Eesti makromajandus ja majanduspoliitika eesmärgid

Läänemere äärne asupaik dünaamilises ja kiiresti kasvas piirkonnas on siinse majanduse arengule tublilt hoogu lisanud.  Eesti majanduskeskkonda iseloomustavad konkurentsivõime ja majandusvabaduse indikaatorid on näidanud, et siin on soodne ettevõtluskliima, kuhu investeerimine võimaldab kõrget tootlikkust. Praegu elab Eesti majandus üle kasvujärgset kohanemisprotsessi, milles on oluline pidada silmas pikemat arenguperspektiivi.

 

Võtmeroll Eesti majanduse kohanemisvõimel on meie majanduse ülesehitamisel juba edu toonud konservatiivses eelarvepoliitikas. 2009. aastal jääb riigieelarve puudujääk Maastrichti kriteeriumidega lubatud piiridesse, võimaldades seeläbi Eestil eurotsooniga ühineda. Valitsus on deklareerinud Eesti valmisolekut võtta euro kasutusele hiljemalt 2011. aasta jaanuaris.

 

Eestil on üleilmsete tagasilöökidega kohanemisel olulisel määral abiks kiire kasvu perioodil kogutud reservid, mis leevendavad majanduse tsüklilisusega kaasnevaid mõjusid. Eesti riigi/valitsuse välisvõlg on alla 5% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st), millega keerulistel aegadel jääb manööverdamisruumi. Reserve on suudetud koguda Euroopa mõistes üsna õhukese riigisektoriga. Riigisektori kulud on suhteliselt madalad. Eesti maksusüsteem on lihtne, on vähe erandeid, ettevõtete kasvu ning investeeringuid soodustatakse tulumaksuvabastuse abil.

Eurotsooniga ühinemine on loogiline jätk valuutakomitee süsteemil baseerunud edukale rahapoliitikale. Eriti praeguses globaalses majandusolukorras, kus euro kasutuselevõtu selge ja konkreetne perspektiiv annab kindlust ning suurendab siinse ärikeskkonna usaldusväärsust. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank annavad oma järgmise korralise hinnangu Eesti valmisolekule euro kasutuselevõtuks juba 2010. aasta alguses.

Siinset majandust iseloomustaval paindlikkusel on oluline roll ka tööjõuturul, võimaldades kiiresti turusignaalidele reageerida. Majanduse restruktureerimise kiirendamiseks on oluline uus Töölepingu seadus, mis kehtib 1. juulist 2009.

Vajalike stiimulite ja inimkapitali arenguks pakub häid võimalusi tööturu regulatsioon  koos töötukindlustuse ja ümberõppe võimalustega. Lisaks toetatakse Eestis töötajate koolitamist ja tippspetsialistide värbamist. Viimaste aastate kiire palgatõusule vaatamataon Eesti palgatase Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madal ja pärast vajaliku korrektsiooni läbimist jätkab palgatase tõusmist koos majanduse üldise arenguga, kuid regioonis on Eesti majandusel jätkuvalt tugev kulueelis.

 

Eesti on ka tubli e-riik. Siin on nutikaid ja innovatiivseid ideid, mida on erinevate tehnoloogiate ja toodete väljamõtlemisega suutnud üle-maailmset edu saavutada mitmed rahvusvahelistunud IT- ettevõtted. Heaks näiteks suhtlusest riigi ja kodaniku või ettevõtja vahel e-Eestis on, et siin saab ettevõte luua internetis vähem kui 5 minutiga ning deklareerida maksud e-maksuametis 10 minutiga.

 

Eesti majanduskasvu taastumise aluseks on põhjalikud struktuursed muudatused. Valitsus peab vajalikuks ärikeskkonna edasist arendamist ning toetab majanduse struktuuri kohanemist, milleks on Eestis loodud programmid ettevõtlikkuse ja teadmispõhise majanduse toetamiseks. Eesti on oma strateegilised suunad määranud ettevõtluse, teadusarenduse, turismi ja rahvusvahelistumise suunal.

Neid põhimõtteid järgides on kujundatud erinevad ettevõtluse toetused, mida rakendab Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: 

•           Teadus ja arendustegevuse projektide toetamine, tehnoloogia arenduskeskused

•           Eksporditurunduse toetamine (ekspordiplaan, välismessid)

•           Koolitus, nõustamine, diagnostika

•           Arendustöötajate, tippspetsialistide kaasamise toetamine

•           Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine, investeeringutoetus

•           Innovatsiooniteenused (sh –osakud), innovatsioonialane koostöö (klastrid)

•           Teadus- ja tehnoloogia-pargid ja inkubaatorid

•           Starditoetus, stardi ja mikrolaenu käendus

•           Turismisektori toetamine

•           Loomemajanduse toetamine

•           Finantseerimise soodustamine; omakapitalilaen, laenukäendused, ekspordigarantiid, www.kredex.ee

•           Riskikapitali pakub Arengufond.ee