Kaubanduse kaitsevahendid
Kaubanduse kaitsevahendid on Euroopa Liidu ühise väliskaubanduspoliitika üks peamisi instrumente.
Kaitsmaks EL tootjaid kõlvatu konkurentsi eest rakendab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid kaubanduse kaitsevahendeid (Trade Defence Instruments ehk TDI), mis omakorda jagunevad dumpinguvastasteks meetmeteks (anti-dumping measures), tasakaalustusmeetmeteks (countervailing measures) ja kaitsemeetmeteks (safeguards). Meetmete rakendamiseks peavad olema täidetud seadusandlusest tulenevad nõuded.
Dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed on suunatud ebaausa konkurentsi vastu ning esinevad tollimaksu või hinnakohustise kujul. Dumpinguvastased meetmed on suunatud kahju kõrvaldamisele, mis on tekitatud ettevõtja poolsest kõlvatust konkurentsist (eksporthind on madalam kui koduturu vastava toote müügihind). Tasakaalustusmeetmed on suunatud kahju kõrvaldamisele, mis on tekitatud riigi poolt pakutavate lubamatute soodustustega (subsiidiumid). Kaitsemeetmeid rakendatakse küll ausa konkurentsi tingimuses toimuvale kaubandusele, kuid ainult juhul kui EL tööstusel on tõsine kriis ning nad vajavad edasi toimimiseks lühiajalist ja piiratud kaitset. Kaitsemeetmed võivad olla nii tollimaksu kui kvoodi (või nende kombinatsiooni ehk tariifikvoodi) kujul.
Kaubanduse kaitsevahendi rakendamise protseduur
Meetmete rakendamiseks peavad EL tootjad esitama Komisjonile kaebuse koos võimalike tõenditega ebaausa konkurentsi/kriisi kohta, Euroopa Komisjon algatab uurimismenetluse ning teeb liikmesriikidele uurimismenetluse järeldustest tulenevalt ettepaneku meetmete kehtestamise /mittekehtestamise kohta.
Meetme rakendamine on koos muude väliskaubanduspoliitika küsimustega Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ning liikmesriikidel on vaid nõuandev roll. Uurimiste läbiviimine on delegeeritud Komisjonile vastavate õigusaktidega. Liikmesriikidega konsulteerimiseks on Euroopa Komisjon kutsunud kokku dumpingu- ja subsiidiumidevastase nõuandva komitee (ADC) ja kaitsemeetmete komitee (SGC). Meetmete kehtestamist reguleerivad määrused kinnitab Nõukogu.
Komiteede istungitel informeerib Komisjon liikmesriike esitatud kaebustest, uurimistulemustest ning konsulteerib võetavate meetmete ulatuse ja vormi suhtes. Juhul kui liikmesriigid jõuavad ettepanekute suhtes kokkuleppele, toimub Nõukogu tasemel vaid kirjalik vaikiv konsultatsioon.
Eesti roll otsustusprotsessis
Eesti oli enne liitumist maailma üks liberaalsema kaubanduspoliitikaga riike ning ise turu kaitseks meetmeid ei rakendanud. Selleks, et tagada võimalikult väike protektsionismi tase analüüsib Eesti hoolega Komisjoni ettepanekuid, et vältida mittepõhjendatud meetmete rakendamist.
Peamised tootegrupid ja kehtivad meetmed
Enamus kaebusi AD ja SCM alal laekub EL tootjatelt järgmiste toodete osas: raud- ning terastooted, elektroonika, väetised, tekstiilitooted. Peamisteks riikideks, kelle vastu meetmed on suunatud on Hiina, India, Taiwan, Indoneesia, Tai, Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
31.12.2007.a. seisuga oli EL-is jõus kokku 113 dumpingu- või subsiidiumidevastast meedet, mis teeb EL-ist maailmas kolmanda riigi pärast USA-d ja Indiat kehtestatud meetmete arvu poolest.
Kõikidest kehtivatest meetmetest ning käimasolevatest menetlustest on võimalik saada ülevaade Komisjoni koduleheküljel, tabelit uuendatakse iga nädal. Samuti on Komisjoni koduleheküljel võimalik näha kõiki kolmandate riikide poolt rakendatud kaubanduse kaitsevahendeid EL-i vastu.
