18.03.2005

Saare maavalitsuse püsiühenduse komisjoni töösse kaasas maavanem Saar eksperdina Hillar Variku, Maanteeameti Tehnokeskuse juhataja (praegune Teede Tehnokeskuse juhataja). Teede projekteerimisega ja planeerimisega tegelev Tehnokeskus omas tarvilikku tehnilist know-how `d, mida nn "sillaküsimuses" vajati. Komisjoni asutamisest tänaseni on Tehnokeskus koordineerinud ja läbi viinud erinevaid püsiühendusega seotud uuringuid.

Kui palju uuringuid on Teede Tehnokeskus püsiühendusega seoses korraldanud?
Neid võib olla umbes paarkümmend. Kui kümne aasta peale ära jaotada, siis 1-2 tükki aastas. Näiteks tasuvusuuring võtab mitme uuringu tulemused kokku, aga seda sai ka kolm aastat kirjutatud.

Milliseid uuringuid on läbi viidud?
Alguses sai keskendatud sellele, kas üldse on vaja püsiühendust luua. Selleks korraldati liiklusanalüüse nägemaks, kui palju liiklustihedus tulevikus suureneb. Teiseks on tehtud uuringuid looduslike tingimuste analüüsimiseks - ehk kuhu oleks keskkonnamõjude ja tehnilise seisukoha poolest mõistlik püsiühendus rajada. Muidugi ka finantsilise tasuvuse hindamine - kas rahaliselt ja majanduslikult on ehitamine mõttekas ja võimalik. Uuringud on andnud püsiühenduse rajamise osas positiivsed tulemused. Näiteks liikluse kasv on olnud veel suurem, kui seda prognoositi.

Ehk räägiksite liiklusuuringust veidi pikemalt?
Uuring viidi läbi 1997. aastal ja ennustati muutusi liikluses viie aasta kaupa. Nii on täna juba võimalik võrrelda tehtud prognoosi ja praegu reaalselt valitsevat olukorda. Ennustuste tegemisel võeti aluseks nii majanduslik areng, rahvastiku juurdekasv, autostumise tase ja muud taolised andmed. Samas võrreldi omavahel Saaremaad ja Võrumaad - mõlemad on keskusest suhteliselt kaugel asuvad ja enamvähem ühesuguse rahvaarvuga piirkonnad. Võrreldi, kui palju siseneb liiklust Võrumaale ja kui palju Saaremaale, läbi Võrumaa Venemaale sõitvad transiitmasinad lahutati maha. Võrumaa puhul tuli sisenevate sõidukite näitaja umbes kolm korda suurem - suhtarvud ligikaudu 3000 ja 1000. Siit saab teha kaudse järelduse, et kui Saaremaale sissesõit poleks takistatud, võiks sinna jõuda lähedane arv sõidukeid. Liiklustiheduse kasv, mida järgnevateks aastateks prognoositi, sai toona päris suure kriitika osaliseks. Öeldi, et see on liialt optimistlik, aga praegu on näha, et liiklussageduse kasv on olnud prognoositust veelgi suurem.

Kuivõrd on püsiühenduse projekti puhul tegeletud keskkonnaküsimustega?
Keskkonnauuringud tehti kõigi esialgu välja pakutud viie trassivariandi analüüsimiseks. Mõjude osas osutusid võrdseteks variant, mis läheb praeguse laevateega peaaegu paralleelselt ja trass üle Viirelaiu - nende variantide puhul on keskkonnamõjud prognoositavalt kõige väiksemad. Kui rääkida reostusest väinas, siis parvlaev saastab rohkem kui püsiühendus. Laev kulutab oluliselt rohkem kütust üle sõites, kui need autod kulutaksid, mis tal kukil on. Lisaks sellele reostab kõik see, mis laeva küljest kukub - värv, merre loobitud praht. Kui ehitada sild, siis mingil määral sillasambad muidugi veevoolu takistavad. Kuid küsimus on, kas see segab kalade liikumist? Keskkonnaanalüüs otsis sellele küsimusele vastust ja näitas, et tegemist pole tõsise probleemiga. Tunneli puhul langeks veevoolu takistamise teema täiesti ära. Järgmine küsimus puudutab linde - kui silla konstruktsioonid ehitada väga kõrged, võib see lindudele ohtu kujutada. Ent silla võib ehitada ka madala. Veel on räägitud hüljeste rändest ja arvatud, et püsiühenduse rajamine takistab nende liikumist. Aga kas hüljestel on siis praegu olemas parvlaevade sõidugraafik? Sild on staatiline, parvlaevad liiguvad - ma ei kujuta ette, et püsiühendus pärast ehituse lõpetamist hülgeid rohkem häiriks kui laevaliiklus.

Kui rajada sild, siis iga ilmaga seda ju kasutada ei saaks?
Jah. Kui tõesti on väga kõva tuul, siis peaks silla sulgema. Aga sellise tormiga laevad ammugi ei sõidaks - tuule kiirus peaks olema 25-30 meetrit sekundis. Võrdluseks võib tuua, et 25 meetrit sekundis oli tuule kiirus siis, kui Estonia põhja läks. Ikka päris tõsine torm!

Konsultantfirma on võetud ja aruanded koostamisel. Kas sisuliselt on otsus püsiühendus luua siis juba tehtud?
Formaalselt otsust tehtud pole, see peaks tulema valitsuse või parlamendi poolt. Ilmselt on otsuse mittetegemise taga põhjendus, et projekti tasuvuse kohta pole veel piisavalt kinnitust ja praegu käivast uuringust just seda oodatakse.

Aga mingid tööd ju seoses püsiühenduse loodetava rajamisega ometigi käivad?
Praegu käib kavandatavate maanteede maastikule ja kaardile märkimine. Siis saab maaomanikele teada anda, kui suur on maatükk, millest neil tuleb püsiühenduse rajamise korral loobuda. Paari-kolme kuu jooksul peaks teada saama maatükkide suurused ja võimalused maade kompenseerimiseks. Siiamaani on kohalikud elanikud vallavalitsustes saanud näha üsna üldiseid kaarte. Maaomanikke, keda püsiühenduse jaoks teede rajamine otseselt puudutab, võib olla umbes paarkümmend.