Pikaajalise elektri hinnaleppe sõlmimiseks pole praegu sobiv aeg

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) juhib elektri vabatarbijate tähelepanu sellele, et praegu ei ole sobiv aeg pikaajaliste hinnalepete sõlmimiseks.
Viimastel nädalatel on mitmed elektri vabatarbijad saanud hinnapakkumisi müüjatelt, mis ületavad tunduvalt praegust hinnataset.
„Elektrituru eripära on see, et ka pikaajalisi hinnapakkumisi tehakse lähtuvalt hetke turuhinnast. Praegu on tulenevalt külmadest ilmadest pikaajalistele hinnapakkumistele aluseks olevad  tulevikutehingute hinnad Põhjamaade elektriturul äärmiselt kõrged,“ ütles energeetika asekantsler Einari Kisel. „Kevadilmade saabudes peaks hinnatasemed aga järsult langema, eriti sel aastal, kui Põhjamaades on palju lund, mis sulades viib hüdroelektri ülepakkumise tõttu väga madalate hindadeni,“ lisa ta.
Kõige mõistlikum oleks praegu oodata hinnapakkumiste küsimiseks kas kevadilmade saabumist või sõlmida näiteks 2-3 kuune leping, mille puhul hind oleks seotud elektribörsi hinnaga.
„Lühiajalise börsihinnaga seotud lepinguga on võimalik tagada endale odavaim elekter kevadkuudeks, mil on elektriturul reeglina kõige madalamad hinnad. Parim pakkuja peaks pakkuma väikseimat hinnalisa elektribörsi hinnale. Samal ajal tuleks aprillis fikseerida hinnad pikaajaliseks lepinguks, sest siis on Põhjamaade elektriturul reeglina ka aasta kõige odavamad tulevikutehingute hinnapakkumised,“ rääkis Kisel.
Alates selle aasta 1. aprillist avaneb Eesti elektriturg 35 protsendi ulatuses, mis tähendab, et ca 300 Eesti ettevõtet peab hakkama elektrit ostma vabaturult.

Suurema innovatsioonihüppe saavutame maksumeetmeid appi võttes

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TA&I) soosivate maksumeetmete analüüs, mis on esimene samm hindamaks maksupoliitilisi võimalusi antud valdkonna arendamisel.

„Kui me tahame olla edukad teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis, siis on  vaja lisaks tavalistele riigi poolsetele toetusprogrammidele kasutada ka maksupoliitilisi meetmeid. Ootame selle analüüsi põhjal asjalikku tagasisidet ja debatti“,  ütles  majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Aktsiaseltsi KPMG Baltics ja poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbi viidud uuring analüüsis erinevate riikide kogemust maksumeetmete kasutamisel TA&I valdkonna arendamisel. Analüüsi tulemusel valmis ka poliitikasoovituste kogum maksumuudatusteks Eestis.

Uuring tõi välja järgmised võimalused:

1)    ettevõtte tulumaksubaasi vähendamine iga TA töötaja kohta 300 000 krooni võrra;

2)    ettevõtte tulumaksubaasi vähendamine 10% võrra  TA kulutustest;

3)    patentidelt teenitud tulu maksuvabastus 80% ulatuses;

4)    TA töötajate tulumaksumäära alandamine 10%-le;

5)    TA töötaja sotsiaalmaksumäära alandamine 15%-le;

6)    sotsiaalmaksu lagi  TA töötajatele (maksimaalne sotsiaalmaks kuus  500EUR, 400EUR või 300EUR);

7)    sotsiaalmaksu lagi „imporditud“ TA töötajatele (maksimaalne sotsiaalmaks 1000EUR)

Neist meetmeist atraktiivseimad on uuringu autorite sõnul üksikisiku tulumaksumäära langetamine TA töötajate puhul, imporditud TA töötajate sotsiaalmaksu lagi ning patenditulu osaline maksuvabastus. Viimane võiks Eestisse meelitada rohkem teadmusmahukaid välisinvesteeringuid.

Raporti saab täis mahus alla laadida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt aadressil: http://www.mkm.ee/innovatsiooniuuringud/

Lisainfo:

Jarmo Tuisk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond, tehnoloogia- ja innovatsioonitalitus, juhataja kt

6 256 417
jarmo dot tuisk at mkm dot ee

MKM-i kommentaar: jaemüügi langus pidurdub

Detsembris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 15%, ulatudes 5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 20%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 15,5% (1,1 miljardi krooni võrra).

Langustrend jaekaubanduses on hakanud mõnevõrra pidurduma. Tarbijad on hakanud kohanema muutunud majandusliku olukorraga ning müügimahud on stabiliseerunud. Hetkel mõjutab jaekaubandust negatiivselt olukord tööturul, kus endiselt luuakse vähem töökohti kui neid ära kaob. Samuti vähendab inimeste ostuvõimet jätkuv palgataseme kohanemine praeguse konkurentsisituatsiooniga. Tarbijate jaoks leevendab mõnevõrra olukorda hindade langus, mis kompenseerib kasvõi osaliselt palgakärpeid.

Loe veel

EL jagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidele 107 miljonit eurot

Euroopa Komisjon jagab tänavu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidele 107 miljonit eurot toetust. Taotlusi saab esitada kuni selle aasta 1. juunini.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks üle-Euroopaliselt.

Loe veel

Ekspordi langustempo aeglustus novembris oluliselt

Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta novembris ekspordimaht aastatagusest perioodist 8% võrra madalam (püsivhindades -5%). Langustempo kiire pidurdumine tulenes eelkõige 2008. aasta novembrikuu madalast võrdlusbaasist, mil üleilmse finantskriisi mõju jõudis ka väliskaubandusse ja eksport pöördus esimest kuud tugevasse langusse. Mullusest oktoobrikuu näitajast oli eksport ühe protsendi võrra suurem. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord on stabiliseerumas, mida iseloomustab nende majandususaldusindeksi jätkuv tõus.

Loe veel

MKM suunab tööstusinvesteeringuteks üle 200 miljoni krooni

Majandus – ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas ja saatis täna kooskõlastusringile muudetud tehnoloogiainvesteeringute toetuse määruse, millega valitsus suunab tööstusettevõtetele investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks enam kui 200 miljonit krooni.
Parts ütles, et toetuse eesmärk on motiveerida ettevõtteid investeerima olulistesse sektoritesse, tõsta tootlikkust, ekspordivõimet ja luua uusi töökohti.

Loe veel

Tallinna Ülemiste liiklussõlme ehitus saab 750 miljonit krooni

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas siseriikliku rahastamisotsuse, millega suunas Tallinna Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks 750 miljonit krooni EL-i Ühtekuuluvusfondist.
Ministri sõnul aitab renoveeritud Ülemiste liiklussõlm lisaks transpordi -ja liiklusolukorra parandamisele kaasa ka uute töökohtade loomisele – kaheks aastaks hõlmab liiklussõlme ehitus ligikaudu 200 inimest.
Muuhulgas ehitatakse tööde käigus tunnel ühendamaks Peterburi maanteed Järvevana teega, viadukt üle Tartu maantee ja 3 kergliiklustunnelit.
Ehitus algab sel suvel ja lõppeb 2013. aasta hilissügisel.

Loe veel

MKM maksis mullu välja 3,3 miljardit euroraha

Eelmisel aastal maksis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) välja 3,3 miljardit krooni euroraha, mis on planeeritust 101 protsenti.

Valdkonniti eelarve täitmine mõnevõrra erines. Kõige edukamas, ettevõtlusvaldkonnas, tegi MKM väljamakseid 217,7 protsenti planeeritust ning seda tänu operatiivsele reageerimisele muutunud majanduskeskkonnas.

Üle 100 protsendi oli täitmine ka energiamajanduse arendamises, teistes valdkondades olid väljamaksed planeeritust pisut madalamad.

Selleks aastaks planeerib MKM väljamakseid 3,9 miljardi krooni ulatuses.

Täpsema ülevaate saab MKMi eurorahade kasutamise blogist: toetustasku.blogspot.com

Lisainfo:
Nele Labi
Struktuurifondide talituse juhataja
 6256376 

nele dot labi at mkm dot ee

Eesti biotehnoloogia valdkonda voolab sadu miljoneid kroone euroraha

Valitsus kinnitas teisipäeval biotehnoloogia riikliku programmi, mille eesmärk on riigi poolsete toetuste abil suurendada hüppeliselt biotehnoloogia arenguga kaasnevat majanduslikku mõju toiduainetööstuses ja biomeditsiinis aastaks 2013. Järgneva nelja aasta jooksul rahastab riik biotehnoloogia alast arendustööd ja ettevõtlust enam kui poole miljardi krooni ulatuses.

Kuigi biotehnoloogia kui riiklikult prioriteetse võtmevaldkonna rahastamine on olnud märkimisväärne kogu viimase kümnendi jooksul, toob riikliku programmi rakendamine kaasa mitmeid kvalitatiivseid muutusi sektori arengus.

Tegevuskava keskendub tähtsaimate arendusvaldkondade tugevdamisele. Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Ernst & Young poolt hiljuti läbi viidud uuringu põhjal hinnati kõige perspektiivikamate biotehnoloogia arendussuundadena Eestis tervistava toimega toitude valmistamist, toiduainetehnoloogiate väljatöötamist, meditsiinidiagnostikat ning eelkliinilist ravimiarendust.

Uuringu projektijuhi Tauno Olju sõnul oli Eesti ettevõtete ja teadlaste tase kohati väga muljetavaldav. „Mitmetes valdkondades on meie teadlased ja biotehnoloogia ettevõtted maailmas absoluutselt tipptasemel. Selle teadus- ja arenduspotentsiaali senisest laiem rakendamine traditsioonilistes tööstusharudes, nagu näiteks toiduainete tootmine, looks head eeldused Eesti ekspordi suurendamiseks“.

Lisaks on muutunud biotehnoloogia toetamisega seotud rõhud. Kui varasematel aastatel rajati moodsaid laboreid ja soetati seadmeid, siis programmi keskmes on hoopis turulähedasemad tegevused, nagu tootearendus toiduainetööstuses või eksporditurgude ja turunduskanalite leidmine biomeditsiini valdkonnas.

Üheks eesmärgiks on ka biotehnoloogiarakenduste laiaulatuslikum kasutuselevõtt Eesti traditsioonilistes tööstusharudes tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamiseks, millele aitab eelkõige kaasa mujal maailmas kasutatavate biotehnoloogiate sissetoomise toetamine.

Biotehnoloogiaprogramm tugineb koordineeritud koostööle ministeeriumite, teadusasutuste ja ettevõtlusliitude vahel, mis võimaldab töötada välja kompleksseid lahendusi, suunata läbimõeldult biotehnoloogiavaldkonna arengut kõrgharidus-, teadus- ja ettevõtlussektoris,  kasutada efektiivselt eurovahendeid ning otsida aktiivselt juurde täiendavaid finantseerimisallikaid.

Lisainfo:
Olavi Otepalu
Eesti biotehnoloogia programmijuht
6279 519
olavi dot otepalu at eas dot ee

 

Ettevõtluspoliitika rakendusplaan süstib majandusse 1,9 miljardit

Valitsus kinnitas teisipäeval Eesti ettevõtluspoliitika rakendusplaani järgmiseks aastaks, ettevõteteni jõuab toetussummadena üle 1,9 miljardi krooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtluse ergutamine keskne küsimus tööpuudusega võitlemisel. „Kõik ettevõtlusprogrammid, mida riik pakub, on turule avatud.  Rõhutan, et jätkame ka tehnoloogiainvesteeringute programmiga, mille järgmine voor on kavas avada aasta alguses,“ lisas Parts.

Enamik toetustest tuleb eurorahadest. Võrreldes eelnevate aastatega on tegevuste maht suuresti kasvanud, oma osa selles on ka täiendava majanduse abistamise tugipaketi programmidel.

Enim kasvavad eraldised investeeringute toetamiseks, uute meetmetena on lisandunud edupõhine allutatud laen ja krediidiliin pankadele. Samas jätkuvad juba eelnevatel aastatel käivitunud programmid.

Endiselt on olulisel kohal ka tegevused, mis toetavad ettevõtluse rahvusvahelistumist. Rahvusvahelistumise tegevuskava „Made in Estonia“ on juba vastu võetud ning kajastab konkreetseid tegevusi detailsemalt.

Ettevõtluspoliitika üks suundi käsitleb ka ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamist. 2010. aastal jätkuvad erinevad koolitusprogrammid ning juba praeguseks käivitunud toetusmeetmed.

Ettevõtluspoliitika neljas suund on õiguskeskkonna arendamine, mille eesmärgiks on muuta ettevõtluse toimimiseks vajalikku seadusandlikku keskkonda ettevõtjasõbralikumaks. Olulisimatest algatustest võib siinkohal nimetada jätkuvat kodifitseerimisprotsessi ning majandusaasta aruannete esitamise uut korda.

Ettevõtluspoliitika tegevusvaldkondi rahastatakse 2010. aastal järgmiselt: teadmiste ja oskuste arendamine 187 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine 2,1 miljardit, ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine  108 miljonit ja õiguskeskkonna arendamine 2,4 miljonit krooni.

Rakendusplaani koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevuste peamisteks elluviijateks on EAS ja KredEx. Rakendusplaani kogumaht on üle 2,4 miljardi krooni.

2010. aasta rakendusplaan on osa Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 arengukavast. Rakendusplaan täpsustab sisuliselt arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevusi, elluviijaid ja rahastamist.

