Eesti kosmosepoliitika
 Nasa foto "Dust Around Supergiant Star V838 Monocerotis" Ettekanded ja uuringud Kosmos: tehnoloogiad ja rakendused (Madis Võõras, märts 2010) Kosmose valdkonna arengukava
|
Kosmosetehnoloogiate väljatöötamist ning nende rakenduste maapealset kasutamist nähakse ühe olulise alustalana Euroopa tulevases majanduskasvus.
Kosmosevaldkonnaga sihipärasemalt tegelemine annab ühelt poolt Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, olles tulevikus mitte ainult tehnoloogia ja teenuste kasutuselevõtja vaid ka tehnoloogiate ja teenuste väljatöötaja, ning teisalt võimaldab avalikul sektoril läbi kosmosetehnoloogiate maapealsete rakenduste parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja kuluefektiivsust.
Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuur
Eesti kosmosevaldkonna arengutes seisukohtade kujundamiseks ning ministeeriumite ning teadus- ja arendusasutuste vahel diskussiooni arendamiseks loodi 2006. aastal haridus- ja teadusministeeriumi juurde kosmosepoliitika töögrupp. Töögrupi peamisteks ülesandeks oli Eesti ette valmistamine liitumaks Euroopa Kosmoseagentuuriga, liitumisega seotud kulude ning potentsiaalsete tulemuste ja mõjude analüüsimine ning ettepanekute tegemine Eesti kosmosepoliitika lähtealuste kujundamiseks.
10. novembril 2009 sõlmiti Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi ESA) vahel Euroopa koostööriigi kokkulepe, mille alusel sai Eesti ESA-ga koostööd tegeva liikme staatuse. Allkirjastatud leping andis Eestile õiguse hakata ette valmistama ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste koostööprojekte kosmosetehnoloogiate ja nende maapealsete rakenduste kasutamiseks.
Eesti ja Euroopa Komisjoni Maa seire programm (GMES)
Lisaks Eesti arengutele Euroopa Kosmoseagentuuri suunal, on toimunud kosmosetehnoloogiate valdkonnas mitmeid arendustegevusi ka Euroopa Komisjoni poolt seoses Maa seire programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingutega perioodiks 2011-2013. Ettevalmistamisfaasis oleva programmi eesmärgiks on tagada tulevikus ühtlane satelliitidelt saadavat infot vastuvõttev maapealne infrastruktuur ning selle infrastruktuuri abil kogutud andmete töötlemine kvaliteetsete teabeteenuste osutamiseks. Vastava Euroopa Komisjoni programmi väljatöötamises kaasarääkimine on väga oluline seetõttu, et tagada võimalus tulevikus Eesti ettevõtetel programmi alt korraldatavates hangetes arvestatava partnerina osalema hakata.
Teisalt on väga oluline juba täna tegeleda avaliku sektori võimekuse tõstmisega, et 2014ndast aastast, mil on tagatud ühtlane infrastruktuur ja selle abil kogutud info vaba kättesaadavus, olla valmis vastavaid maapealseid rakendusi avaliku sektori teenuste kvaliteedi tõstmisel kasutama.
Eesti kosmosevaldkonna areng
Eestis on kosmosevaldkonna teema osas aktiivse ja initsieeriva rolli võtnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), kes on tänaseks ametlik ESA kontaktpunkt Eestis. Ettevõtete ja institutsioonide tehnoloogilise ja organisatsiooni võimekuse ning potentsiaali uurimiseks kosmosetööstuse tarnete täitmiseks viidi 2008. aastal läbi tehnoloogiaaudit, mis oli ühtlasi sisendiks Eesti kosmosestrateegiale „Towards an Estonian Space Policy & Strategy“. 2009. aastal uuriti kosmosetehnoloogiate maapealsete rakenduste (kaugseire, satelliitnavigatsioon ja satelliitkommunikatsioon) kasutamise võimalusi Eesti avalikus sektori asutuste ja organisatsioonide seas.
Uuringud näitasid, et Eesti ettevõtetel on igati potentsiaali vastava valdkonna tehnoloogiaid ja teenuseid lähimas tulevikus välja töötama hakata, küll aga on vajalik tõsta jätkuvalt ettevõtjate teadlikkust uutest võimalustest toodete ja teenuste arendamiseks, avada Eesti ettevõtjatele uusi eksportturge, parendada avaliku teenuste kvaliteeti läbi innovaatiliste lahenduste ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust uutest tehnoloogiatest ja nende rakendamisvõimalustest.
Avaliku sektori osapoolte hulga läbi viidud uuring näitas, et viimastel aastatel on kasutusele võetud mitmeid kosmosetehnoloogia maapealseid rakendusi eri ministeeriumite haldusalas ning riigiasutused on viinud läbi mitmeid ettevalmistavaid tegevusi, mis aitavad kaasa uute kosmosetehnoloogiate maapealsete rakenduste juurutamisele. Küll aga tulenes uuringust vajadus viia läbi mitmeid täiendavaid uuringud, analüüse ning kaardistusi erinevate võimaluste kasutuselevõtu kohta ning erinevatest rahvusvahelistest andmebaasidest ja keskustest saadava teabe koondamise ja ristkasutamise võimaluste osas. Seega on antud valdkonnas väga oluline roll avalikul sektoril kui innovaatiliste tehnoloogiliste rakenduste tellijal ja kosmosetehnoloogiaid arendava ettevõtlussektori eestvedamisel.
Kosmose valdkonna koordineerimine Eestis
Senised Eesti arengud Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Komisjoni ettevalmistused GMES suunal ning kosmosetehnoloogiate otsene panustamine põllumajanduse, transpordi, turismi, keskkonna ja julgeoleku valdkonda, toob üha tugevamalt esile vajaduse kosmose valdkonna kontsentreerituma ja fokuseerituma juhtimise järele, mis avalduks nii konkreetse valdkonna strateegia olemasolus, strateegia elluviimiseks koostatud tegevuskavas ning valdkonna juhtimis- ja vastutusstruktuuri reguleerimises ministeeriumite vahel, mis tagaks kosmosetehnoloogiate rakenduste sihipärase arendamise Eestis.
Antud valdkonnas on eriliselt oluline avaliku sektori, ettevõtjate ja teadusasutuste tihe koostöö. Sealjuures on riigil kanda eriline vastutus innovatsiooni arendajana, kuna avalik sektor on paljuski kosmostehnoloogiate rakenduste esma- ja põhitarbija.
