Juhan Partsi avakõne Infoühiskonna konverentsil
Infoühiskonna konverents 2010, 17.03.2010
Iga-aastane infoühiskonna konverents on meil kujunenud traditsiooniks. Konverentsi pidamise traditsioon ei tohiks küll tähendada seda, et igal aastal samadest asjadest räägitakse ja sama juttu aetakse. Keskenduda on mõtet sellele, mis on uus või millised muutused meid ees ootavad. Tänase konverentsi teemad, „roheline“-IT ning interneti sotsiaalsete võrgustikega seonduv, käsitlevad eelkõige võimalusi, mida veel mõned aastad tagasi ei mainitud, kuid täna on muutunud vägagi aktuaalseks. Millised on need võimalused Eesti jaoks, mil määral ja kuidas peaksime me neid võimalusi kasutama - nendele küsimustele otsib vastuseid ka tänane konverents.
Praeguse majandussurutise valguses näeme, kuidas ettevõtted muutuvad, kohanduvad ja otsivad uusi ärimudeleid, mis võimaldaks rajada uut kasvu. Paljud ei tule kohanemisega ka toime ning kriisijärgne majandus erineb kindlasti kriisile eelnenust. Oma tegevuse ümberhindamisel tasub kindlasti keskenduda trendidele, mis on maailmas uued. Vana moodi toimetamine koos kulude kärpimisega ei ole kindlasti pikaajaline lahendus.
Konverentsi ühe põhiteema - „roheline“-IT - juures peame kindlasti teadvustama, mida see „roheline“ meile tähendab. Kas see „roheline“ on mööduv haip, globaalne pettus, teatud huvigruppide teema, või peitub seal ka midagi rohkemat? Kopenhaageni kliimakonverents ebaõnnestus, kliimasoojenemist kuulutavad teadlased on end tõsiselt diskrediteerinud, erinevad „rohelise“-asja eest seisvad huvigrupid sageli ei näe oma valdkonnast kaugemale. Samas on ressursside mõistlik kasutamine tänapäeval üks majandusarengu alustalasid. Kasutades vähem ressursse, kuid pakkudes rohkem lisandväärtust – see on võti tootlikkuse kasvule. Just infotehnoloogial on siin otsustav võimalus – paljudes eluvaldkondades saab asju mõistlikumalt korraldada just tänu infotehnoloogia paremale kasutamisele. Rohelistele tehnoloogiatele kasvab nõudlus, seda toetatakse maailmas ka läbi riiklike poliitikate. Kui Eesti ettevõtted tahavad globaliseeruvas maailmamajanduses olla edukad, peab neil olema oma „roheline“ pakkumine.
Maailmas on levinud Eestist kuvand kui tugevast e-riigist: seda arvame me ka ise. Mida siis Eesti IT-sektoril on maailmale pakkuda? Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetest tegeleb ekspordiga vaid kolmandik, neist omakorda üle poole teostab allhanget, pidades oma tugevuseks seda, et tehakse kõike seda, mida tellitakse, suhteliselt hästi ning odava hinnaga. Lootust annab see, et leidub ka palju peamiselt väikeettevõtteid, kes peavad oma konkurentsieeliseks toodete või teenuste unikaalsust, mitte niivõrd odavat hinda. Kas roheline-IT ei võiks olla üheks nišiks, kus meie edasipüüdlikud IT-ettevõtted end maailmale avada võiks?
Vaadates riigipoolseid toimetamisi, võime öelda, et suur osa infoühiskonna tegevustest on juba täna tugeva rohelise-IT varjundiga või lausa rohelise-IT eelduseks. Paberivaba asjaajamine ning laialdaste e-teenuste loomine kannab kindlasti ka rohelist pitserit. Kiire interneti üleeestilisele kättesaadavusele suunatud EstWIN projekt on eelduseks uute ning roheliste lahenduste praktilisele kasutamisele.
Ka inimaju hallollus on ressurss, millesse peab säästlikult suhtuma. E-riigi lahenduste loomisel eeldaks tulevikus rohkem sellist lähenemist, kus unikaalse rätsepatöö asemel valmiks rohkem selliseid lahendusi, mis on korduv- ja taaskasutatavad. Riigile võiks see pikemas perspektiivis tähendada kokkuhoidu ning ettevõtetele avaramaid võimalusi ekspordiks. Oma panuse taoliseks lähenemiseks saavad anda kindlasti riik, kui tellija, aga ka IT-ettevõtted, kes neid lahendusi loovad.
Ettevõtlusele suunatud toetusmeetmed annavad võimalusi ressursisäästlikuks arenguks IT abil. Riik loob võimalusi, kuid nende realiseerimine sõltub peamiselt ikka ettevõtjatest. Riik saab oma võimaluste piires muidugi ka ettevõtjaid ideede leidmisel ergutada:
Toetamaks rohelist IT-d ja ka teisi ökoloogiliselt tõhusaid projekte plaanime eraldada innovatsiooniosakute toetusmeetme eelarvest miljon krooni spetsiaalselt nendele projektidele. Selle tulemusel loodame näha 20 pilootprojekti antud valdkonnas, mis võiks olla eeskujuks ja innustuseks ka teistele. Seega rohelised projektid on juba täna teretulnud ning täpsemat infot saab EASist.