Lisainfo:
Kaupo Sempelson
MKM-i ettevõtluse talituse peaspetsialist
6256350

Oktoobris kiirendas ekspordi langustempot aastatagune ülikõrge võrdlusbaas

Statistikaameti andmetel kahanes oktoobrikuus eksport aastases võrdluses 33% ja import 38% võrra. Kiire kukkumise taga oli osaliselt 2008. aasta oktoobri ülikõrge võrdlusbaas, mil eksport saavutas rekordtaseme (13,2 mld krooni) ja ka impordi maht oli kuude tulemustest üks kõrgemaid.

Septembriga võrreldes oli nii ekspordi kui ka impordi osas väike langus (vastavalt -5,2% ja -3,5%), mida mõjutas peamiselt kaubavahetus mineraalsete kütustega. Püsivhindades kahanes eksport aastaga 29% ja import 30%, tingituna ekspordi- ja impordihindade jätkuvast langusest.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk ulatus oktoobris 0,8 miljardi kroonini, mis oli septembrist küll viiendiku võrra kõrgem, kuid eelmise aasta samast perioodi näitajast ligi kolm korda madalam. Väliskaubanduse defitsiiti aitasid jätkuvalt kõige enam vähendada transpordivahendid, millega kaubavahetus oli eelmisel aastal suurimas puudujäägis, selle aasta teisest poolest alates aga muutus saldo juba kergelt positiivseks.

Oktoobris oli mineraalsete kütuste väljavedu aastatagusest perioodist poole võrra väiksem ja kuises võrdluses oli langus 42%. Kütuste ekspordi arengut mõjutab osaliselt nafta maailmaturuhinna kõikumine. Võrdselt 38% piires kahanes aastaga metallide ja metalltoodete ning masinate ja seadmete eksport, samas kuises võrdluses oli metalltoodete müük välisturgudele teist kuud järjest väikese kasvuga ja seadmete eksport püsis septembrikuu tasemel.

Oktoobris oli jätkuvalt suurima aastase langustempoga transpordivahendite sissevedu (-68%), samas eelmise kuuga võrreldes toimus väike kasv. Metalle ja metalltooteid imporditi poole võrra, kütuseid 43% ning masinaid seadmeid enam kui kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi.

Novembris veel eksport ja import aastataguse perioodiga võrreldes kasvujoonele ei pöördu, kuid oluliselt madalamast võrdlusbaasist tingituna jääb langus märgatavalt väikesemaks kui eelnevatel kuudel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jätkus novembris majandususalduse indeksi tõus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord kosub tasapisi. Samas EKI poolt novembris küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator polnud võrreldes eelnevate kuudega paranenud. Kuigi tõusis nende ettevõtete osatähtsus (33%lt 46%ni), kes prognoosisid novembris eksporttellimuste jäämist tavapärasele tasemele ning langes tellimuste vähenemist ootavate ettevõtete osakaal (58%lt 48%ni), siis vähenes mõnevõrra ka eelneval kuul tellimuste kasvu lootnute arv.

Lisainfo:
Merike Riipinen
6256401

Jaemüügi langus stabiliseerus

Oktoobris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 17%, ulatudes 4,5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes suurenes müük 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 20,5% (1,4 miljardi krooni võrra).

Loe veel

Kommentaar: surve tootjahindadele väheneb

Statistikaameti andmetel langesid oktoobris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise aastaga võrreldes 3%, septembriga võrreldes jäid hinnad muutumatuks. Hindade kasvu on oodata jälle peale nõudluse taastumist.
Oktoobris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra kiirenes, ulatudes aastases võrdluses 6,8%ni. Suurematest allharudest langesid hinnad piimatööstuses aastaga ligi viiendiku võrra. Samas kuises võrdluses tõusid hinnad 1,3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest. Üheks põhjuseks oli ligi 5%line piima kokkuostuhinna kasv võrreldes septembriga.  Eelmise kuuga võrreldes jätkus hinnalangus liha- ja kalatööstuses, vähenedes võrdselt 0,3%. Joogitootmises jäid hinnad eelmise aastaga pea samale tasemele (-0,2%), kuises võrdluses hinnad kallinesid 1%.

Loe veel

Parts: kosmoseleping ESA-ga avab ukse teadmistemahukale ekspordile

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) välissuhete direktoraadi direktor Peter Hulsroj allkirjastasid täna koostööriigi lepingu, mille alusel hakatakse ette valmistama Eesti ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste kosmosetehnoloogiate koostööprojekte.

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 46. nädala eelinfo

ESMASPÄEV, 9.11

- avab minister Juhan Parts Rahvusraamatukogus toimuva SA KredExi seminari „Sääst korteriühistus“.

TEISIPÄEV, 10.11

-kell 16 allkirjastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Harju tn 11 Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Eesti Vabariigi vahel Euroopa koostööriigi leping.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ning ESA välissuhete direktoraadi direktori Peter Hulsroj poolt allkirjastatava lepingu alusel hakatakse ette valmistama Eesti ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste koostööprojekte kosmostehnoloogiate ning nende maapealsete rakenduste kasutamiseks. Euroopa koostööriigi lepingu sõlmimine ESA-ga on eelduseks Euroopa Koostööriikide kavaga liitumiseks, mis võimaldab Eestil osaleda kosmoseagentuuri programmides ning valmistada ette Eesti võimalikku liitumist ESA-ga.  Head ajakirjanikud, olete oodatud lepingu allkirjastamisele ja sellele järgnevale pressikonverentsile.

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 45. nädala eelinfo

ESMASPÄEV, 2.11
-allkirjastab minister Juhan Parts Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Hiina Rahvavabariigi Kaubandusministeeriumi vahelise investeeringute edendamise koostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on edendada ja tugevdada investeeringutealast koostööd.

TEISIPÄEV, 3.11
- osaleb minister Juhan Parts Tartus konverentsi „Kuidas läheb, teadmistepõhine Eesti?“ arutelul, mille teemaks on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013.
- teisipäeval ja kolmapäeval osaleb energeetika asekantsler Einari Kisel  High Level Group kohtumisel Brüsselis. Teemaks on gaasituru arendamise võimalused Soomes ja Baltimaades.

NELJAPÄEV, 5.11
- osaleb minister Juhan Parts Vabariigi Valitsuse istungil.
- teeb minister Juhan Parts avaettekande Konkurentsiameti konverentsil „Konkurentsipäev 2009“

Loe veel

Riik toetab konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste läbiviimist 23 miljoniga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas määruse, millega riik toetab rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste läbiviimist Eestis 23 miljoni krooniga.
Toetuse andmise eesmärgiks on Eestit külastavate väliskülastajate ööbimiste arvu suurendamine, motiveerides korraldama Eestis rahvusvahelisi konverentse ning kultuuri- ja spordiüritusi. Toetuse alaeesmärk on turismi hooajalisuse vähendamine.

Loe veel

MKM-i kommentaar: jaemüük püsib languses

Septembris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 17%, ulatudes 4,3 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kahanes müük 9%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 23% (1,6 miljardi krooni võrra).
Müügilangus jaekaubanduses püsis septembris eelnevate kuudega sarnasel tasemel. Kuigi Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud baromeetrid on kevadest alates järjekindlalt näidanud tarbijate kindlustunde tõusu, ei ole reaalsed numbrid sellele järele tulnud. Tulevikku nähakse küll heledamates toonides, kuid kulutamisel hoitakse end tagasi. Samuti pärsib sisetarbimist töötuse kõrge tase ning järjest kasvav töötuabirahade lõppemine.

Loe veel

Riiklik kindlustusselts aitab maandada ekspordiriske

Valitsus andis neljapäeval majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse asutada riigi osalusega aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, mis aitab tagatiste pakkumisega ettevõtetel maandada ekspordiga seonduvaid riske ja annab võimaluse siseneda uutele turgudele.
Partsi sõnul nõuab praegune olukord riigi sekkumist. Hetkel turg ei toimi ja Eesti ettevõtete ekspordikindlustus on nõrk.
 „Eesti majanduse elavdamiseks on hädavajalik ekspordi suurendamine. Uuring näitas, et senine kindlustusturg ei vasta eksportivate ettevõtete vajadustele ja nõudlus uue riikliku kindlustusseltsi järele on olemas,“ ütles Parts.

Loe veel

MKMi kommentaar: augustis välisnõudlus ei paranenud

Statistikaameti esialgsetel andmetel kahanesid augustis eksport ja import aastaga jooksevhindades võrdselt 31%, püsivhindades olid langused vastavalt 27% ja 26%. Juulikuu tasemest oli eksport 7% ja import 3% väiksem. Kuigi juba juulis oli maailmamajanduskliima indikaator näidanud paranemise märke ja ootused järgnevateks kuudeks tõusid, siis augustikuu ekspordinäitajad seda veel ei kinnitanud.
Mõningaid stabiliseerumise märke on täheldada siseturul, mistõttu impordi aastane langustempo pidurdus. Sellest tulenevalt tõusis augustis ka kaubavahetuse bilansi puudujääk 1,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta augustist oli defitsiit veel ligi poole võrra väiksem.
Ekspordi langustempo kiirenemise taga olid eelkõige metallid ja metalltooted ning masinad ja seadmed, mille väljavedu kahanes aastaga vastavalt 57% ja 44%. Samas ka eelmisel kuul tugevat aastakasvu näidanud mineraalsed kütused pöördusid kergesse langusse. Aastases võrdluses olid ekspordis ainsana kasvuga taimsed tooted, kuid nende osatähtsus ulatub vaid ühe protsendini.

Loe veel

Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi 44. nädala eelinfo

ESMASPÄEV, 26.10
- minister Juhan Parts vastab Riigikogus arupärimistele.
TEISIPÄEV, 27.10
- 27.-30. oktoobril tutvuvad majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas ja majandusarengu osakonna tehnoloogia ja innovatsioonitalituse ekspert Sille Rossi Itaalias Euroopa Kosmoseagentuuri Maa Kaugseire Keskuse (ESRIN) ja Itaalia Kosmoseagentuuri ASI tööga. Õppereisist võtavad osa nii ülikoolide, ettevõtete kui ka avaliku sektori esindajad ning eesmärgiks on saada infot ja kontakte selleks, et Eesti ettevõtjad ja avalik sektor saaksid arendada ja kasutusele võtta uusimaid teenuseid, mis baseeruvad Maa kaugseire ning satelliitnavigatsiooni võimalustel.
- energeetika asekantsler Einari Kisel osaleb viiendal Thematic Group on Market Developments kogunemisel Brüsselis, mille teemaks on Euroopa ja Venemaa vaheline energiadialoog.
- minister Juhan Parts osaleb kabinetinõupidamisel.

Loe veel

Valitsus kinnitas Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava Made in Estonia

Valitsus kinnitas neljapäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava aastateks 2009-2011, mis hõlmab tegevuste loetelu oluliste välisinvesteeringute kaasamiseks ja ekspordi suurendamiseks.
MKM-is valminud tegevuskava ühendab varasemates strateegiates ette nähtud ja ka juba rakendatavad tegevused, luues tervikpildi sellest, kuidas riik toetab Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist.

Välisinvesteeringute kaasamisel ning nende mõju suurendamisel on kõige olulisem konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamine, investeeringute teeninduspaketi väljatöötamine, mainekujundus ning aktiivsete investorite järelteenindus.

Tähtis on investeeringu mõju Eesti majandusele, mistõttu on välisinvesteeringute kaasamisel vajalik kindlate võtmesektorite valik ning sihtriigiti tegevuste keskendamine kindlatele sektoritele. Lisaks selgitab tegevuskava investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed.

Loe veel

Eesti võtab üle halduskoormust vähendava EL-i teenuste direktiivi

Valitsus kinnitas neljapäeval Euroopa Liidu (EL) teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel EL-i liikmesriikides ja sealsetel ettevõtjatel Eestis lihtsamalt oma teenuseid osutada; samuti vähendab eelnõu riikide halduskoormust.
Eelnõu rakendamisel luuakse ettevõtjatele riigiga suhtlemiseks ühtne kontaktpunkt. See tähendab veebikeskkonna loomist, mille kaudu on ettevõtjatel võimalik riigiasutustele esitada tegevusloa või registreeringu taotlusi ja teisi dokumente ning saada teavet nõuete kohta, mis kehtivad erinevate teenuste osutamisele Eestis ja EL-is.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul lihtsustab teenuste direktiivi jõustumine uuest aastast teenuste osutamist nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides ja vähendab bürokraatia. „Ettevõtlustegevuse lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine loob kindlasti eeldusi uute töökohtade loomiseks, mis on praeguses olukorras meie jaoks üks võtmeküsimus,“ lausus Parts.

Loe veel

Valitsus kinnitas elektrituruseaduse muudatused

Valitsus andis neljapäeval põhimõttelise heakskiidu elektrituruseaduse muudatustele, mis kaotab elektrihinna regulatsiooni 35 protsendi ulatuses Eesti turul alates järgmise aasta 1. aprillist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on elektrituruseaduse muutmine oluline samm hädavajalike strateegiliste õiguslike aluste loomiseks Eesti energeetikas sisulise konkurentsi saavutamiseks. „Viimasel ajal on riik teinud mitmeid olulisi energeetikat puudutavaid otsuseid. Elektrituruseaduse muutmine on neist üks tähtsamaid,“ lausus ta.
Avatud konkurents tugevdab Partsi sõnul Eesti ühinemist Põhjamaade elektrituruga. „Kui me tahame olla osa Euroopa elektriringest, peame avama ennast teistele riikidele. Samas on Eesti elekter konkurentsivõimeline ka Euroopa turul ning Estlink2 ehitamine loob veel suurema võimaluse elektrit eksportida,“ lisas ta.

