Ettevõtjad surugu disainiga gaas põhja
05.08.2008
Riigi seisukohast on disainil kanda kolm olulist rolli. Esiteks, olla ettevõtluse arengumootoriks ning teiseks kujundada avalik ruum inimeste kultuurilisi väärtushinnanguid ning funktsionaalseid erivajadusi silmas pidades. Kolmandaks disaini rakendamise valdkonnaks on parema sotsiaalse keskkonna loomine. | Imre Mürk, MKM T&I talituse peaspetsialist
Siinkohal võiks ju mõelda disaini abil suurte kombinaathaiglate depressiivse mõju vähendamisele patsientide jaoks või näiteks rakendada disaini kuritegevuse piiramiseks. Viimast teemat on päris edukalt rakendanud britid (design against crime), luues uuringukeskuse, mille töö tulemusena on disainitud näiteks vargakindel jalgratas.
Eesti majanduse arenguks on oluline eelkõige seisukoht, mille järgi disain lisab innovatsiooni kõrval ettevõtluse arengumootorile nii mõnedki väärtuslikud hobujõud.
Arengufondi tellitud uuring 2008. aastal «Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated» näitas selgesti, et püsimaks konkurentsis, peavad ettevõtted suutma liikuda väärtusahelas ülesse, kliendile lähemale ning tõstma loodavat lisandväärtust ning tootlikkust. Sellisel ohtlikul rallil kulub võimsam mootor vägagi marjaks ära. Siinkohal on disain tõesti abiks, sest disain on väga hea vahend suurendamaks toote või teenuse väärtust kliendi jaoks.
Kui veel mõned disaini väärt omadused esile tõsta, siis tooks ära järgmise loetelu:
disain on ettevõtja tööriist oma konkurentsieeliste suurendamiseks;
disain viib ettevõtja toote või teenuse lähemale kliendi vajadustele.
disain on ekspordi mootor;
disain loob meile selgema, funktsionaalsema ja kaunima tehiskeskkonna;
disain tõstab elukvaliteeti aidates muuta elukeskkonda ja avalike teenuseid kättesaadavamaks erivajadustega inimestele.
Riigi huvides on läbi disaini tõsta Eesti tööstuse ja kultuuri konkurentsivõimet ning seda läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste täna tehaksegi. Eesti riigil on selge huvi aidata kaasa ettevõtete tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule, tagamaks meie ettevõtete konkurentsivõime kasvu maailmaturul, kuid disaini puhul on takistuseks saanud ettevõtjate vähene huvi. Toetudes Eesti ekspordi uuringule, peavad kõigest 8 protsenti meie eksportijatest disaini ning diferentseerumist oma peamiseks konkurentsieeliseks ning kaugelt liiga suur hulk Eesti ettevõtted keskenduvad siiani allhangetele.
Olen nõus, et kindlasti vajavad ettevõtted toetust, arendamaks ning tutvustamaks oma kaubamärki ning tooteid. Disaini toetamine on riikliku poliitikana oluline pea kõigis Euroopa Liidu riikides. Soomlased näiteks on selleks juba aastaid rakendanud kontseptsiooni Designstart. Seda peetakse heaks vahendiks, et kujundada kohalike toodete mainet, arendada kaubamärke ning saavutada seeläbi suuremat lisandväärtust ja müüginumbrite kasvu. Eesti peab aga Soomele järele võttes pingutama topelt, sest meil tuleb läbida kaks faasi korraga. Tegema näo, et me juba oskame disaini äris hästi rakendada ning samas alles tõstma ettevõtjate teadlikkust disaini juhtimisest. Õppimisega on aga paraku nii, et kõigepealt tuleb teadvustada, mida me ei tea, alles seejärel saab asuda selle tundmatu kohta teadmisi koguma ning tarkusteks vormima.
Nii on ka disaini puhul riigi jaoks hetkel kõige mõttekam tõsta eelkõige ettevõtjate teadlikkust disainist, selle juhtimisest ning kasutamise võimalustest ja alles seejärel keskenduda rohkem disaini toetamise parema raamistiku väljaarendamisele.
Eestil puudub maksustrateegia?
