine, paroolipõhised lahendid, PIN-kaardid ja kalkulaatorid jne).
Tähelepanu tuleb pöörata ka teenuse juriidilistele aspektidele.
Eesti partnerid ettevõtjaportaali piiriüleses teenuses on Belgia, Leedu, Soome ja Portugal. Portugaliga oleme oma ettevõtjaportaalid avanud mõlemapoolselt (st Eesti saab kasutada Portugali ettevõtjaportaali oma digiallkirjaga ja vastupidi), ülejäänutega oleme oma portaali avanud vaid ühepoolselt (st Belgia, Leedu ja Soome saavad meie ettevõtjaportaali oma digiallkirjaga või, Leedu puhul, mobiil-IDga kasutada).
Eesti nišš antud projekti puhul LMS kontekstis oleks propageerida võimalikult rohket digiallkirja kasutamist EL siseturul, sealhulgas teenuste direktiivi kohaldamisel, pakkudes omalt poolt välja meetodeid piiriüleste e-teenuste hõlpsaks ja sujuvaks kasutuselevõtuks.