Loe veel

Esmaspäeval käivitub Eesti–Vene transpordikomisjon

Kolmeaastase pausi järel alustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) esmaspäeval tööd kahe riigi ekspertidest koosnev ühine transpordikomisjon.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul ootab ta komisjoni tööst eelkõige kasu Eesti ettevõtetele lennuühenduste paranemisel ning kahe riigi vahelise logistika- ja transpordisektori pika-ajalise praktilise koostöö taaskäivitumist. 

„Loodan, et selle komisjoni töö tulemusena saame järgmiste praktiliste sammudena peagi edasi minna kasulike lennuühendustega Eesti ettevõtjatele ja toimiva Narva sillaga,“ lisas Parts.
Kahe riigi transpordiekspertidest koosnev  komisjon arutab võimalusi Tallinna ja Sankt-Peterburgi vahelise lennuliini aastaringseks käivitamiseks, Narva ja Ivangorodi piiripunkti silla remonti, samuti rahvusvaheliste maanteevedude ning mere- ja raudteetranspordi alaseid küsimusi.

Komisjoni lõpetab töö teisipäeva lõuna ajal. Komisjoni istungit juhivad MKM-i transpordi asekantsler Eero Pärgmäe ning Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna direktor Aleksandr Andrejev.
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 40. nädala eelinfo

ESMASPÄEV, 28.09
- esmaspäeval ja teisipäeval toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Eesti-Vene transpordikomisjoni istung. Komisjon arutab võimalusi Tallinna ja Sankt-Peterburgi vahelise lennuliini aastaringseks käivitamiseks, Narva ja Ivangorodi piiripunkti silla remonti, samuti rahvusvaheliste maanteevedude ning mere- ja raudteetranspordi alaseid küsimusi.
TEISIPÄEV, 29.09
- kohtuvad energeetika asekantsler Einari Kisel, ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago, majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi, väliskoostööprojektide talituse juhataja Anneli Laansoo Jõhvis ja Narvas ajakirjanikega. Kohtumiste teemadeks on erinevaid ettevõtluse toetusmeetmeid, Ida-Viru tööstuspargi ja energeetika arengud.
- osaleb siseturu asekantsler Merike Kompus Brüsselis standardimise ja vastavushindamise vanemametnike töögrupi kohtumisel.

Loe veel

Eesti suurendab taastuvenergia osakaalu 25 protsendini

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Majandus- ja  Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepaneku koostada taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, mille kohaselt kasvab taastuvenergia osakaal Eestis 25 protsendini kogu energia tarbimisest.
Ministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel ütles, et Eestil on piisav potentsiaal täita see eesmärk märksa varem. „Juba tehtud otsused taastuvenergia vallas lubavad loota, et Eesti täidab eesmärgi kiiremini,“ lisas ta.

Taastuvenergia osakaalu suurendamise tegevuskava koostamine tuleneb Euroopa Liidu uuest taastuvenergia direktiivist, mis seab Euroopa Liidule eesmärgiks saavutada 20-protsendilist taastuvenergia osakaal kogu energia tarbimisest. Eesti võttis endale eesmärgiks viia osakaal 25 protsendini.

Loe veel

Juulis oli kaubavahetuses mõningane tagasiminek

Juulis oli Statistikaameti esialgsetel andmetel eksport 14% ja import 4% väiksem kui eelmisel kuul. Ekspordi kahanemist mõjutas juunikuuga võrreldes enim mineraalsete toodete väljavedu, mille osas oli ka kõrge kuine võrdlusbaas. Samas on juulis kaubavahetuse languse taga veel sesoonsuse tegur, sest paljudel ettevõtetel on selles kuus puhkuste periood. Eelmise aasta juuliga võrreldes kahanes eksport jooksevhindades 26% ja import 36% võrra, püsivhindades oli langus vastavalt 22% ja 31%.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis juulis 1,4 miljardi kroonini, olles eelmise kuu näitajast ligikaudu 2,5 korda kõrgem. Aastatagusest perioodist oli defitsiit veel ligi kolm korda madalam.
Juulis oli mineraalsete kütuste väljavedu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 29% suurem, kuid kuises võrdluses oli tagasiminek 38%. Kasvu näitas ka valmistoidukaupade ja jookide eksport, mis oli aastatagusest perioodist 9% ja juunikuust 17% kõrgem. Enamiku teiste kaubagruppide eksport kahanes aastaga tugevalt. Transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete väljavedu oli ligi poole võrra väiksem kui aasta varem, masinaid ja seadmeid eksporditi 37% vähem. Esimesena nimetatud grupi eksport kahanes ka kuises võrdluses kolmandiku ulatuses, teiste osas oli aga langus väike.

Loe veel

Gruusia sai rahandusreformi läbiviimiseks Eestis valminud riigirahanduse juhtimise tarkvara

Täna pärastlõunal kohtumisel Gruusia peaministri Nika Gilauriga arutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kahe riigi ettevõtete majanduskoostöö võimalusi. 
Kohtumisel arutasid Gruusia peaminister Nika Gilauri ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kahe riigi majanduskoostöö võimalusi ja võimalusi ettevõtete koostööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Üheks teemaks kohtumisel oli ka Gruusias 2006. aastal käivitatud avaliku sektori finantsjuhtimise reform, mille toetamiseks kinkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Eestis Webmedia Grupi poolt loodud riigirahanduse juhtimise tarkvara, mis automatiseerib riigis eelarve ettevalmistamise, eelarve täitmise ja riigikassa tegevustega seotud protsessid. 

Loe veel

Tuuleparkide merre ehitamine saab seadusliku aluse

Täna kiideti valitsuse istungil heaks eelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist. Seni vastav regulatsioon puudus. Sadamate ja teiste avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ning samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis Riigikogu vastu sadamaseaduses selle aasta juunis.

„See eelnõu on oluline energeetika jaoks.  Me loome kindluse tulevasteks investeeringuteks meretuuleparkidesse, anname tööd ja loome uusi töökohti“, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Loe veel

Eesti saab energia- ja kliimaagentuuri

Eesti loob oma energia- ja kliimaagentuuri, mille eesmärk on elanike energiakulutuste vähendamine ning ehitus- ja kinnisvarasektori elavdamine energiasäästlike majade rajamise toetamisega.

Samuti on agentuuri eesmärgiks olla Eesti energeetika riiklik ajutrust: agentuur hakkab analüüsima energiasektori trende ja turgude muutusi ning tulevikus korraldama heitmekvoodi oksjoneid.

 „Energia- ja kliimaagentuur peab aitama kaasa Eesti mõlema poliitika mõtestatumale arendamisele, toetama säästlikumat energiamajandust ning kliimamuutuste mõju vähendamist,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.
Energia- ja kliimaagentuuri tegevus jaguneb kaheks peamiseks suunaks: energia ja kliimaalaste trendide analüüsimine ning säästva arengu meetmete rakendamine.

Loe veel

Kommentaar: juulis jätkus jaemüügi nõrkus

Juulis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 16 protsenti, ulatudes 4,9 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kahanes müük 3 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 21,6 protsenti (1,6 miljardi krooni võrra).

Märtsist alates paranenud sisekaubanduse numbrid said juulis jälle tagasilöögi. Kui märtsikuust oli sisekaubandusse käive näidanud mõne protsendilist kasvu võrreldes eelneva kuuga, siis juulis läks müük jälle langusesse. Üha enam hakkab inimeste tarbimist piirama töötuse suurenemine ning hirm töötuks jäämise ees. Ebakindlus tuleviku suhtes on pannud inimesi rohkem säästma (eraisikute hoiuste maht pankades on sel aastal võrreldes eelmise kuuga kasvanud viiel kuul seitsmest). Töötuse kasvu jätkudes selle negatiivne mõju sisekaubanduse mahtudele järgnevatel kuudel pigem suureneb. 

 

Hoonete energiatõhususe tõendamine muutub lihtsamaks

Valitsus kinnitas täna energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatuse, mille olulistemaks eesmärkideks on lihtsustada hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ning seada sisse alates 2010. aasta juulist uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes küttekulude individuaalset arvestust.
Eelnõu näeb väikeelamute puhul ette võimaluse, et kui hoone projekteerija arvestab määruses nimetatud nõudeid hoone piiretele ja tehnosüsteemidele, siis ei ole vaja hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiaarvutusega. Samuti täpsustatakse maksimaalse lubatava energiatõhususarvu määramist hoonetele, mida kasutatakse mitmel otstarbel.
Alates 1. juulist 2010 peab eelnõu kohaselt uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes kasutama seadmeid, mis võimaldaksid hoones küttekulude jaotamist hoone osade kaupa vastavalt tarbimisele. Selle nõude täitmiseks tuleb hoone küttesüsteemi rajamisel paigaldada radiaatoritele lisaseadmed – allokaatorid - nende soojusväljastuse hindamiseks või mõõta hoone osas paigaldatud radiaatorite soojusväljastust.

Loe veel

Valitsus andis loa Estlink2 rajamiseks

Valitsus andis neljapäeval loa ligi 300 miljonit eurot maksva Eesti-Soome teise merekaabli Estlink2  rajamiseks, mis aitab suurendada Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust.
Eesti Energia tütarettevõte Elering OÜ rajab Püssi linna ja Soome linna Porvoo vahele ligi 165 kilomeetri pikkuse kõrgpinge alalisvoolu ühenduse. Ühenduse planeeritav võimsus on 650 megavatti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja riigivara talituse juhataja Taivo Linnamägi ütles, et kaabli asukoha tulemus leiti pikaajalise koostööna keskkonnamõjude hindamise käigus, millega välistati põhjarannikul väga mitmed looduskaitselised asukohad.
Merekaabel valmib plaani kohaselt 2013. aastal. Kogu projekti maksumuseks on kavandatud umbes 300 miljonit eurot, kuid lõpliku investeerimisotsust veel pole. Samuti on esitatud rahastamise toetustaotlused Euroopa Liidule 100 miljoni euro ulatuses.

Loe veel

Ida-Viru tööstuspark loob juurde üle 4000 töökoha

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ühendab koos kohalike omavalitsustega Ida-Virumaa tööstuspiirkonnad, loodavale sihtasutusele eraldab riik üle 800 hektarit maad ja aitab sellega kaasa ligikaudu 4400 uue töökoha loomisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riik on pööranud küll Ida-Virumaa arengule tähelepanu, kuid seni mitte piisavalt. „Ida-Virumaa on kauaaegne tööstuspiirkond ning praegune riigipoolne toetus annab võimaluse seda potentsiaali arendada,“ lisas ta. „Oluline on, et Eesti ühe kõrgema töötuse määraga piirkonnas tekib palju võimalusi uute töökohtade loomiseks.“ Ministri sõnul tulebki töökohtade loomiseks seada ambitsioonikad sihid ning selle nimel tuleb teha palju tööd.

Ida-Virumaa tööstuspiirkonna ühendamiseks moodustatakse SA Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus (IVTA), mille eesmärgiks on läbi ettevalmistatud infrastruktuuriga tootmismaade pakkumise tuua regiooni uusi tootmis- ja logistikasektori otseinvesteeringuid.
Sihtasutus aitab kaasa masina-, keemia-, metallitööstuse ja logistika edasiarendamisele. Äriplaani kohaselt luuakse IVTA tegevuse tulemusena Ida-Virumaal aastaks 2019 juurde ligikaudu 4400 töökohta ning tegevust alustab 116 uut ettevõtet. Otseinvesteeringute maht tööstusparki on plaani kohaselt 12 miljardit krooni.

„Tööstusparkide kasutamine välisinvesteeringute kaasamiseks on tõhus tegevus, mida näeb ette ka juba septembris valitsuskabinetis arutlusele tulev „Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011,“ ütles ministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi. „Ida-Virumaa potentsiaal tööstustootmise ja logistika arendamisel on suur ning riigipoolne toetus annab vajaliku tõuke selle ärakasutamiseks.“

MKM-i ning Ida- Virumaa kohalike omavalitsuste hea koostöö tulemusena osalevad SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus asutamisel Eesti riik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn. Lisaks sõlmitakse koostöölepped Sillamäe ja Püssi linnaga. IVTA-ga ühinevad kolm olemasolevat organisatsiooni:  SA Jõhvi Tööstuspark, SA Narva Tööstuspark ning SA Püssi Tööstusala Arendus.

 IVTA arendustegevused maade planeerimisel ja infrastruktuuri väljaarendamisel viiakse ellu viiel piirkondlikul tööstusalal, kus reformimata ja riigireservis olevat maad on kokku 945 hektarit. Täiendavad maa-alad võetakse tootmis- ja ärimaana kasutusse valdavalt seal, kus on traditsioonilised tööstuspiirkonnad ja täna on tegutsevate tootmisettevõtete kasutuses on kokku juba 1900 hektarit maad.

IVTA konkurentsieeliseks suure tööstuspargi arendamisel on pikaajaline tööstustraditsioon regioonis, hea logistiline asukoht, kvalifitseeritud ja tööstuses töötamisele avatud tööjõud ning regionaalsete haridusasutuste haridus/teaduspotentsiaal. Samuti aitab tööstuspark tugevdada Ida-Virumaa kui Eesti olulise tööstus- ja logistikapiirkonna mainet rahvusvahelisel tasandil.
Tööstusalade infrastruktuuri investeeringuteks koos planeerimiskuludega on kavandatud 180 miljonit krooni. Investeeringute rahastamiseks planeeritakse taotleda lähema viie aasta jooksul 95 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurfondide elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest ja Interreg IV A programmist. Abirahadele lisandub 15-protsendiline omafinantseering, mis kaetakse loodava sihtasutuse omatulude arvelt.

Valitsuskabinet arutas SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse loomist 2. juulil ja andis sellele põhimõttelise heakskiidu. Valitsus kinnitas sihtasutuse loomise neljapäeval.
 

