Infoühiskonna teenused
Infoühiskonna teenuseid reguleerib Eestis infoühiskonna teenuse seadus, mis jõustus 1. mail 2004. aastal. Seaduses on arvestatud nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. Seadus sätestab nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.
Infoühiskonna teenuse osutamine käib teenuste vaba liikumise alla, mis on üks neljast vabadusest EL õiguses ning tuleneb EL lepingu artiklist 49.
Seaduse kohaselt on infoühiskonna teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil.
Levinumad infoühiskonna teenused on:
- andmete ülekande ja salvestuse teenus, otsinguteenus;
- elektroonilised ajakirjad ja ajalehed;
- pangandusteenus, kindlustusteenus, investeeringud ja teised finantsteenused;
- ekspertteenused (nt juriidiline nõustamine);
- meelelahutusteenused, reklaamiteenused ja muud marketing teenused;
- kaupade müük (tarkvara, e-raamatud). Hõlmab ka kaupade pakkumist niivõrd kuivõrd seda tehakse elektroonilisel teel, näiteks kaupade marketing ning lepingute sõlmimine.
Infoühiskonna teenus ei ole faksi ja telefoni abil edastatud teenus ega ringhääling ringhäälinguseaduse mõttes.
Infoühiskonna teenuse seadus sätestab teenuse osutaja tegevuskohariigi printsiibi, mille kohaselt peab teenuse osutaja vastama selles riigis kehtestatud nõuetele, kus asub tema tegevuskoht ning teised liikmesriigid peavad tal ilma siseriiklike lisanõudeid esitamata võimaldama teenust enda turul vabalt osutada. Seadus esitab ka nõuded kommertsteadaannete edastamisele ja näeb ette üldise teabe nõuded teenuse osutajale.
Järelevalvet infoühiskonna teenuste üle teostavad Tehnilise Järelevalve Amet ja Andmekaitse Inspektsioon. TJA jälgib teenuse osutajale sätestatud nõuete järgimist ning Andmekaitse Inspektsioon kommertsteadaannetega seotud nõudeid.
Direktiivi 2000/31/EÜ artikli 19 alusel määravad liikmesriigid ühe või mitu teabepunkti, mis on mõeldud nii ettevõtjatele kui teistele liikmesriikidele ja kuhu saab pöörduda küsimuste või probleemide korral.
Kontaktpunkti e-maili aadress Eestis on: infouhiskonnateenused at mkm dot ee või e-cominfo at mkm dot ee.
