Aare-Maldus Uustalu, PhD, TTÜ Tallinna Kolledži dotsent

Katke Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu juures asuvas merenduse töörühma poolt koostatud ülevaatest "Merenduse roll ja õiguslik regulatsioon Eestis".

EL transpordipoliitika piirab kalli ja keskkonnavaenuliku autotranspordi ülemäärast kasutamist ning soosib  raudtee- ja siseveetranspordi ning lähimerevedude arendamist. Seda põhimõtet eirates püüab Eesti Vabariigi valitsus Lääne-Eesti saarte transpordiprobleeme lahendada  Saaremaa püsiühenduse rajamisega ehkki teiste Eesti saartega võrreldes on Saaremaal parim aastaringne transpordiühendus. Pealegi EL tingimustes kaotab püsiühendus mandriga saarelisuse staatuse ja sellega kaasnevad soodustused ning sillaplaan on tegelikult meedia mainekujundusprojekt, mis ei lahenda probleeme.

Maanteeameti Tehnokeskuses koostatud Saaremaa püsiühenduse tasuvusanalüüs ei vasta sisult ega vormilt tasuvusuuringu nõuetele ning selleest tulenevad järeldused pole õiged. Tasuvusuuringu nõrgim külg on parvlaevade tegelike kulude analüüsi puudumine ja sellest tulenevalt parvlaevade kulude ebaõige prognoos ning püsiühenduse maksumuse ebaobjektiivne allahindamine , mis nullib ära tasuvusuuringu tulemused.

Suure Väina silla 1 km ehitamise maksumuseks loetakse veidi üle 200 mln. krooni, mis võrdub Tallinnas Tammsaare tee pikenduse 1 km maismaaehituse tegeliku maksumusega. Pealegi pole sillaalust merepõhja geoloogiat pole vajalikul tasemel uuritud ning tõenäoliselt tuleks sillatalad kohati toetada hoopis sügavamale merepõhja, kui esialgu arvatud, mis suurendab märgatavalt püsiühenduse maksumust.

Sillaprojekt muutub eriti küsitavaks, kui selle eest peaks maksma hakkama. Tasulise parvlaeva asemel tõenäoliselt veelgi kallim tasuline sild ei lahenda tõkkeid, mis Saaremaa majandust pärsivad. Euroopa inimõiguste aspekt näeb ette, et tasulist ühendusteed ei tohi teha kuni ei ole tasuta liiklemise alternatiivi. Eestis on see alternatiiv olemas: kui saarlased pooldavad tasulist silda, siis oleks silla valmimisel eetiline võimaldada kõigi teiste saarte elanikele maanteejätku põhimõttel tasuta parvlaevaühendus.

Norra maanteeameti eelarvete põhjal maksaks Saaremaa püsiühendus Maanteeameti Tehnokeskuse kalkulatsiooniga võrreldes 2-4 korda rohkem, s.o. 3-6 mlrd. krooni, kusjuures optimaalseks peetud Viirelaiu variandi puhul moodustaks ainuüksi 4000 m pikkuse silla maksumus minimaalselt 2,4 - 2,9 mlrd. krooni. Seejuures pidasid norralased vajalikuks käsitleda ka kõiki teisi võimalikke alternatiive. Banaalne tõde on, et on mõistlik ehitada sild sinna, kus meri on madal ja pidada laevaühendust seal, kus meri on sügav, mitte vastupidi nagu Eestis on harjutud mõtlema ja tegema.

Aare-Maldus Uustalu tähtsamad uurimistööd Lääne-Eesti saarte transpordi ja majanduse valdkonnas ajavahemikul 1969-2005:

• A.Uustalu. Saarte ja mandri autoteega ühendamisest. Tehnika ja Tootmine nr.11/1969
• A.Uustalu. Lääne-Eesti saarte transpordi reorganiseerimise  võimalusi ja selle majanduslik efektiivsus. Väitekiri majandusteaduse kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituut.Tallinn 1970. 286 lk. Lisad 125 lk
• E.Lend. A.Uustalu. Problemaatiline Suure Väina sild. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised nr.1/2002
• E.Lend. A.Uustalu. Eesti saarte parvlaevaühendus: probleemid ja lahendused. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised nr.3/2003
• E.Lend. A.Uustalu. Innovatsioonist Lääne-Eesti saarte transpordiühenduses.Tallinna Tehnikaülikool. Ärikorralduse Instituut.
  Äritegevuse Innovaatika nr.4/2004
• A.Uustalu. Meri on mereriigi majanduskasvu eeldus. Eesti Mereakadeemia Toimetised nr.2/2005 (ilmumisel)