Lisainfo:
Raul Allikivi
MKM-i  majanduspoliitika talituse juhataja
6256432
 

Juunis ekspordi langustempo pidurdus oluliselt

Juunis jätkus Statistikaameti esialgsetel andmetel ekspordi mahu suurenemine. Maikuuga võrreldes kasvas eksport 17%, olles mahult selle aasta kuudest suurim.

See aitas kaasa ka aastase langustempo aeglustumisele 13%ni (mais -31%, aprillis -38%). Ekspordi kasvu toetasid kõige enam naftasaadused, mille väljavedu suurenes hüppeliselt nii aastases kui ka kuises võrdluses. Kuigi aastaga näitas enamiku teiste kaubagruppide eksport veel tugevat langust, siis eelmise kuuga võrreldes oli kasv veel mitmete gruppide osas. Mõningaid paranemise märke on näidanud Lääne-Euroopa eurotsooni riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) ja Ameerika Ühendriikide majandus, mis on toetanud Eesti ekspordi suurenemist.

Impordi maht oli samuti kuises võrdluses tugeva kasvuga (+15%) ja aastane langus pidurdus 30%ni (varasemal kahel kuul -41%). Kuna ekspordi arengu näitajad olid jätkuvalt impordi omadest paremad, siis kahanes kaubavahetuse bilansi puudujääk veelgi ja ulatus juunis vaid 0,4 miljardi kroonini. Aastatagusest perioodist oli defitsiit ligi kaheksa korda madalam.

Loe veel

Muuga sadama ühendusteed ja Hundipea sadam said rahastamisotsused

Eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi allkirjastatud projektide kogumaht on 382 miljonit krooni.

Tallinna Sadama esitatud projekti Muuga sadama ühendusteede väljaehitamiseks rahastatakse 201 miljonit krooniga Ühtekuuluvusfondist. Sadamas ehitatakse viadukt üle raudteeharude, mis ühendab sadamat tööstuspargiga ning laiendatakse raudteejaama koos manööverpargiga, mis on vajalik täiendavate rongikoosseisude teenindamiseks ning kaupade käitlemiseks. Ehitustöödega alustatakse 2011. aastal.

Teine rahastamisotsus võimaldab Veeteede Ametil kasutada Euroopa Regionaalarengufondi toetust kogusummas ca 181 miljonit krooni Tallinnas asuva Hundipea sadama väljaehitamiseks. Hundipea sadam on mõeldud eriotstarbelise laevastiku jaoks; sadamas hoitakse ja teenindatakse näiteks jäämurdjaid ja suuremaid poilaevasid. Projekti raames rekonstrueeritakse maapoolsed kaid ja rajatakse sildumis- ja tehnovarustusega kaid ning tehakse süvendustöid. Töödega alustakse sel aastal ning lõppevad 2011. aasta jaanuariks.

Euroopa Ühtekuuluvus- ja Regionaalarengufond toetavad Eesti transpordisektorit perioodil 2007-2013 9,8 miljardi krooniga. 2009. aasta augustikuu seisuga on siseriikliku toetuse taotluse rahuldamise otsused juba 16 transpordi infrastruktuuri arendamise projektil.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud toetuste väljamakseid saab jälgida Toetustasku blogis.
 

Aruvalla-Kose ja Mäo möödasõidu projekt sai MKMilt rohelise tule

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas sel nädalal Maanteeameti projekti taotluse Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu ehitamiseks, mis annab võimaluse suunata ligi 1,36 miljardit krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendeid teede-ehitusse. 

Aruvalla-Kose ja Mäo möödasõiduga seotud tööd algasid 2007. aastal. Ehituse käigus kuni aastani 2012 ehitatakse Aruvalla-Kose lõigul neljarealine maantee ja vajalikud koguja- ja kergliiklusteed. Kokku ehitatakse tänasele lisaks 3 silda, 7 viadukti ja ka nn loomade sild ökodukt.

Maanteeameti suurprojekti taotluse „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus“ kinnitamine MKMi poolt võimaldab suunata 1,356 miljardit krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondist projekti rahastamisse. Tegemist on suurprojektiga, mille maksumus ületab 50 miljonit eurot, ja seega peab taotluse heaks kiitma ka Euroopa Komisjon.

Loe veel

Eksporditagatiste tugevdamine tõstab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel

Täna valitsuse istungil heaks kiidetud Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatused maandavad riske suuremahuliste eksporttehingute tegemisel, kasvatavad ekspordikäivet ning tõstavad välisturgudel Eesti eksportööride konkurentsivõimet.
Eksportööride kesk- ja pikaajaliste investeeringute toetamisel tagatiste tugevdamine on viies ja viimane osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud 6,1 miljardi kroonisest tugipaketist ettevõtetele.
Praegu on Sihtasutuse KredEx-i ekspordi garanteerimise sihtfondi suuruseks 100 miljonit krooni, mis võimaldab tagatisi väljastada kogumahus kuni 800 miljonit krooni. Eelnõuga tõstetakse Ekspordi tagamise seaduses riiklike ekspordi tagatiste lubatavat piirsummat 1 miljardilt kroonilt 3 miljardi kroonini, mis on vajalik, et tagada ka välisturgudel toimuvate suuremahuliste tehingute finantseerimine. Eksporditagatiste senisest suuremamahulisem väljastamine saab võimalikuks tänu süsteemi täiendavale kapitaliseerimisele  - Euroopa Liidu vahenditest eraldatakse 200 mln EEK loodava krediidikindlustusseltsi tagatisfondi, lisaks täiendav riigieelarveline investeering seltsi aktsiakapitali samuti 200 mln ulatuses
Kasvanud ekspordi tagatised tõstavad usaldust ettevõtja vastu välisturgudel. Eelnõu kohaselt hüvitatakse garantiivõtjale eksporttehingust tekkiv kahju äririski realiseerumisel kuni 95% ulatuses, kehtiv seadusandlus hüvitab 90%. 

Loe veel

Seadusemuudatus loob eelduse elektribörsi tekkeks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis reedel kooskõlastusringile elektrituruseaduse muudatused, mis loob eelduse elektribörsi tekkeks Eestis.
Ministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul kaob tuleva aasta aprillist suurtel vabatarbijatel võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga. Selle asemel alustab Eestis tegevust Põhjamaade eeskujul tegutsev elektribörs, mis hakkab noteerima elektri hinda reaalajas igaks tunniks. 
„Ümberkorraldus on oluline samm elektri turuhinna kujunemiseks Eestis ja konkurentsi tekkimiseks elektrimüüjate vahel. Lisaks loob see eelduse teise merekaabli (Estlink2) rajamiseks Eesti ja Soome vahele,“ lisas Kisel.

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29. nädala eelinfo

Teisipäev, 14. juuli
- osaleb veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Katrin Tambur Brüsselis Euroopa Nõukogu maismaa- ja laevatranspordi töögrupi kohtumisel.

Kolmapäev, 15. juuli
- osaleb lennundus- ja merendusosakonna nõunik Martin Rakov Euroopa Nõukogu laevanduse töögrupi kohtumisel.
- osaleb ehitus- ja elamutalituse nõunik Margus Sarmet Brüsselis Euroopa Nõukogu tehnilise harmoniseerimise töögrupi istungil.

Reede, 17. juuli
- osaleb energeetika asekantsler Einari Kisel Saksamaal peaministri töövisiidi käigus Baden-Württembergi liidumaal ettekandega energiafoorumil  Bodensees, milles tutvustab Eesti taastuvenergia sektorit.

Loe veel

EKI uuring: majanduse paranemisootused muutusid tugevamaks

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) analüütikute seas läbiviidud küsitluses oli juunis Eesti majanduse seisund endiselt halb, kuid samas näitab majandus mitmeid kohanemise märke ja paranemisootused on muutunud oluliselt tugevamaks.

Majanduse kohanemist kinnitavad tarbijahinnaindeksi, jooksevkonto saldo ja laenujäägi olukorra paranemine. Senine kohanemisprotsess on analüütikute hinnangul kulgenud ootuste kohaselt ning annab lootust, et Eesti suudab majanduskriisist peagi välja tulla.

EKI vanemteadur Leev Kuum rääkis reedel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et olukord majanduses pole paranenud, kuid määramatust on vähem ja  optimism tuleviku osas on suurem. „Olukord pole paranenud, küll on suurenenud selgus ja prognoos on optimistlikum,“ sõnas Kuum.

Loe veel

Riik suunab loomemajanduse arengusse ligi 100 miljonit krooni

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis eile ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega riik suunab 98 miljonit krooni loomemajanduse edendamiseks.
„Samamoodi kui uuenduslikkust soosiv keskkond, aitab loovust ja loomingulisust soosiv ning toetav keskkond kaasa Eesti ettevõtluse arengule,“ sõnas minister.
Ettevõtluse arendamiseks loomemajanduses on vajalik kasvatada arenduskeskkondi ja toetada loomeinkubaatorite teket, mis loovad eelduse kõrgemat lisandväärtust tootvate ja eksporti kasvatavate loomeettevõtete kasvuks. Määruse tingimustel saavad 2009. aasta sügisest taotleda loomemajanduse arendamiseks raha nii loomeinkubaatorid kui ka valdkonna arenduskeskused.
Toetatavad investeeringud jagunevad kaheks: investeeringud põhivarasse ning investeeringud teenuste arendamiseks ning nende pakkumiseks.
Investeeringutel põhivarasse on võimalik saada toetust kuni 15 miljonit krooni, 100 protsendi ulatuses projekti kogumaksumusest. Teenuste arendamise ja loometeenuste pakkumisega seotud tegevusteks saab vahendeid taotleda kuni 3 miljonit krooni (80 protsenti projekti kogumaksumusest).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud meetme esimene taotlusvoor avatakse sügisel, toetust saab taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS). Riik rahastab loomemajanduse arendamist Euroopa Liidu 2007-2013 programmiperioodi raames.
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27. nädala eelinfo

Esmaspäev, 29. juuni
- kell 15 toimub MKM-s Estonian Airi AS üldkoosolek
- osaleb siseturu asekantsler Merike Kompus 30.06 Brüsselis Euroopa Liidu turismi nõuandva komitee kohtumisel, kus  liikmesriigid annavad ülevaate viimastest  arengutest turismisektoris ja milliseid meetmeid on kasutusele võetud turismi toetamiseks.
Teisipäev, 30. juuni
- kohtub minister Juhan Parts maakonnavisiidil Järvamaa ettevõtjatega. 
- 30.06 kuni 1.07 osaleb tarbija- ja konkurentsitalituse peaspetsialist Tatjana Saarniit Brüsselis tehnilise harmoneerimise töögrupi koosolekul, töögrupi teemaks on tekstiili märgistamine. 

Loe veel

Homme alustab tööd ühinenud Maanteeamet

Olulise muudatusena täidab senise Maanteeameti organisatsiooni ja Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) tööülesandeid edaspidi ühinenud asutus. Kaubamärgina säiliva ARKi ülesanded jaotuvad nii Maanteeameti kui Maanteeameti kohalike asutuste vahel.
Alates 1. juulist ühinevad Eesti Riikliku Autoregistrikeskus (ARK), senine Maanteeamet, Maanteeameti kohalik asutus – Põhja Regionaalne Maanteeamet ja Maanteeameti hallatavad riigiasutused Ida Teedekeskus, Lõuna Teedekeskus ja Lääne Teedekeskus ühinenud Maanteeametiks ja Maanteeameti kohalikeks asutusteks. Ühinenud Maanteeametit hakkab juhtima senine ARKi juht Tamur Tsäkko.
Koostööpartneritele ja klientidele jäävad informatsiooni jagama nii Maanteeameti koduleht aadressil www.mnt.ee ning www.ark.ee. 
ARKi teenuste kasutajate jaoks ei muutu ühinemisel suurima, Tallinna büroo aadress, mis asub Mäepealse 19. Esialgu ei ole asutuse ühendamisest tingitud muutuseid kavandatud ka regioonides tegutsevates Liiklusregistri büroode asukohtades. Uue Maanteeameti asukoha aadressiks jääb endiselt Pärnu mnt 463a, Tallinn.
 

Homsest vähenevad mobiilsideteenuste piirhinnad sidevõrgu muutumisel välisriigis

Homme, 1. juulil jõustuvad rändluse määruse muudatused, millega alanevad mobiili kõneteenuse, SMS-sõnumite ja andmeside rändlusel (roamingu) nii jae- kui ka hulgimüügi piirhinnad järk-järgult kuni aastani 2012.
Rändluskõne jaemüügi ehk operaatori ja tarbija vahelised ja hulgimüügi (operaatorite vaheliste) kõnede piirhinnad langevad kuni 2011. aasta 1. juulini kahel aastal 63 sendi võrra (0,04 EUR) kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Tasuta kõnepostiteenus (inglise keeles voicemail) hakkab uue määrusega kehtima aasta pärast, alates 1. juulist 2010.
Muudatuste jõustumisel tuleb sideoperaatoritel arveldada nii jae- kui ka hulgimüügil sekundipõhiselt. Erand kehtib hulgimüügil, samuti jaemüügil väljuvatele kõnedele, mille puhul võib operaator küsida kõnealustustasu 30 sekundi jooksul kõne algusest, millele järgneb sekundilise täpsusega arveldamine.

Loe veel

Kommentaar: jaemüük püsib languses

Mais vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 16%, ulatudes 4,8 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 3%. Kaupluste müügitulu langes aastaga 3 miljardi krooni võrra (-29%).

Mais jätkasid müügimahud langust enamikes kaupluste gruppides. Positiivsed arengud toimusid vaid kasutatud kaupade jaemüügis kauplustes ning muus jaemüügis väljaspool kauplusi (kasv 10% võrreldes eelmise aastaga). Samas eelmise kuuga võrdluses toimus langus selleski segmendis (-10%).

