Infoühiskonna konverents: „Õigus luua, õigus tarbida“

 29. september 2011, Tallinna Ülikooli konverentsikeskus

Head inimesed, kes te olete siia kogunenud, et infoühiskonna teemadel kaasa mõelda.

Traditsiooniliselt korraldame kord aastas konverentsi, arutamaks, kuidas Eestit paremaks muuta ning seda just infotehnoloogiaga seotud vaatenurgast lähtudes.

Käesolev nädal on olnud tihe konverentsinädal. Tallinnas toimunud ICEGOV konverentsi raames arutlesid maailma arvamusliidrid kolm päeva e-valitsuse teemadel. Selle konverentsi Eestis korraldamise üle otsustamisel pidasin oluliseks elavdada ka kodumaist diskussiooni ning tõsta Eesti suutlikkust  innovaatilises maailmakujundamises kaasa rääkida. Meeldiv on kuulda kiitust Eesti e-riigi aadressil, kuid selliste konverentside põhiväärtus seisneb võimaluses vaadata, kuidas edasi minna.

Äsjalõppenud ICEGOV konverentsil tundus kohati, et maailmas leidub ikka veel riike, huvigruppe ning inimesi, kes näevad internetti probleemina, mitte lahendusena. Arutlused teemal, millal on õigustatud interneti „kinnikeeramine“, mis probleemid võivad kerkida inimeste kaasamisel riigivalitsemisse – kõik see näitab, et maailma kohanemine interneti toodud muutuse ning võimalustega kulgeb mõneti valuliselt.

Täna puudutame autoriõigustega seotud valdkonda, kus ka kohati tundub, et internet on probleemiks. Loodan, et päeva jooksul tekib meil parem mõistmine, kuidas muuta internet probleemist lahenduseks ning mida selleks tegema peab.

Ühest küljest on meil ideaalne olukord. Loojad on huvitatud, et inimesed saaksid nende loomingust osa ning internet annab selleks suurepärased võimalused.  Teenusepakkujad soovivad edastada loodut inimesteni, mõeldes selleks välja üha uusi tehnilisi lahendusi ja teenuseid. Inimesed soovivad loodust osa saada ning teha seda ka üha harjumuspärasemaks saanud interneti vahendusel.

Praktikas näeme siiski, et internetimajanduses on autoriõigustega seonduvalt mitmeid probleeme ning paljudes küsimustes puuduvad veel head lahendused.

Tõstaksin esile kolm peamist ilmingut, mis ootavad lahendusi:

-       Esiteks. Eesti tarbija on oma võimalustes piiratud. Tarbija soovib saada osa maailmas loodud muusikast, kirjandusest, filmidest või kasvõi arvutimängudest ning on valmis selle eest ka maksma. Tihtilugu selgub, et Eesti inimesele ei ole interneti kaudu see lihtsalt võimalik.

-       Teiseks. Ka teenusepakkujad ning innovaatiliste lahenduste loojad on oma võimalustes piiratud. Uute edastuskanalite ja teenuste tekke muudab sageli ebaotstarbekaks autoriõigustega seotud küsimuste lahendamise keerukus, senised tasude võtmise mudelid ning piiriüleste regulatsioonide erinevus. Ühe illustreeriva näitena võib mainida Eesti raamatukogusid, kes murravad pead, kuidas võimaldada inimestele ligipääsu e-raamatutele, digitaalsetel andmekandjatel muusikale ning filmidele.

-      Kolmandaks tahaks rõhutada eetilist aspekti. Me elame õigusriigis ja seaduste järgimine peaks olema pigem norm, mitte erand. Kui arvestatav osa elanikkonnast rikub õigusnorme ning sageli puuduvad ka võimalused seaduskuulekaks alternatiiviks, siis devalveerib see õigusriigi.

Autoriõiguse alane diskussioon on käimas nii maailmas laiemalt kui ka Euroopa Liidus. Ka Eestil on mõistlik läbi vaadata oma seisukohad, hinnata kuhu me soovime liikuda ja mida me taotleme. Lahenduste leidmisel peaksime keskenduma kahele peamisele suunale:

-          Esiteks. Euroopa ühtse turu toimimine. Ei ole saladus, et täna on Euroopa digitaalne ühtne turg tegelikkuses vägagi killustatud. Killustatus on eriti silmatorkav internetikeskkonnas, kus füüsilised piirid ja takistused teenuste levikule puuduvad. Mida ja kuidas saame me Euroopas muuta, et Eesti ei oleks autoriõiguse piiriüleste taradega piiratud ääremaa?

-          Teiseks. Innovaatiliste teenuste loomine ja autoriõiguse küsimused. Tehnilised võimalused osutada ja tarbida teenuseid üle digitaalsete võrkude arenevad tänapäeval tormiliselt. Loodud võimaluste kasutuselevõtmine takerdub tihti üleeelmisest sajandist pärineva ja suhteliselt konservatiivse autoriõiguste kaitse süsteemiga kooskõla leidmise taha. Mida ja kuidas saame me muuta Eestis ja Euroopa Liidus, et aidata meie teenusepakkujaid?

Oleme käivitanud ambitsioonika projekti EstWIN, mille tulemusena tekib inimestel võimalus kasutada kiireid internetiühendusi kõikjal Eestis. Majandusministrina olen otseselt huvitatud, milliseid uusi teenuseid loovad sellel taristul meie teenusepakkujad, milleks kasutavad interneti võimalusi ettevõtjad ja mida ning kuidas tarbivad inimesed.

Loodan, et tänased arutelud aitavad meid paremale mõistmisele, kuidas internetimajanduses saavad loojate, teenusepakkujate ja tarbijate huvid olla kaitstud arengut soodustaval viisil.