Loomislugu 1929

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele loodi  19. märtsil 1929 Majandusministeerium endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel. Nendele ministeeriumitele oli alus pandud Päästekomitee päevakäsuga 24. veebruaril 1918, kuigi sõjaseisukorra tõttu ei saanud nad tegutsema hakata. Tegelikult alustati tööga 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati.

Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust erinevate nimetustega ministeeriumid, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal oli loodud Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Põllutöö- ja Toitlustusministeerium, 1918 - 1919 oli Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium. 1922 - 1923 - Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium, 1923 - 1929 - Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1929 - 1940 - Majandusministeerium.

Majandusliku olukorra paranemise tõttu 1925. aastal oli võimalik reorganiseerida pangasüsteem ja anda põllumajandusele täiendavat krediiti. 1927. aastal oli saadud välisriikide kaasabil laenu ja Eesti raha muudeti rahareformi käigus konverteeritavaks. 1928. aastal sai rahaühikuks "kroon", samal ajal suurenes Eesti toiduainetoodangu eksport, positiivne konjunktuur valitses ka tööstuses.
1928. aasta oli Eestis ikaldusaasta, millele järgnes "suur depressioon". Tekkis vajadus valitsussüsteemi ümberkorraldamiseks ning majanduse juhtimise paremaks koordineerimiseks.

Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumde korraldamise seaduses 19. märts 1929 (RT nr 28) oli teiste ministeeriumide (Põllutööministeerium, Teedeministeerium, Välisministeerium jt) hulgas loetletud ka Majandusministerium.

Majandusministeeriumi struktuur 1929. aastal:

Vabariigi Valitsus täpsustas 1930. aasta jaanuaris (RT nr 2) Majandusministeeriumi funktsioonid: riigi majapidamise üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumise, kaubanduse, tööstuse ning mäeasjanduse korraldamine kui ka kindlustuse- ja krediidiasutuste üle järelevalve teostamine.

Sel ajal koosnes Majandusministeerium järgmistest allüksustest: maksude valitsus, rahandusosakond ja kaubandus-tööstusosakond. Kaubandus-tööstusosakonna ülesandeks oli: kaubanduse ja tööstuse tegevuse korraldamine ja järelevalve, mineraalsete maavarade uurimise ja kasutamise korraldamine ning järelevalve, kaalude, mõõtude ja väärismetallide kontrollimine ning tembeldamine kui ka leiutiste ja kaubamärkide kaitse.

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann, kes oli sündinud Viljandimaal taluniku peres 10. mail 1882. Õppinud oli ta Eesti Aleksandrikoolis, Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Veterinaarinstituudis ning töötanud loomakasvatuse eriteadlasena mitmes põllumajandusorganisatsioonis. 1926. aastast kuni 1929. aastani töötas ta Riigikontrolörina. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu valitsuse majandusmnister. 1933. aastal töötas ta Jaan Tõnissoni valitsuse põllutööministrina. J.F. Zimmermann arreteeriti 14. juunil 1941. aastal ja ta hukkus Sverdlovski vanglas 14. augustil 1942. aastal.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ning majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme erineva rahvakomissariaadi vahel (hiljem moodustati haruministeeriumid).

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ning Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium. Tänaseks on erinevate reorganiseerimiste tulemusena ministeeriumi nimetuseks saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. aasta määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" oli ministeeriumile pandud uued ülesanded vabariigi majanduse arendamiseks.

Majandusajaloo muuseumi
teadur, varahoidja

Leonid Gordejev