Loe veel

Riik lahutab põhivõrgud Eesti Energiast

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts moodustas reedel komisjoni, mis hakkab ette valmistama põhivõrkude eraldamist AS-ist Eesti Energia.
"Oleme seadnud eesmärgiks hiljemalt 2010. aastaks viia Elering OÜ (endine Põhivõrk) Eesti Energiast sajaprotsendiliselt otse riigi omandisse. Seda tuleb teha tasakaalustatult, et saavutada toimiv elektriturg,“ lisas Parts.
Samas ei tohi Partsi sõnul põhivõrkude lahutamine oluliselt kahjustada Eesti Energia ja finantsvõimekust eelseisvate suurte investeeringute tegemisel elektri tootmisesse, mis tagaks vajaliku elektrienergia varustuskindluse. Samuti peab olema tagatud põhivõrkude investeerimissuutlikkus.
Parts lisas, et kindlasti tuleb elektrituru kujundamisel Eestis näha loodava süsteemihalduri ja Eesti Energia rolli tulevikus välja kujuneval integreeritud Baltoscandia turul.

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 26. nädala eelinfo

Neljapäev, 25. juuni
- kell 10 osaleb minister Juhan Parts valitsuse istungil ning kell 16 valitsuskabineti nõupidamisel.
- toimub ministeeriumis AS Eesti Energia üldkoosolek, kus kinnitatakse ettevõtte aastaaruanne.
- SA KredEx juhataja Andrus Treier osaleb Madriidis toimuval NEFI (Network of European Financial Institutions for SMEs) koosolekul, et taotleda KredExi vastuvõtmist ühenduse liikmeks. Liikmelisuse eesmärgiks on vahetada teiste liikmetega informatsiooni väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisel ning luua seeläbi paremaid võimalusi valdkonna arendamiseks Eestis.
 

Liikluskomisjon: naastrehvide kasutamist tuleks vähendada

Täna pärastlõunal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud liikluskomisjon leidis, et naastrehvide kasutamist tuleks vähendada hooajaliselt 15. oktoobrist 31. märtsini.
Liikluskomisjoni istungil andis kõigepealt ülevaate Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane liiklusohutusest 2009. aasta esimese viie kuu andmete põhjal.

Vane sõnul on vähenenud inimohvritega lõppenud liiklusõnnetuste arv esimese viie kuu jooksul aastataguse perioodiga kahanenud märkimisväärselt 30 protsenti – sealjuures inimohvreid on aastatagusega vähem 14 protsenti (126 inimest). Vane sõnul on kahanenud eelkõige õnnetused jalakäijatega, negatiivse trendina tõi Vane välja, et kasvanud on alaealiste jalgratturitega toimunud õnnetuste arv.

Mart Normet Eesti Rahvusringhäälingust tutvustas komisjoni liikmetele sügisest kavandatavat liiklusohutuse teemalist hommikuprogrammi Eesti Televisioonis, milles hakatakse koostöös Maanteeametiga edastama hommikul värsket liiklusinfot.

Komisjon käsitles ka naastrehvide kasutamist ning leidis, et naastrehvide kasutamist tuleks hooajaliselt vähendada sarnaselt Soomes ja Rootsis kehtivaga 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning teha teavitustööd sõidukijuhtide seas lamellrehvide kasutuselevõtuks.  

Viimase ettekandena tegi Riho Tänak Politseiametist komisjonile ülevaate liiklusõnnetuste põhjuste uurimisest ning tutvustas liiklusõnnetuste uurimist Harjumaal. Liikluskomisjon leidis, et liiklusõnnetuste põhjuste paremaks väljaselgitamiseks ning ennetustöö tõhustamiseks on vajalik moodustada sarnaselt Harjumaal toimivale liiklusõnnetuste põhjuste uurimise komisjonile sarnased komisjonid ka ülejäänud Eesti piirkondades, kokku neljas regioonis.

Liikluskomisjoni kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniminister, justiitsminister, haridus- ja teadusminister, sotsiaalminister, rahandusminister, siseminister, Politseiameti peadirektor, Maanteeameti peadirektor, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktor ning omavalitsuste ja tehnikakõrgkoolide esindajad.

Valitsuse 2008. aasta 27. veebruari korraldusega moodustatud liikluskomisjoni ülesanded on „Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist 2003–2015” tulenevate tegevuste koordineerimine, liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamine ja ettepanekute tegemine valitsusele liiklusohutusega seotud probleemide lahendamiseks.
Liikluskomisjon koguneb kord kvartalis, komisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister. Järgmine istung toimub 28. oktoobril 2009.
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas majanduse aastaülevaate

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas täna majanduse 2008. aasta ülevaate, milles MKM-i ja Rahandusministeeriumi eksperdid analüüsivad Eesti makromajandust, ettevõtlussektoreid ning tööjõuturgu.

Lisaks analüüsile jagavad intervjuudes oma kogemusi ja arvamusi 2008. aastast ka ettevõtjad Bo Henriksson, Raul Puusepp, Kaido Fridolin, Priit Tamm ning Anne Mere. Ülevaade sisaldab ka lühiprognoose 2009. aastaks.

MKM-i majandusülevaate leiate: http://www.mkm.ee/index.php?id=368704

Tallinn-Peterburi lennuliin avatakse suvehooajaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi kokkuleppel avatakse lennuliin hooajaliselt juuli esimeses pooles. 

 „Lennuliini avamine on positiivseks sammuks kahe riigi lennunduskoostöös. Samas loob liini avamine pinnase, millelt soovin, et käivitub Eesti ja Venemaa vahelise transpordikomisjoni tegevus, et töötada pika-ajalise lennunduskokkuleppe sõlmimise suunas,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Partsi hinnangul on hooajalise lennuliini käivitamisel positiivne mõju nii Eesti turismi- kui ka ettevõtlussektorile.

Lende Tallinna ja Peterburi vahel hakkab teostama AS Estonian Air’i tütarettevõte Estonian Air Regional.
 

Maanteeameti peadirektoriks saab Tamur Tsäkko

1. juulist saab Eesti Riikliku Autoregistrikeskusega ühineva Maanteeameti peadirektoriks Tamur Tsäkko.

Tamur Tsäkko on sündinud  1. jaanuaril 1964. aastal, lõpetanud 1982. aastal Põlva keskkooli.  1988 lõpetas Tsäkko Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ning on aastal 2006 omandanud magistrikraadi Eesti Kõrgemas Kommertskoolis ärijuhtimise erialal.  Tsäkko on end täiendanud Rootsis ja Šveitsis.  Varasemast on tal kaheksa-aastane töökogemus finantsasutuses erinevate rahvusvaheliste projektide, riskide ja kriisisituatsioonide juhtimisel, lisaks on ta töötanud seitse aastat õpetajana. Tamur Tsäkko on töötanud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) peadirektorina alates 1. detsembrist 2003.

„Soovin tänada Maanteeameti senist juhtkonda. Maantee-ehitus on pikaajaline protsess ning tehtud tööde ja otsuste vilju näeme alles aastaid hiljem,“  ütles Tamur Tsäkko, lisades, et ARK seniste ülesannete lisandumine Maanteeameti igapäevatöösse loob võimalused teha efektiivset koostööd liiklejate, sõidukite ning maantee- ja ühistranspordi valdkonnas, mis annab kindlasti panuse liiklusohutuse parandamisse, teede planeerimisse ning ühistranspordi korraldamisse.   

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 24. nädala eelinfo

Esmaspäev, 8. juuni
- osaleb minister Juhan Parts ettekandega Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil. Ettekanne käsitleb põlevkivitööstuse tulevikku  Eestis.

Teisipäev, 9. juuni
- osaleb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Soome sideminister Suvi  Lindeni kutsel Helsingis toimuval Läänemeremaade sideministrite tippkohtumisel, mille peateemaks on maapealsele digitaalsele televisioonile üleminekul vabaneva sagedusressursi kasutamine. Ministrit saadavad eelpool nimetatud kohtumisel sideosakonna juhataja Tõnu Nirk, sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas, Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Priit Soom ja digitaalse televisiooni valitsuskomisjoni esimees Jüri Pihel. 

Loe veel

Kuueteljeliste autorongide lubatud täismass tõusis 44 tonnini

Täna allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts määruse, millega tõusis kuueteljeliste autorongide lubatud tegelik täismass siseriiklikul veol 40 tonnilt 44 tonnini.

 Eelnõu võimaldab  vähendada  transpordikulutusi  kümnendiku võrra, luues sellega ka hea pinnase transpordi- ja logistikateenuste hinna vähenemiseks, samuti suurendab see Eesti konkurentsivõimet Euroopa vedajate hulgas. Suuremaid kui 40tonniseid tegelikke täismasse võimaldavad mitmed Euroopa riigid, sealhulgas ka Soome.

Muudatusettepanekuga on 44-tonniseid autoronge lubatud kasutada riigisiseselt juhul, kui autorong koosneb vähemalt kolmeteljelisest veokist, kolme ja enama teljega haagisest või poolhaagisest.
Ehkki Euroopa Nõukogu direktiiv (EL Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ) määratleb kindlat tüüpi ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud  suurimaks tegelikuks täismassiks kuni 40 tonni, on liikmesriigil lubatud kasutada  riigisisesel veol kasutavatel autorongidel suuremat tegelikku täismassi kui 40 tonni.

Rahvusvahelises liikluses kasutatavatele autorongidele jääb ministri määrusega kehtestatud suurim tegelik täismassi endiselt kuni 40 tonni piiresse. Kaasaegsetel kuueteljelistel  autorongidele on tehase poolt lubatud  suurim täismass juba praegu vähemalt 44 tonni, mistõttu täiendavaid investeeringukohustusi muudatus ettevõtjatelt ei vaja.
 

Pika-ajaline leping tagab Eesti raudteedel reisijateveo viieks aastaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis eile Edelaraudtee AS-ga reisijate vedamiseks lepingu aastateks 2010-2014.

Lepinguga kohustub Edelaraudtee AS teenindama aastatel 2010-2014 reisijaid samas mahus praegu kehtiva lepinguga ning tegema liinidel selleks vajalikud investeeringud raudteeveeremi korrashoidu, seda tingimusel, kui riik tagab viie aasta vältel avaliku liiniveo toetuse praegusel tasemel – 182 miljonit krooni aastas. Kui riigi eelarvelised võimalused osutuvad väiksemaks, lepivad pooled kokku veomahu uutel tingimustel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  ja Edelaraudtee AS raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping  aastateks 2010-2014 tagab kindluse reisirongiliikluse jätkumisel Eestis senisega samas üldmahus (1,7 miljonit rongkilomeetrit) kuni uute diiselreisirongide saabumiseni.
Lepinguga lisandub 2010. aastal täiendavalt plaanijärgne veomaht vähemalt ühele Tartu-Valga rongipaarile eeldusel, et 2009. aasta ja 2010. aasta avaliku liiniveo toetuse määr jääb praegusele tasemele. 
Täpsem veomaht ja sõidugraafikud järgmise aastaks selguvad hiljemalt 30. septembriks.
 

Pärnu ümbersõidu ning Väo-Maardu teelõigu suurprojektid said rahastamisotsuse

Täna allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kahe maantee-ehituse suurprojekti rahastamisotsused, millega eraldas 1,76 miljardit krooni Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehituseks ning Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimistöödeks.

„Eesti maanteedele tähendab see projekt vajalike teede ehitamist, lisaks selle loob see võimaluse ka ligikaudu 1500 töökoha loomiseks,“ kommenteeris Juhan Parts. „Hea on see, et ka raskel ajal suudame panustada oma infrastruktuuri ja teha olulisi asju. Arenenud riigis peame me kindlasti mõtlema ka heade teede olemasolule selles,“ lisas Parts.

Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu rekonstrueerimise käigus ehitatakse vajalikud kergliiklusteed ja kolm mitmetasandilist ristmikku, mille eesmärk on vähendada liikluskoormust teelõigul. Väo-Maardu teelõik kuulub rahvusvahelisse TEN-T võrgustikku, selle ehitamist rahastatakse Ühtekuuluvusfondist 1,12 miljardi krooniga. Ehitus algab 2009. aasta sügisel ja valmib kolme aasta jooksul aasta 2012 hilissügiseks.

Loe veel

Koolitusosak avab ettevõtjatele võimaluse täiendõppeks

Täna allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts määruse „Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse tingimused ja kord", millega avaneb kuni 9 töötajaga ettevõtetel ning FIE-del võimalus enesetäiendamiseks taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) koolitusosakut.

Koolitusosak katab kuni 100 protsenti koolituskuludest, mille maksumus on vähem kui 15 000 krooni. Koolitusosakut saavad alates juulist EAS-i kaudu taotleda kuni 9 töötajaga mikroettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad ühe korra aastas. Koolitusosakute eesmärk on luua võimalusi töötajate koolitamiseks valdkondades, mis ettevõtetele ja FIE-dele tulevad hetke majandusolukorras töökohtade säilitamisel kõige enam kasuks.

Sarnaselt 2009. aasta veebruarist pakutavale innovatsiooniosakule saab koolitasu eest teenust hankida kindlatelt pakkujatelt. Teenuse pakkujate nimekirja on võimalik kandideerida kõikidel koolitusteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel.

 

Kaheksa teadus- ja arenduskeskust said tegevuseks ligi miljard krooni

3. juunil anti Tallinna Reaalkoolis kaheksale teadus- ja arenduskeskustele kätte investeerimisotsused. Teadus- ja arenduskeskustele eraldatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel Eesti ajaloo suurim toetus ettevõtete arendustööks. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava toetuse suurus on kokku ligi miljard (904 miljonit) krooni. Loe edasi: EAS-i pressiteade

 

Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise aastaaruanne sai kinnituse

Olulised rahastamisotsused on saanud 2008. aastal teadus- ja arenduskeskused, tegevused ettevõtluse arendamiseks ning transpordiprojektid.  

