Kodutoetus lasterikastele peredele

"Lasterikastele peredele tuleb tagada head elamistingimused!"

   Juhan Parts
Kodutoetuse idee algataja  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldab alates 2008. aastast lasterikastele peredele (neile, kelle peres kasvab neli ja rohkem last) riiklikku kodutoetust. Kodutoetuse idee algataja on minister Juhan Parts, kelle initsiatiivil jätkub toetuse jagamine ka 2010. aastal.

Kodutoetuse eesmärgiks on lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamine ja kaasajastamine. Seda tehakse riiklikult kaasfinantseerides projekte, mis eluasemetingimusi parandavad. Taotleja omapoolne finantseering on sõltuvalt taotleja keskmisest sissetulekust 0%-10% teostatud tööde maksumusest. Omaosaluse võib katta ka taotleja elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Toetusega on võimalik olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamine, eluaseme soetamine, püstitamine, rekonstrueerimine, renoveerimine või laiendamine, tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, asendamine või muutmine.

Toetuse määr sõltub taotleja leibkonna kahe viimase aasta keskmisest maksustatavast tulust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 100 000 krooni, millele lisandub tulumaks. Kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last, on maksimaalseks toetussummaks toetuse kahekordne määr (200  000 krooni) projekti kohta, millele lisandub tulumaks.

Toetuste variante vastavalt riigipoolse finantseerimise suurusele on kaks:

1. Riigipoolne maksimaalne toetussumma on kuni 100 % projekti maksumusest, kui taotleja leibkonna kahe eelmise kalendriaasta keskmine maksustav tulu, ühe leibkonna liikme kohta on kuni 2000 krooni kuus. Maksustavaks tuluks loetakse tulumaksuseaduses vastavalt sätestatud tulud.

2. Maksimaalne toetussumma on kuni 90 % projekti maksumusest, kui taotleja leibkonna kahe eelmise kalendriaasta keskmine maksustav tulu, ühe leibkonna liikme kohta on kuni 4350 krooni kuus. Ülejäänud projekti maksumuse peab tagama taotleja omafinantseeringuna. Taotleja 10%-lise omafinantseeringu võib katta taotleja elukohajärgne kohalik omavalitsus. Maksustavaks tuluks loetakse tulumaksuseaduses vastavalt sätestatud tulud.

Taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuse tegemisel arvestatakse vaid taotlusi, mis vastavad ülaltoodud kriteeriumitele.

Täpsemat informatsiooni meetme ja tingimuste kohta saab lugeda kodutoetuse meetme juhendist (link juhendini)  

Taotluse esitamiseks vaata edasi sihtasutuse KredEx kodulehelt ja küsi lisainfot.

Minister Juhan Parts on lasterikaste perede kodutoetuse teemal kirjutanud 2010. aastal artikli, mida saab lugeda siit: http://www.mkm.ee/lasterikastele-peredele-tuleb-tagada-head-elamistingimused-2/

Ülevaade toetuse jagamisest

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eraldas KredExile lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamise toetamiseks 2008. ja 2009. aastal riigieelarvelistest vahenditest kokku 119,2 miljonit krooni, sealhulgas toetuselt tasutav tulumaks. 2010. aastal eraldatakse lasterikastele peredele uues toetusvoorus välja täiendavad 35 miljonit. Taotlusi saab KredExile esitada kuni 31. maini 2010 KredExi kodulehel: http://www.kredex.ee/11857 . Ministeerium soovitab enne taotluse esitamist KredExilt ka uurida, millist informatsiooni nad soovivad ja mida täpselt on vaja teha, et taotluse esitamine oleks edukas.

Praeguseks hetkeks on aidatud parandada ligi 4000 lapse koduseid elamistingimusi. Keskmine toetuse summa on 157 000 krooni. Ministeeriumil on hea meel tõdeda, et toetuse jagunemine üle Eesti on toimunud võrdselt.

2008. aasta taotlusvoorus laekus pea kolm korda rohkem taotlusi kui oli vahendeid ning seetõttu uut vooru välja ei kuulutatud. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjale rahuldati 2009. aastal hindamise tulemusel seatud paremusjärjekorras 2008. aasta voorus rahuldamata taotlused kuni vahendite jätkumiseni. 2010. aastal on välja kuulutatud uus taotlusvoor, kuhu taotlusi võivad esitada kõik tingimustele vastavad perekonnad!

Toetuse saaja keskmine maksustatav tulu on toetust saavates peredes leibkonnaliikme kohta ühel kuul tuhat krooni. 2008. Aastal oli toetuse saajate hulgas ka 22 pere, kelle keskmine maksustatav tulu (v.a vanemahüvitis) 2006. ja 2007. aastal oli 0 krooni. Keskmiselt kasvab toetust saanud peres 5 last, lasterikkaimasse perre on sündinud kolmeteistkümnes laps. Keskmiselt elavad pered 3 toaga elamispinnal, elukoha üldpind on ühes toetust saavas leibkonnas umbes 87 ruutmeetrit, elamispind 54 ruutmeetrit ehk keskmiselt 7,6 ruutmeetrit ühe pereliikme kohta.

Toetust saanud pered peavad esitama riigilt raha saadud tegevuste kohta aruandeid ja nende üle on kontroll. Kui esineb kahtlusi, siis neid kontrollitakse ning juhtumid, kus üritatakse raha ebaotstarbekalt kasutada, tulevad menetlemise ja kontrollimise käigus välja.

KredEx alustab 28. aprillist 2010. aastal lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus on vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on 2 viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel kuni 4350 krooni kuus. Toetusena finantseerib riik osa tehtud tööde/soetatud eluaseme maksumusest.

Rohkem informatsiooni ministeeriumipoolsest tegevusest saab avalike suhete osakonna peaspetsialistilt Piret Pärnalt - piret.parn@mkm.ee