Euroopa Liidu eesistumised

2011 II poolaastal on eesistujaks Poola. 2012 I poolaastal on eesistujaks Taani ning II poolaastal Küpros.

Eesti prioriteedid Euroopa Liidus

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011 

Strateegia "Euroopa Liit 2020"

Strateegia „Euroopa Liit 2020“ puhul on tegemist uue Euroopa konkurentsivõime strateegiaga ning see on kavandatud jätkuna kehtivale Lissaboni strateegiale. Strateegia peaks võimaldama ELil kriisist täielikult taastuda ning liikuda kiiresti teadmistepõhise ja keskkonnasäästliku majanduse suunas. EL 2020 toetub 2005. aastal taaskäivitatud Lissaboni strateegia saavutustele, mis keskendus majanduskasvule ja töökohtade loomisele, pöörates aga sealjuures tähelepanu ka mõnedele selle strateegia kitsaskohtadele.
(Riigikantselei)

Euroopa Komisjon
Strateegia konsultatsioonipaber
Eesti esialgsed seisukohad
 

Konkurentsivõime nõukogu olulisemad teemad

Euroopa Liidu patent

Kuna teatud küsimustes, eeskätt tõlkerežiimi osas ei ole saavutatud vajalikku üksmeelt, siis on hetkeseisuga 13 liikmesriiki, sh ka Eesti, esitanud Euroopa Komisjonile taotluse seada EL patendi valdkonnas sisse tõhustatud koostöö.
 

Euroopa Liidu ühtne turg

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele KOM (2010) 608 lõplik „Ühtse turu akt -kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus (50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks)“ avaldati 27.10.2010. Teatise eesmärgiks on kõrvaldada siseturu arengut pärssivad kitsaskohad ning taastada Euroopa kodanike usaldus ühtse siseturu vastu.

Tugev ja ühtne siseturg on Eesti jaoks üks võtmeprioriteete. Hästi toimiv ELi siseturg on eeltingimuseks majandus- ja konkurentsivõime kasvule ning uute töökohtade loomisele. Eesti soovib killustatud turu asemel ühtset turgu, kus oleks võimalikult vähe erisusi. Peame oluliseks, et Ühtse Turu Akt (Single Market Act) tõstaks esile Eesti seisukohast eriti olulised valdkonnad nagu digitaalne siseturg, teenuste turu edasiarendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) jaoks.   

• Eesti peab oluliseks, et digitaalse ühtse turu loomine oleks siseturu taaskäivitamise protsessi keskne ja lahutamatu osa ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi kasutataks siseturu arendamiseks maksimaalselt ära. Seoses sellega toetab Eesti kiiret edasiliikumist autoriõiguste vallas, mis on muuhulgas ka digitaalse siseturu toimimise oluline eeldus. Eesti rõhutab vajadust luua äriregistrite vahel juurdepääsuteed ning tagada e-identifitseerimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine.
• Teenuste sektori puhul on Eesti jaoks olulisim lõpptulemus - teenuste osutamine kõigis sektorites peab olema kogu siseturu ulatuses võimalikult vaba. Eesti peab äärmiselt oluliseks teenuste direktiivi täieliku rakendamise ning vastastikuse hindamise tulemuste põhjal järelmeetmete võtmist, et veelgi parandada ELi teenuste turgude toimimist.
• Eesti toetab algatusi, mis tagavad ühtse turu parema toimimise kodanike ja ettevõtjate huvides, sh väikeettevõtlusalgatuse (Small Business Act) rakendumist, ELi osaühingu põhikirja ja kollektiivsete kaebuste esitamist käsitlevate EL-i õigusaktide vastuvõtmist ning raamatupidamise direktiivide üle vaatamist.
• Eesti on huvitatud ELi patendi kiirest vastuvõtmisest ning ühtse patendi kohtusüsteemi loomisest. Eesti soovib lihtsat ja kulusäästlikku Euroopa Liidu patendi tõlkerežiimi ning toetab komisjoni poolt pakutud lahendust, millele lisanduvad Belgia eesistumise ajal eesistuja poolt koostatud teatavad täiendavad meetmed. Kuna kokkuleppe saavutamine kõigi liikmesriikide vahel ei ole pikkade läbirääkimiste ajal õnnestunud, on Eesti asunud toetama tõhustatud koostöö sisseseadmist Euroopa Liidu patendi valdkonnas tingimusel, et nimetatud koostöö käsitleb patenti tervikuna ning selle sisu on Eestile vastuvõetav ja tulemuslik. 
• Eesti jaoks on äärmiselt oluline siseturu toimimist toetava infrastruktuuri arendamine.
• Eesti peab oluliseks siseturu välismõõtme arendamist kahepoolsete ja multilateraalsete vabakaubanduslepingute kaudu.
• Eesti toetab kaudsete maksude võimalikult ulatuslikku harmoneerimist ja erandite kaotamist võimalikult suures ulatuses, samuti võimalikult tulemuslikku piiriülest koostööd.
• Eesti toetab riigihangete reeglite kaasajastamist ja lihtsustamist, kuna see annab võimaluse vähendada liikmesriikide praktikate erinevust ning toetab piiriüleste hangete kasvu eesmärki.
• Eesti toetab komisjoni samme direktiivide tähtaegse ülevõtmise ja eesmärgipärase rakendamise tõhustamiseks, et suurendada liikmesriikide vastastikust usaldust siseturul.
• Eesti peab vajalikuks lisaks ühtse turu aktis väljatoodud algatustele tegeleda ka õiguslike mehhanismide loomisega, mis võimaldaksid Euroopa Liidu äriühingutel efektiivselt teostada Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevat asutamisvabadust ning välja tulla konkreetse algatusega luua ühtne Euroopa lepinguõiguse vahend, mis aitaks vähendada killustatusest tulenevaid täiendavaid tehingukulusid, tõsta ettevõtjate õiguskindlust ja tarbijate usaldust