Eile kinnitas Euroopa struktuurifondide vahendite kasutamist jälgiv seirekomisjon 2008. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi(MKM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi(HTM) struktuurifondide kasutamise aruande. Aruanne annab ülevaate, kuidas on MKM ning HTM oma haldusalas kasutanud 2007-2013 eelarveperioodil Eesti majanduse arendamiseks suunatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Lõplikuks kinnitamiseks esitatakse aruanne 30. juunil Euroopa Komisjonile.

25. mai 2009 seisuga on MKM-i ja HTM-i haldusalas kokku käivitunud majanduse arendamiseks 27 tegevusvaldkonda, rahastamisotsustega on eelarveperioodi 2007-2013 koguvahenditest kinnitatud 7,06 miljardi krooni. See on ligi kolmandik (31 protsenti) eelarveperioodil majanduse arenguks Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas ette nähtud struktuurifondide vahenditest.

Loe veel

Juhan Parts: uuel energiakompleksil on oluline mõju Eesti majandusele

Täna arutles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Narvas Eesti Energia, Narva Elektrijaamade ja Narva Õlitehase juhtidega rajatava uue energiakompleksi ja planeeritavate investeeringute teemal.
Rajataval energiakompleksil on ministri sõnul oluline roll kogu Eesti majandusele. „Selle sajandi Eesti energeetika suurima investeeringu tähtsust on raske alahinnata nii Eestile, eriti Ida-Virumaale. Investeering tähendab tuhandeid töökohti ka järgnevaks 30 aastaks põlevkivienergeetikas ning põlevkivienergeetika viimist tunduvalt kõrgemale tasemele,“ ütles minister, lisades, et, „pikaajalised investeeringud on retsept tööpuuduse vastu.“
 

Investeeringu maht rajatavasse energiakompleksi on hinnanguliselt 18 miljardit krooni, mis praeguse majanduskriisi valguses on olulise mõjuga ka Eesti ehitusturule.

Loe veel

NCP-Eesti veebist leiab nõuandeid vastutustundlikuks äritegevuseks

OECD rahvusvahelise kontaktpunkti NCP-Eesti eesmärgiks on arendada Eestis sotsiaalselt vastutustundlikku äritegevust ning nõustada rahvusvahelisi ettevõtteid Eestis ja välismaal tegutsevaid Eesti ettevõtteid, et parandada seeläbi rahvusvahelist ärikeskkonda ja investeerimiskliimat.

Eestis on rahvusvahelise kontaktpunkti (NCP Eesti – i.k National Contact Point) ülesandeks selgitada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitusi, väärtustada ning jagada infot sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks, lisaks aidata lahendada vastutustundliku ettevõtlusega tekkinud eriarvamusi või küsimusi ettevõtjate, elanike ja erialaliitude vahel. 

„Soovime vastloodud kontaktpunkti abil julgustada ettevõtteid panustama veelgi enam meie sotsiaal- ja majandusellu vastutustundliku äritegevuse abil. Samuti ühtlustada nii kohalike Eesti ettevõtjate ja rahvusvaheliste ettevõtete äritegevuses sarnaseid eesmärke, mis edendaksid ettevõtete sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist Regina Raukas.

Loe veel

Saksamaal otsivad poolsada ministrit lahendusi transpordi- ja logistikasektori turgutamiseks

Täna ja homme Saksamaal Leipzigis 52 transpordiministri osavõtul peetaval Rahvusvahelisel Transpordifoorumil otsivad ministrid ja valdkonna tippjuhid võimalusi majanduskriisist väljumiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on väikeriikide huvide kaitseks vajalik vältida protektsionismi eelkõige kaubavahetuses.
 

„Praegu on mitmed suurriigid andnud selgeid sõnumeid, et majanduskasv pole võimalik, piirates välisettevõtete ligipääsu turule ja kasutades seejuures piiranguid veostele. Seetõttu on just väikeriikidele täna eriti oluline vaba konkurents ja ekspordivõimaluste säilimine. Rahvusvaheline kaubavahetus ei tohi langeda protektsionismi,“ kommenteeris Juhan Parts Eesti seisukohti transpordifoorumil.
 

Partsi sõnul on vajalik tänases majandusolukorras eelkõige arendada keskkonnasõbralikku transporti, luua võimalusi pika-ajalisteks investeeringuteks ning tagada toimiv ning usaldusväärne kaubavahetus riikide vahel. Kohtumise põhiteemadeks on riiklikud tugipaketid ettevõtetele ning nende mõju turule, protektsionismi ja kaubandusbarjääride vältimine ning struktuursete reformide kiire läbiviimine.

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis räägiti varimajandusest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimus täna pressikonverents, kus Evelin Ahermaa ja Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist tutvustasid kolme varimajanduse teemalise uuringu tulemusi:

• Varimajandus Eestis 2008
• Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2008
• Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2008

Teemat kommenteerisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Kompus ja Maksu- ja Tolliameti esindaja Dmitri Jegorov.

Lühikokkuvõte räägitust: varimajanduse osakaal on aasta-aastalt Eestis vähenenud, majanduse madalseisus ilmutab ta aga taas elavnemise märke: kasvab ümbrikupalkade saajate arv, suureneb ülepiiri kaubandus jne.  Konjunktuuriinstituudi hinnangul jääb riigil varimajanduse tõttu saamata ca 3,5  miljardit krooni aastas. 
 

Loe veel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis räägitakse homme varimajandusest

Homme 27. mail kell 11.00 toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis pressikonverents, kus Evelin Ahermaa ja Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist tutvustavad kolme varimajanduse teemalise uuringu tulemusi:

• Varimajandus Eestis 2008
• Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2008
• Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2008

Teemat kommenteerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Kompus ja Maksu- ja Tolliameti esindaja.

Internetis saab pressikonverentsi ülekannet jälgida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.
 

Märtsis kaubavahetuse mahud suurenesid

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2009. aasta märtsis kaupade eksport veebruarikuust 5% ja import 11% võrra suurem, mida võib osaliselt seostada erinevusega tööpäevade arvus. Samas jaanuari kuuga võrreldes kasvas eksport märtsis 14% ja import 13%. Märtsis jätkus ka ekspordi ja impordi aastaste langustempode pidurdumine. Aasta tagusest perioodist oli eksport 22% ja import 30% väiksem. Kuna hinnad on samuti langenud, siis reaalkasvud olid vastavalt -20% ja -25%. Langustrendide pöördumine veidi ülespoole viitab olukorra paranemisele väliskaubanduses, kuid arengud meie peamiste kaubanduspartnerite majanduses ei kinnita veel seda.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis märtsis 1,6 miljardi kroonini, sest import kasvas eelmise kuuga võrreldes kiiremini kui eksport. Aasta tagusest näitajast oli aga väliskaubanduse defitsiit ligikaudu poole võrra madalam. Esimese kvartali kokkuvõttes ulatus puudujääk 4,1 miljardi kroonini, kahanedes aastaga 2,4 korda.

Loe veel

Nõrk välisnõudlus kiirendab hinnalangust

Jätkuv nõrkus maailma majanduses ning tagasihoidlik sisenõudlus avaldavad survet hinnalanguseks nii sise- kui välisturul. Eesti Statistikaameti andmetel kahanesid aprillis tootjahinnad aastaga töötlevas tööstuses 2,2%, märtsiga võrreldes ulatus hinnalangus 0,2%ni.
Suurematest harudest jätkus kiirem tootjahindade langus toiduainete tööstuses, kus hinnad kukkusid aastaga 4,1%. Aasta tagasi oli toiduainetööstus kiireima hinnakasvuga tööstusharu. Allharudest toimus suurem odavnemine piimatoodete tootmises, kus hinnad on aastaga kahanenud ligi viiendiku. Lihatööstuses on hinnad aastatagusest 6% ja kalatööstuses 1% võrra kõrgemal.

Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad enam kerkinud keemiatööstuses (8,4%) ja elektriseadmete tootmises (8%). Teistes harudes olid hinnad valdavalt madalamal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal. Suurem langus on toimunud metalltoodete tootmises (-6,7%) ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises (-4,9%).
Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuise küsitluse kohaselt ootas enam kui kolmandik ettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist lähikuudel. Vaid 6% küsitletuist pidas võimalikuks hindade kerkimist. Suurim oli surve hinnalanguseks ehitusmaterjalide tööstuses, kus seda ootas ligi kaks kolmandikku ettevõtetest. Lähiajal on tõenäoline seniste arengute jätkumine, hinnatõusuks oleks vaja nõudluse paranemist nii sise- kui välisturul.

Aprillis jätkus ekspordihindade langustempo kiirenemine, mis tulenes nõrga välisnõudluse püsimisest. Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta aprillist 3,9% ja eelmisest kuust 1,1% võrra madalamad. Samas impordihindade langus aeglustus mõnevõrra, tingituna eelkõige nafta maailmaturuhinna tõusust. Märtsikuust olid impordihinnad keskmiselt 1,4% kõrgemad, aastaga aga kahanesid 5,6%.

Aastases võrdluses oli aprillis jätkuvalt suurim ekspordihindade langus metsamajanduses, see on püsinud aasta esimestel kuudel keskmiselt 28% tasemel. Nõudluse kahanemine metalli- ja metalltoodete järele on langetanud oluliselt ekspordihindu metallitööstuses (-25% võrreldes eelmise aastaga). Aastaga on oluliselt suutnud ekspordihindu kasvatada turbatootjad (16%), ka ehitusmaterjalide tootmise, rõivatööstuse ning masina- ja aparaaditööstuse ettevõtted on müünud oma tooteid välisturgudel mõnevõrra kõrgemate hindadega kui aasta varem.
Nafta maailmaturuhinna tõus kergitas naftasaaduste sisseveohindu aprillis eelneva kuuga võrreldes 16%, mistõttu aastane langustempo aeglustus 33%ni. Puidu ja puittoodete impordihinnad on kuises võrdluses viimastel kuudel stabiliseerunud, aastatagusest perioodist olid hinnad aga 14% madalamad. Põllumajandussaaduste impordihinnad on kaks viimast kuud langenud aastases võrdluses keskmiselt 7%, metallide ja metalltoodete hinnalangus kiirenes aprillis 5–6%ni.

Järgnevatel kuudel jätkuvad väliskaubandusega seotud hindade osas sarnased trendid eelnevatega. Kuigi naftahind on küllaltki kõikuv, siis suuri muutusi pole oodata.
Lisainfo:
Karel Lember, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon: 6 256 402, karel dot lember at mkm dot ee
Merike Riipinen, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon: 6 256 401, merike dot riipinen at mkm dot ee
 

Avaneb pikaajalise soodusintressiga renoveerimislaenu saamise võimalus korterelamutele

Esmaspäeval, 25. mail algusega kell 12.00 toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) „Korterelamu renoveerimislaenu“ lepingu allkirjastamine Swedbanki ja SEB panga esindajatega, millele järgneb pressikonverents ajakirjanikele.

Korterelamu renoveerimislaenu programmi alusel toob KredEx turule soodusintressiga pikaajalise korterelamu renoveerimislaenu, mida hakkavad väljastama pangad. Seoses Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate vahenditega ning KredExi poolt täiendavalt võetud laenuga CEB-lt on võimalik anda korterelamutele soodsamat ning pikema tagasimakseperioodiga (kuni 20 aastat) laenu, mille sihtotstarve on energiasäästu saavutamine rekonstrueerimistööde teostamise abil.

Pressikonverentsil osalevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, KredExi juhataja Andrus Treier, Swedbanki ja SEBi esindajad, aga samuti ka  kfW panga esindaja Saksamaalt.
 

PRESSIKONVERENTSI MATERJALID

SA KredEx - esitlus

 

Homme on Euroopa Merepäev

Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentide poolt 20. mail 2008 allkirjastatud kolmepoolses deklaratsioonis kiideti heaks Euroopa Merepäeva iga-aastane pidulik tähistamine, millega soovitakse pöörata erilist tähelepanu merede ja ookeanide olulisusele meie igapäeva elus.

Tänavusel Euroopa Merepäeval korraldatakse Eestis homme kolm üritust: merenduspoliitika seminar, õpilaste ekskursioonid laevadele, näituse avamine Meremuuseumis koos päevakohaste sõnavõttudega.

Merepäeva põhisündmuseks on Tallink SPA hotellis toimuv Eesti merenduspoliitika teemaline seminar. Samal ajal toimuvad õpilaste ekskursioonid reisiparvlaevadele, gruppidele tutvustatakse ka puksiire, lootsipaati ja Eesti Mereväe laevu Admiraliteedi basseinis. Eesti Meremuuseumis avatakse näitus "Täispurjedes ja lippude lehvides merepõhja".

Merenduspäeva täpne kava on väljas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel www.mkm.ee aadressil http://www.mkm.ee/index.php?id=7130.

Merepäeva korraldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Veeteede Amet, Eesti Meremuuseum ja Eesti Laevaomanike Liit ning seda aitavad läbi viia AS Tallink ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.

 

Euroopa ettevõtlusnädal Eestis

Esimene Euroopa ettevõtlusnädal toimub Euroopa Komisjoni eestvedamisel 6.–14. mail 2009. Nädala jooksul toimub üle Euroopa üritusi, mille eesmärgiks on edendada ettevõtlust ning jagada ettevõtjatele teavet toetustest ja nõuandeid tegevuse arendamiseks.

Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, KredEx, Kaubandustööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Junior Chamber International Estonia (JCI ehk rahvusvaheline noortekoda) koondavad 11. mail Tallinnas Swissotelis oma jõud, et teavitada Eesti ettevõtjaid nii Euroopa Liidu kui riiklikest teotusmeetmetest. JCI eestvedamisel toimub paralleelselt seminarile ärikiirkohtumine, mis aitab ettevõtjatel luua uusi kontakte ja tutvusi.

Kutsume Teid seminaril osalema ning laiapõhjalisest infost osa saama! Palume registreerida end aadressil: Doris dot Lebreht at ec dot europa dot eu hiljemalt 5. maiks.

Euroopa ettevõtlusnädala seminaril, 11. mail 2009 Tallinnas, Swissoteli Konverentsikeskuses on kogu päeva vältel järgmiste organisatsioonide infolauad: Euroopa Komisjon, EAS, Kaubandus-Tööstuskoda, Kredex, Junior Chamber International Estonia

Üritus on osalejatele tasuta.

Lisainfo:
Kertu Kaera
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
e-post: Kertu dot Kaera at ec dot europa dot eu
Tel: 6264 400

Loe veel

Juhan Parts kutsus Euroopa Liitu laiendama eurotsooni ja looma ühist õiguskeskkonda internetiärile

Eile Prahas toimunud Euroopa Liidu Mitteametlikul Konkurentsivõime nõukogul esindas Eestit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes oma sõnavõtus rääkis eurotsooni laiendamisest, vajadusest kiiresti rakendada teenuste direktiiv ning tõsta tarbijate kindlustunnet piiriüleste tehingute sooritamisel.

Rääkides viiest aastast, mis on möödas Euroopa Liidu laienemisest, tõdes Juhan Parts, et kindlasti on tegu win-win arenguga nii uute, kui vanade liikmesriikide jaoks. „Eesti on heaks näiteks sellest, kuidas nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes on meie side naaberriikidega oluliselt tugevnenud,“ ütles ta ning lisas, et „ üheskoos on meil ka märksa suuremad eeldused käimasolevast kriisist edukalt väljuda kui eraldi. Kriisist väljumisel ja oma siseturu arendamisel ei tohiks me aga unustada kaht Euroopa Liidu põhiväärtust: stabiilsust ja vabadust“.  Oma sõnavõtus rõhutas Juhan Parts vajadust eurotsooni laiendamise järele, mis taastaks investorite, finantssektori, reaalmajanduse ja mis väga oluline, ka tarbijate kindlustunde. „Eesti  on endale seadnud eesmärgiks eurole ülemineku 2011. aastal ja me näeksime rõõmuga kui teisedki riigid kohandaks oma majanduse ja finantseesmärgid hetkeolukorraga. Meil on vaja rohkem riike ja tarbijaid, kes kasutaksid sama valuutat,“ ütles Parts.

Loe veel

Jaemüügi langus aeglustus märtsis

Märtsis vähenes jaemüük püsivhindades 13%, eelmise kuuga võrreldes oli kasvuks 12%, selgub Statistikaameti andmetest. Kaupluste müügitulu oli aastataguse ajaga võrreldes 30% väiksem. Samas näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuine küsitlus, et kaubandusettevõtete ootused järgmise kolme kuu müügile on tugevaimad alates eelmise aasta augustist.

Aastases võrdluses jätkus jaemüügi vähenemine enamikus kauplusegruppides. Suurenes vaid kasutatud kaupade jaemüük kauplustes ning muu jaemüük väljaspool kauplusi (31%). Müüki selles segmendis toetas inimeste jätkuv ostujõu langus ning soov oma kulutusi piirata. Uute riiete asemel ostetakse rohkem kasutatuid ning meelsamini külastatakse second-hand kauplusi.

Müük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, langes aastases võrdluses 8%, mis oli eelmisest kuust ühe protsendipunkti võrra väiksem langus. Kasv kuises võrdluses (9%) näitab, et toiduainete hinnatõusu pidurdumine hakkab mõju avaldama, ning jaemüügi langus stabiliseeruma. Siiski on toit üks neist kaubagruppidest, kus inimesed on rohkem hakanud kokku hoidma ning seetõttu langes selles kauplustegrupis ettevõtete müügitulu 5,3% võrreldes eelmise aasta märtsiga.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüki hakkas märtsis mõjutama sesoonsus (hoolimata külmadest ilmadest hakati valmistuma kevade tulekuks ning aktiivsemalt ostma aiandus ja ehituskaupu), mis kuises võrdluses küll tõstis müügimahtusid (26%), kuid aastataguse ajaga võrreldes toimus siiski 19%line kukkumine.

 

Loe veel

Majandusministeerium esitas ettepanekud ettevõtlusõppe arendamiseks kõrghariduses

Täna edastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritele ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajatele ministeeriumis välja töötatud kontseptsiooni ettevõtlusõppe arendamiseks kõrghariduses.

Kava eesmärk on muuta kõikide erialade tudengid senisest ettevõtlikumaks, teha konkreetsed ettepanekud uute ideede tekkeks vajaliku soodsa keskkonna ja õppekava loomiseks ning leida ka võimalused nende ideede edukakas rakendamiseks.

Ettevõtlusõppe kontseptsioon toob välja kolm olulist suunda:
- Ettevõtlikkuse ärgitamine kõikides õppurites, mitte ainult majanduseriala tudengites. Ettevõtlusõppe puhul ei tuleks piirduda vaid mikro- ja makroökonoomika kursusega, vaid anda teadmisi ka ettevõtlusega alustamisest, turundusest, juhtimisest, rahastamisest ja rahvusvahelistumisest.

Loe veel

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin

Eile leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015.

„Kui  19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu,“  iseloomustas  Juhan Parts  lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti,“  lisas Parts.  Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule.

Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s.

Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad.

Loe veel

Veebruaris ekspordi langustempo aeglustus

2009. aasta veebruaris oli kaupade eksport 26% võrra väiksem kui aasta tagasi, selgub Statistikaameti esialgsetest andmetest.
 

Võrreldes jaanuariga oli ekspordi aastane langustempo kaks protsendipunkti madalam. Positiivse poole pealt võib välja tuua ekspordi 8 protsendilist kasvu võrreldes eelmise kuuga. Ekspordi kasvu kuises võrdluses vedasid taas töödeldud kütused, kuid tugev kasv oli ka loomsete toodete, paberi ja pabertoodete ning meditsiini- ja mõõteaparatuuri väljaveol. Olulisi järeldusi ei saa veel kuise kasvu põhjal teha, sest Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus on endiselt madalseisus ja positiivseid suundumisi pole veel näha.

Impordis toimusid sarnased muutused ekspordiga, aastane langustempo aeglustus samuti veidi (-35%ni), kuine kasv oli aga vaid 2%. Importi mõjutab endiselt rohkem nõrk sisenõudlus. Kaubavahetuse bilansi puudujääk langes veebruaris 1,1 miljardi kroonini, mis oli aastatagusest näitajast peaaegu kolm korda väiksem ja eelmisest kuust veerandi võrra madalam.

Veebruaris olid positiivse aastakasvuga vaid mineraalsed tooted. Kui suurima osatähtsusega kütuste väljaveo kasv oli mõõdukas, siis elektri eksport kasvas rahalises väljenduses 2,5 korda. Ülejäänud kaubagruppide eksport jätkas langustempos. Alla 10% kahanes aastaga vaid loomsete ja taimsete toodete müük välisturgudele, keemiatoodete ja ehitusmaterjalide ekspordi langus jäi 14–17% piiresse. Koguekspordiga samas tempos kahanes masinate ja seadmete, valmistoidukaupade ja jookide ning meditsiini- ja mõõteriistade väljavedu. Kolmandiku ulatuses vähenes plast- ja kummitoodete, puidu ja puittoodete, metallide ja metalltoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete eksport.

Ka impordis näitasid positiivset aastast kasvu vaid mineraalsed kütused. Sisetarbimise nõrkus ja madal ekspordinõudlus hoiab teiste kaubagruppide sissevedu tugevas languses. Eriti on seda näha transpordivahendite impordil, mille osas aastane langustempo ulatus veebruaris juba 74%ni. Enamiku teiste olulisemate kaubagruppide sissevedu kahanes aastaga vahemikus 40–60%, mis viitab sellele, et ka järgmisel kuul ei ole kaubavahetuses veel oodata paranemise märke.
 

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis küsitletud tööstusettevõtetest vaid 2% teatas eksporttellimuste suurenemisest ja veerandil jäid tellimused tavalisele tasemele. Ülejäänud ettevõtted olid eksporttellimuste suhtes endiselt pessimistlikud. Ka tarbija kindlustunde indikaator oli märtsis nõrgem kui veebruaris.

Lisainfo: majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen, telefon 6256 401, e-post merike dot riipinen at mkm dot ee
 

Ettevõtjaid, tarbijaid ja ametiasutusi oodatakse jaekaubanduse probleemide kohta arvamust avaldama

Ettevõtjad, tarbijad ja ametiasutuste esindajad on oodatud avaldama arvamust Eesti jaekaubanduse probleemide kohta. Nii regulatsioonidest tulenevate probleemide kui ka muude kitsaskohtade suhtes arvamuse avaldamiseks on Euroopa Komisjon koostanud veebis kättesaadava küsimustiku ning tagasiside põhjal hakatakse tegelema turu toimimist segavate probleemide lahendamisega. 

Info saamiseks erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides esinevate probleemide kohta ongi Euroopa Komisjoni Siseturu ja Teenuste Peadirektoraat koostanud küsimustiku, mille alusel soovib koguda informatsiooni siseriiklikest regulatsioonidest tulenevate probleemide kohta jaekaubanduses, keskendudes viiele tarneketile:
- toidukaubad
- apteegikaubad
- tekstiilikaubad
- elektroonikakaubad
- vabaajakaubad (näiteks raamatud, filmi- ja muusikakaubad, mänguasjad, spordikaubad jne).

Küsimustik on kättesaadav veebis ning see koosneb kahest osast, mis on suunatud erinevatele sihtgruppidele. Osa A on mõeldud täitmiseks nii tavatarbijatele kui ettevõtjatele, et välja selgitada jaekaubanduses esinevaid probleeme. Osa B on mõeldud täitmiseks ametiasutustele. 

Küsimustiku täitmiseks tuleb minna veebilehele http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2009/retail_en.htm ning seejärel valida sihtgrupp (kodanik, organisatsioon või ametiasutus). Vastata tuleb vaid vastaja tegevust puudutavatele küsimustele.
Kuigi küsimused on esitatud inglise keeles, on vastata võimalik ka eesti keeles. Täidetud küsimustik tuleb saata komisjoni meiliaadressile markt-rmm-questionnaire at ec dot europa dot eu hiljemalt tänavu 5. juuniks.

Teema on avatud ka kaasamisveebis www.osale.ee https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=112
Küsimustikest saadud tagasiside põhjal koostab Euroopa Komisjoni Siseturu ja Teenuste Peadirektoraat teatise Euroopa Liidu jaekaubanduse turu toimimise kohta, mis on plaanis vastu võtta käesoleva aasta novembris. Teatise eesmärk on Euroopa Liidu jaekaubanduse turu toimimist segavate tõkete tuvastamine ja poliitiliste meetmete kavandamine nende tõkete kõrvaldamiseks. 

Euroopa Komisjon rõhutab teatise olulisust süveneva majanduskriisi mõjude leevendamisel ning loodab liikmesriikide aktiivsele panusele teatise aluseks oleva küsimustiku täitmisel.

Lisainfo: Tatjana Saarniit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturuosakonna peaspetsialist, telefon 6 256 418, e-post: tatjana dot saarniit at mkm dot ee
 

Briti majanduseksperdid uurivad Eesti võimalusi finantskeskuseks kujunemisel

Sel nädalal allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske koostöölepingu Briti majandusekspertidega firmast Oxera Consulting Ltd, et uurida Eesti võimalusi finantsteenuste arendamiseks.  

Eesti suuruse ja geograafilise asukohaga riigil on võimalik suurendada sarnaselt teiste maailma majanduse tõmbekeskustega oma sisemajanduse kogutoodangut senisest veelgi jõudsama finantsteenuste arendamise kaudu. Uuringu eesmärk ongi välja selgitada, kas see on võimalik ning mida tuleb selleks teha.

Kuna maailma rahaturgude kriisi tõttu on mitmed finantsettevõtted turult kadunud või oma tegevuspõhimõtteid muutnud, on vaja kaardistada finantskrahhi järgne olukord – kust, kuhu ja kuidas tänases olukorras Euroopas raha liigub.

Samuti selgitatakse uuringus välja Eesti positsioon finantsteenuste väärtusahelas: kuivõrd arenenud on meie finantsteenuste sektor ja millised on tänased eeldused kasvuks.

Uuringus analüüsitakse peamisi tõuke- ja tõmbetegurid, mis määravad finantsettevõtete asukohavalikut. Lisaks kaardistatakse ka kindlad finantsteenuste  alamvaldkonnad, milles Eestil on suurim kasvupotentsiaal ja tehakse ettepanekuid nende elluviimiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Arengufond tahavad luua ühist arusaama finantsteenuste tulevikust nii avaliku sektori kui ka era- ja mittetulundussektoriga. Uuringut kaasrahastab Tarkade Otsuste Fond.

Partnerite ettepanekuid ja arvamusi kogutakse uuringu vältel intervjuudega ja töötubades. Uuringu lõppraport valmib selle aasta juulis.

 

Välismessi toetusi muudeti ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks

12. aprillil jõustusid Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Välismessitoetuse tingimused ja kord“ muudatused, mille tulemusena on mitmed toetuse taotlemisel esitatavad tingimused muutunud ettevõtjatele senisest atraktiivsemaks, samuti on laiendatud potentsiaalset toetuse saajate ringi ning suurendatud toetussummasid.

