A A A

Esmaspäev, 20. mai 2013 00:45

EST ENG

Püsiühendus

Ettepanekud ja kaastööd selle veebilehe arendamiseks on oodatud e-posti aadressil pysiyhendus at mkm dot ee

30. aprillil 1997 andis Saare maakonna toonane maavanem Jüri Saar välja korralduse. Selle kohaselt moodustati komisjon "püsiühenduseks vajaliku teadus- ja tasuvusuuringute ideekavandi koostamiseks." Loodud töörühma eesmärk ei olnud otsustada, kas püsiühendus luuakse või mitte. Küll aga teostada erinevaid taustauuringuid ning pakkuda avalikkusele teavet vaagimaks plaani pluss- ja miinuspooli.

Jüri Saare sõnutsi tekkis temal mõte püsiühenduse teemat arutada seoses Väikese väina tammi juubeli tähistamisega. Sajandivanuse suurehitise ajalugu uurides tõdes toonane maavanem, et tegemist on majandusliku arengut tugevalt soodustanud objektiga. Lisaks oli Saar kursis Eestist väljaspool lõpule viidud projektidega nagu näiteks Ölandi sild Rootsis.

1997. aasta märtsis kohtusid püsiühenduse ideest huvitatud asjatundjad idee arutamiseks esimest korda. Tegemist oli üritusega, mille eesmärgiks lihtsalt omavahel mõtteid vahetada. "Arutelu viis selleni, et sõnavõtjad otsustasid enamvähem ühehäälselt - maavanem peaks püsiühenduse teema ikkagi üles võtma," meenutas Saar. Nii sündiski komisjon, mille algkoosseisu kuulusid järgnevad 12 inimest (loetelus 1997.a. ametinimetusega):

  • Jüri Saar, Saare maavanem
  • Leo Filippov, Saare Maavalitsuse regionaalse arengu osakonna peaspetsialist
  • Kalev Kukk, Riigikogu liige
  • Valdek Kulbach, Tallinna Tehnikaülikooli professor
  • Harry Liiv, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja
  • Ilmar Pihlak, Tallinna Tehnikaülikooli aseprofessor
  • Kalle Pungas, Tartu Ülikooli magistrant
  • Heli Salong, Meie Maa ajakirjanik
  • Väino Soonike, Teede- ja Sideministeeriumi asekantsler
  • Riho Sõrmus, Maanteeameti peadirektor
  • Hans Teiv, Saare Maavalitsuse regionaalse arengu osakonna juhataja
  • Hillar Varik, Maanteeameti Tehnokeskuse direktor

Saar peab töörühma tegevuse peamiseks tulemiks avaliku arutelu algatamist ning tegevuse jõudmist valitsuse tasandile. Samuti viidi läbi näiteks geoloogilisi ja keskkonnakaitse uuringuid ning pakuti välja võimalikud trassivariandid. Püsiühenduse arutellu kaasati juba Saare maavanema komisjoni ajal väliseksperdid Soomest ja Norrast. 1999. aastal toimus Kuressaares ka rahvusvaheline konverents "Saaremaa püsiühendus - hetkeseis ja perspektiivid ".

Saaremaa püsiühenduse ekspertkomisjoni moodustamine valitsuse tasandil tähistas Saare maavanema loodud töörühma tegevuse lõppu. "Sellest oli ka kogu aeg räägitud, et püsiühendus pole vaid Saaremaa asi vaid kogu Eesti asi," ütles Saar. "Meil said kokku inimesed, kes tahtsid selle teemaga tegeleda, aga mingit rahalist ressurssi praktiliselt polnud."

Maavanema kohalt riigikogulaseks jõudnud Jüri Saar kuulub nüüd valitsuse ekspertkomisjoni ning on püsiühenduse loomise suhtes endiselt optimistlikult meelestatud. "Praegu on küsimus ainult lahenduste ja meetodite leidmises," usub Saar. "Ühiskond toetab püsiühenduse ideed."

Kasutatud allikate loetelu:
Intervjuu Saare endise maavanema Jüri Saarega, 22.03.2005
Keerberg, E. (1998) Sillakomisjon ei ole ehitusbrigaad. Meie Maa, 11.11.1998
Saare maavanema korraldus, Saare Maavalitsus, 30.04.1997, nr 203




Töökoosolek Kesselaiul, 01.07.1998

Saare maavanema töörühm vaagis püsiühenduse erinevaid variante ka kontoriruumidest väljaspool. Näiteks korraldati ühine väljasõit Kesselaiule, et saarega tutvuda ja pidada arutelu Kesse trassivariandi teemal.

Kesselaiul peetud koosolekust võttis osa 13 inimest, nende hulgas Muhu vallavanem ja valla arendusnõunik. Kohalike loodusoludega tutvunud komisjon jõudis järeldusele, et Kesse trassivariant põhjustaks hulga tõsiseid keskkonnaprobleeme. Lisaks mainiti protokollis, et muhulased ei kiitnud nimetatud trassivarianti heaks.

Hillar Varik kõneles sel nõupidamisel puurimistööde algatamisest Viirelaiul, mille eesmärgiks maalapi geoloogilisest ülesehitusest aimu saada.

Riho Sõrmus andis toonasele maavanemale Jüri Saarele paberkandjal üle esimesed visioonid püsiühenduse võimalikest tehnilistest lahendustest. Töörühm otsustas, et nimetatud dokument tuleks laiemale avalikkusele tutvumiseks üles panna nii parvlaevadele kui maavalitsusse.

Arutelus tõstatus ka püsiühenduse ja süvasadama vahelise koosmõju küsimus.

Samuti selgub protokollist, et komisjon pidas oluliseks kontakte Soomega. Huvi tunti põhjanaabrite kogemuste vastu sildade ja tunnelite rajamisel.

Kasutatud allikate loetelu:
Saare maavanema teade. Saare Maavalitsus, 22.06.1998, nr 1-27/366
Suure Väina sillakomisjoni 8. töökoosoleku protokoll. 01.juulil 1998 Kesselaiul

.



Sillakomisjoni 8. töökoosolek 1. juulil 1998. a Kesselaiul (fotod: Heli Salong) (3 pilti)

Geoloogiliste proovide võtmine Viirelaiul - 1998 (fotod: Kutt Kommel) (2 pilti)