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu olulisemad teemad

Euroopa energiastrateegia 2020 ja EL infrastruktuuripakett 2020

Ungari eesistumise ajal jätkub töö novembris 2010 avaldatud EL energiastrateegia 2020 ja infrastruktuuripaketi alusel. Energiastrateegia on plaanis kinnitada 4.02.2011 toimuval Euroopa Ülemkogul, kus antakse ka strateegia ja infrastruktuuripaketi prioriteetide osas poliitiline suunis kõige kõrgemal tasemel.

Energiastrateegia 2020 eesmärgiks on anda üldised suunised erinevates energiavaldkondades, millele tuleks EL energiapoliitikas aastani 2020 keskenduda. Komisjon on strateegias keskendunud 5 prioriteetsele valdkonnale, mille lõikes on esitatud ka üldine tegevuskava ning soovitatavad tegevused selle raames:

1. Energia efektiivne kasutamine, mis viiks 20% säästuni;

2. Integreeritud turg, mis pakub konkurentsivõimelist hinda;

3. Tarbijate kindlustamine taskukohase energiaga;

4. Tehnoloogilise liidripositsiooni tagamine, mis pakuks innovatiivseid ja kuluefektiivseid lahendusi;

5. Euroopa Liidu välissuhete tugevdamine.

EL infrastruktuuripakett rõhutab, et selleks, et 2020. aastaks luua vajalik energia infrastruktuur, on vaja täiesti uut lähenemist EL infrastruktuuri poliitikale – rahvuslikust fookusest EL tasandile – kogu Euroopa energiapoliitika huvidest lähtuvale projektide planeerimisele ja heaks kiitmisele. Sellest lähtuvalt tehakse ka ettepanek uueks strateegilise planeerimise meetodiks, Euroopa huviprojektide määramise kriteeriumideks ning pakutakse välja neli lühiajalist ja kaks pikaajalist prioriteeti. Euroopa huviprojektide elluviimise kiirendamiseks pakutakse välja järgmised instrumendid: regionaalne lähenemine; loaandmise protseduuride lihtsustamine ning projektide uuenduslik finantseerimine.

Eesti seisukoht

Eesti huviks on, et ülemkogul kinnitatav energiastrateegia viitaks EL energiatootjate õiglastele konkurentsitingimustele võrdluses kolmandatest riikidest pärineva elektri tootjatega, käsitleks energiainfrastruktuuride rahastamise küsimust ning EL-i kohalike energiaallikate olulisust. Eesti seisukohalt on oluline, et infrastruktuuripaketi alusel planeeritav uus rahastamise instrument hakkaks käsitlema lisaks turupõhistele instrumentidele ka otseseid toetusmehhanisme, et tagada energiavõrkude väljaarendamine ka EL perifeersetes piirkondades. Energiatõhususe osas toetab Eesti EL 20% energiasäästu eesmärgi säilitamist mitte-siduvana. Eesti huviks on ka tagada, et energiastrateegia alusel 2011. aastal avaldatav energia välisdimensiooni teatis käsitleks kolmandatest riikidest tuleva elektriimpordi reguleerimise temaatikat.