Senine Eesti maksupoliitika on toetanud ettevõtete investeeringuid, välisinvesteeringute kaasamist ja ekspansiivset arengut, mis tugineb hinnaeelisele. | Mihkel Randrüüt, MKM T&I talituse juhataja
Maksukonkurents on aga tihenenud ning peame esitama endale ebameeldivaid küsimusi. Kuivõrd atraktiivne on praegu meie süsteem Läti 15% või Makedoonia 10% maksumääraga võrreldes? Miks Eesti kapitalil põhinev Alta Capital eelistab ennast registreerida Luksemburgis, samuti Eestis alguse saanud Skype? Miks on viimastel aastatel uute välisinvesteeringute maht kasvanud peamiselt reinvesteeritud tulu, mitte täiendava kapitali sissevoo arvel?
Eilse päeva investeeringud on tehtud kinnisvarasse ja masinatesse, kuid mitte inimestesse, teadmistepõhise majanduse kesksesse ressurssi. Praegune süsteem suunab investeerima põhivarasse, mille puhul kehtib atraktiivne reinvesteeritud maksu vabastus. Samal ajal on tööjõud maksustatud Põhjamaadega võrreldaval tasemel ning inimeste tasemeõppesse investeerimist käsitletakse erisoodustusena. Investeeringute struktuuris domineerivad sisetarbimisel põhinevad kinnisvara ja finantsvahendus.
Meie praegune majandus- ja maksumudel soosib ressursi-põhiseid investeeringuid ning kahjuks on Eesti tingimustes kiire kasvu võimalused selles osas ammendunud. Kui soovime valida edaspidist arengut võimaldava teadmistepõhise tee, peame vaatama maksustrateegiat laiemalt kui tulumaksumäära protsent või vana süsteemi iga hinna eest säilitamine.
Tuleb eristada
Strateegilised muutused looksid uusi võimalusi kohalikele ettevõtetele ning võimaldaksid tuua teadmistepõhiseid välisinvesteeringuid ja lõpuks ka rohkem maksutulu Eesti riigikassasse. Muutused peavad põhinema kolmel printsiibil.
Esiteks on teadmistepõhise majanduse loomiseks vaja toetada inimressurssi ja arendustegevusse investeerimist. Uusi suuremat lisandväärtust loovaid töökohti luua ja teadmistepõhistele investeeringutele atraktiivseks muutuda võimaldaksid teadus- ja arendustegevuste madalam maksustamine, sotsiaalmaksule piirmäära seadmine, intellektuaalomandilt saadud tulu madalam maksumäär, inimressursi arendamise erimaksude kaotamine.
Teiseks peame oma tegevustele seadma fookused, nagu on teinud Iirimaa, Luksemburg ja Singapur – riigid, mis olid veel 30–40 aastat tagasi vaesemad kui meie praegu. Maksuküsimuste rätsepatöö ning investeeringud haridusse on põhjus, miks need riigid on kas IT-suurfirmade platvormiks Euroopas, investeerimisfondide emamaaks või väravaks Kagu-Aasiasse. Fookuste seadmiseks on mitmeid võimalusi. Võime saada tarkvaraarendajate baasiks, maksustades tarkavaraarendustelt teenitava tulu 10% tulumaksumääraga. Ravimiarendusfirmade ja muusikatööstuse emamaaks saamise võimalus kerkiks, kui maksustaksime intellektuaalomandilt teenitava tulu 5%-ga.
Kolmandaks peame fookuste valikul eristuma, pakkudes teistmoodi lahendusi. Võimalusi pakub näiteks kõrgelt tasustatud finantsvahenduse töökohtade ligimeelitamine, võimaldades töötajate kasumijagamisskeemi, mis teeks Eestis kehtiva proportsionaalse tulumaksusüsteemi oluliselt atraktiivsemaks võrreldes Põhjamaades valitsevate kõrgete progressiivsete maksumääradega.
Eesti maksustrateegilised valikud on mitmekesisemad kui reinvesteeritud kasumi säilitamise võimalus või tulumaksumäära protsent. Aeg on arutada uut ja teadmistepõhises majanduses konkurentsieelist loovat maksustrateegiat.