Senikehtinud määruse järgi pidid taotlejad esitama oma välismessil osalemise või välismessi külastamise projektitaotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) minimaalselt vastavalt kuus või kolm kuud enne messi toimumist. Nüüd on see nõue tühistatud ning ettevõtjad saavad  oma tegevuse planeerimisel lähtuda EASi sätestatud projektitaotluste menetlemise üldtähtaegadest.

Laiendatud on nii minimaalse kui maksimaalse lubatud toetuse rahalisi piirmäärasid. Madalaim lubatud toetussumma on senikehtinud 40 000 krooni asemel 30 000 krooni ning kõrgeim lubatud toetussumma senise 750 000 krooni asemel 1 000 000 krooni, seda nii välismessil osalemise  kui ka välismessi külastamise projekti puhul. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest. Välismessi toetusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Projekti abikõlblikkuse perioodi on pikendatud senikehtinud 18 kuu asemel 24 kuuni, mis peaks ettevõtjatele koos toetuse piirmäärade tõstmisega andma võimaluse pikemaajaliseks messitegevuse ette planeerimiseks. 

Toetust saab nüüd taotleda ka messile lähetatavate ettevõtja töötajate ning projektijuhi päevarahade ning messipääsme ning messile akrediteerimise kulude katteks, mis varem olid välistatud.

 Uue korra kohaselt on oluliselt laiendatud ka potentsiaalsete taotlejate ringi  - nüüd võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted. Olulise muudatusena väärib märkimist asjaolu, et kasusaajate ringi on lisandunud ettevõtluse edendamisega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes varem said projektis osaleda vaid taotleja rollis. 

Taotleja jaoks on lihtsamini mõistetavamaks muutunud määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid – kriteeriumite arvu on vähendatud, paika on seatud ühesugused kriteeriumid nii välismesside külastamise kui ka välismessidel osalemise projektide hindamiseks.

Välismessitoetuse eesmärk on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel välismessidel osalemise ja külastamise toetamisega.

Toetuse tulemusel peaks säilima või kasvama ettevõtjate ekspordikäive, suurenema kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ekspordikäibes ning eksportivate ettevõtjate hulk.
 

Ühisturunduse toetus muutub ettevõtjatele senisest kättesaadavamaks

Ühisturunduse toetuse taotlemise tingimused muutusid ettevõtjate jaoks soodsamaks ning samuti tõusis toetuse maksimaalne summa miljoni kroonini.

12. aprillil jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määruse „Ühisturunduse toetuse tingimused ja kord“ muudatused lubavad nüüdsest toetuse taotlejana osaleda ka äriühingutel. Ettevõtluse tugiorganisatsioonid (näiteks erialaliidud, erialaseltsid, teadus-arenduskeskused jne) saavad osaleda kasusaajatena.
Varem oli õigus ühisturunduse projektide esitamiseks vaid ettevõtluse tugiorganisatsioonidel, mis aga ei ole ennast  õigustanud.  Senine praktika on näidanud ettevõtluse tugiorganisatsioonide vähest aktiivsust ühisturunduse alaste projektitaotluste koostamisel, mistõttu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saanud projekte olnud seni vähe. Sisseviidud  muudatused peaksid kaasa aitama toetuse taotlemise aktiivsuse tõusule.

Ühisturunduse toetusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ning toetuse andmise eesmärk on Eesti eksportivate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ühisturundustegevuse toetamise kaudu.  Muuhulgas toetatakse sihtturgudele suunatud turundusürituste läbiviimist välisriigis või Eestis, projektiga seotud seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamist kasusaajatele, info- ja reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist.

Laiendatud on toetavate tegevuste ringi – uue tegevusena on aktsepteeritav püsiekspositsiooni eksponeerimine sihtturul ning ühes sellega on lisandunud täiendavalt lubatavad abikõlblikud kulud – näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus.
Samuti saab nüüd toetust taotleda projektis osalejate päevarahade kulude katmiseks sihtturgude külastamisel. Taotlejate tegevust hõlbustab kindlasti ka fakt, et nüüdsest on ühisturunduse projekti puhul nõutav minimaalselt kolme kasusaaja olemasolu varasema nelja asemel.

Toetuse maksimaalne suurus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalset määra langetati 50 000 kroonilt 40 000 kroonile. Toetust antakse kuni 50% ulatuses projekti üldmaksumusest ja projekti maksimaalne kestvus pikenes 24 kuuni.

Uus kord laiendab oluliselt potentsiaalsete taotlejate ringi  - nüüdsest võivad toetust taotlema tulla ka elektrienergia-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisega tegelevad ettevõtted ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ning saastekäitluse vallas tegutsevad ettevõtted.

Taotleja jaoks on lihtsamini mõistetavamaks muutunud määruses sätestatud projektide hindamiskriteeriumid – kriteeriumite arvu on vähendatud ning need on paremini mõistetavad.

 

Eksportijateni jõuab peagi kaks miljardit krooni täiendavat laenukapitali

2. aprillil allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts „Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse täiendava tugiprogrammi“ käskkirja, millega sihtasutus KredEx saab õiguse vahendada ettevõtjatele täiendavat laenukapitali.

Tegemist on kolme meetme jõustamisega riigi 6,1 miljardilisest tugipaketist eksportivatele ettevõtetele ning nende kolme meetmega suunatakse ettevõtjatele kokku kaks miljardit krooni.

Tugiprogrammi sihtgrupp on 400-450 peamiselt väikese ja keskmise suurusega eksportivat Eesti ettevõtjat, kelle ekspordikäive aastas on kokku 13 miljardit krooni. Ettevõte peab tegutsenud olema vähemalt kolm aastat ning tema ekspordikäive viimasel majandusaastal peab olema vähemalt 20 protsenti kogukäibest ning rohkem kui 8 miljonit krooni.

Aprilli teisel nädalal saavad ettevõtjad KredExist taotlema hakata paindlike tingimustega omakapitalilaenu. Kuni 16 miljoni kroonine omakapitali laen on mõeldud ettevõtjatele, kelle omafinantseeringu määr jääb panga hinnangul liiga madalaks. Võrreldes KredExi senise omakapitali laenuga on väljaandmise tingimused soodsamad – näiteks soodsam ja ajatatud intress, pikem maksepuhkus.

Ettevõtjatele pikaajalise laenuressursi pakkumisega koostöös pankadega alustab KredEx aprilli lõpus ning suvel avaneb ka pankadele täiendava krediidiliini loomise meede.

Pikaajalise laenuressursi pakkumine koostöös pankadega tähendab, et KredEx pakub pankadele pikaajalist ressurssi konkreetsete üksikute projektide finantseerimiseks. Vastava lepingu sõlmimisel ettevõtjaga eraldatakse pangale konkreetsest vajadusest lähtuv ressurss. Pank võtab ettevõtja riski ja vajadusel lisatakse eraldi KredExi tavapärane tagatis ettevõtte riski katmiseks. Laenusumma peaks küündima vähemalt 30 miljoni kroonini ettevõtte kohta.

Täiendava krediidiliini loomisega pankadele eraldab riik 400 miljonit krooni, KredEx laenab rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt juurde võimenduseks 800 miljonit krooni ja pakub seega soodsama intressiga krediiti erapankadele ettevõtetele edasilaenamiseks 1,2 miljardi ulatuses.
Kokku suunatakse nende kolme meetmega ettevõtjatele kaks miljardit krooni: 1,2 miljardit Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid ja 0,8 miljardit tuleb riigi kaasfinantseerimisest.

Konjunktuuriinstituut tutvustab majandusarengu prognoosi

Kolmapäeval, 8. aprillil kell 13.00 algaval pressikonverentsil tutvustavad Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja juhtivteadur Leev Kuum ülevaadet Eesti majandusest tänavu esimeses kvartalis ning prognoose järgmiseks kuueks kuuks.

Konjunktuuri kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Pressikonverents toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esimese korruse Aatriumisaalis (Tallinn, Harju 11).

Pressikonverentsi kantakse reaalajas üle ka veebis www.mkm.ee
 

Jaanuaris kahanes eksport enam kui veerandi võrra

Tänavu jaanuaris oli ekspordimaht 29% võrra väiksem kui aasta tagasi, selgub Statistikaameti esialgsetest andmetest. Madal nõudlus välisturgudel on mõjutanud enamiku kaubagruppide väljavedu, mida kinnitasid ka töötleva tööstuse jaanuarikuu ekspordinäitajad.

Üha süvenev siseturu nõrkus on veelgi kiirendanud impordi langust, mis ulatus jaanuaris juba 36%ni. Kui sesoonsusest tingituna on jaanuaris kaubavahetuse mahud eelmise aasta detsembriga võrreldes tavaliselt veidi väiksemad, siis selle aasta alguse kukkumine oli palju järsem. Eksport kahanes kuises võrdluses 16% ja import 25%.

Ülaltoodud arengute tulemusena vähenes kaubavahetuse puudujääk jaanuaris 1,6 miljardi kroonini. Nii madalal tasemel oli väliskaubanduse defitsiit viimati 2005. aasta jaanuaris (-1,3 mld krooni). Tollal polnud puudujäägi langus aga tingitud halvast majanduskonjunktuurist, vaid tulenes hoopis ekspordi peaaegu poole kiiremast kasvust (34%) impordiga võrreldes.

Maailmamajanduse madalseis on kõige enam mõjutanud autode müüki, millest on tingitud ka nende 60 protsendiline ekspordilangus võrreldes aastataguse perioodiga. Samas on oluliselt kannatanud ka kõigi teiste kaubagruppide väljaveonäitajad. Metallide ja metalltoode ning puidu ja puittoodete eksport kahanes aastaga võrdselt 40%. Ligikaudu kolmandiku võrra oli madalam plast- ja kummitoodete ning pabermassi ja pabertoode väljavedu. Mineraalseid tooteid eksporditi veerandi ulatuses ning masinaid ja seadmeid 15% vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Kõige väiksemas languses (-3%) oli olulisematest kaubagruppidest keemiatoodete eksport. Vaid taimsete toodete ja toiduõlide väljavedu kasvas aastaga 5–6%, kuid nende osatähtsus koguekspordis ulatub paari protsendini.

Impordis toimusid ekspordiga sarnased arengud, sest ekspordinõudluse oluline langus toob endaga kaasa ka eksporttoodete valmistamiseks kasutatavate pooltoodete ja osade sisseveo kahanemise. Lisaks sellele vähendab importi eratarbimise madalseis. Transpordivahendite sissevedu langes aastaga kaks kolmandikku, ligi poole võrra väiksem oli puidu ja puittoodete ning metallide ja metalltoodete import. Kolmandiku langes masinate ja seadmete sisseost. Ka enamiku teiste kaubagruppide import kahanes.

Veebruaris on prognooside kohaselt kaubavahetuses oodata eelnevate kuude suundumuste jätkumist, sest maailmamajanduses pole paranemise märke veel näha. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt veebruaris küsitletud tööstusettevõtetest teatas vaid 3%, nagu ka jaanuaris ja eelmise aasta detsembris, eksporttellimuste suurenemisest ning kolmandik lootis tellimuste jäämist tavalisele tasemele. Ülejäänud ettevõtete ootused olid endiselt negatiivsed. Samas jaanuaris esitatud järgneva kolme kuu eksporttellimuste prognoosid olid ettevõtetel mõnevõrra paremad.

Lisainfo: Merike Riipinen, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon 6256 401, e-post merike dot riipinen at mkm dot ee
 

Riiklike laenukäenduste maht kahekordistub

Täna kiitis valitsus heaks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatuse, millega suurendatakse laenutagatiste summat ning antakse ka suurettevõtetele võimalus taotleda laenukäendust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu on osa riigi tugipaketist eksportivatele ettevõtetele. Eelnõu võimaldab tagada ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele praegusest suuremas mahus. Selleks suurendatakse KredExi antavate ettevõtluslaenude tagatislepingute kogusummat seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardini.
Samuti kaob senikehtinud ettevõtete suuruse piirang, nii et nüüd on ka suurettevõtetel (250 ja rohkem töötajat) võimalus taotleda laenudele riigi käendust. Suuremas mahus laenutagatised aitavad ettevõtjatel saada lihtsamini nii käibe- kui investeerimislaenu. See aga omakorda aitab jätkata äritegevusega ning lihtsustab investeeringuid tootmise ümberkorraldamisse. Seetõttu on seadusemuudatusel otsene positiivne mõju töökohtade säilitamisele ja loomisele ning aitab kaasa surutisest väljumisele.

Elamumajanduslaenude tagamise puhul suureneb summa olemasolevalt 950 miljonilt samuti 1,5 miljardini. Elamumajanduslaenudena tagatakse ka korterelamute renoveerimiseks mõeldud laene, mis on eelkõige mõeldud energiasäästule suunatud investeeringute soodustamiseks. Suurenenud garantiimahud aitavad luua täiendavat nõudlust täna madalseisus olevale ehitussektoris, kuid veelgi olulisemana aitavad kaasa elamufondi energiatõhususe kasvule ehk otseselt vähendada kulutusi küttele ja soojusele.

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatuse jõustumine on üks osa 9. veebruaril 2009 valitsuskabinetis heakskiidu saanud ettevõtluse tugipaketist. Seaduse jõustumiseks on vaja Riigikogu heakskiitu.  

Tootjahindade langus jätkub

Veebruaris langesid tootjahinnad töötlevas tööstuses 0,9% võrreldes möödunud aasta veebruariga, selgus Statistikaameti andmetest. Jaanuariga võrreldes olid hinnad 0,2% madalamad. Aastases võrdluses oli tegu esimese langusega pärast 2003. aasta sügist ning tõenäoline on samade arengute jätkumine lähitulevikus.

Hinnalangus puudutas enamikke suurematest sektoritest. Kiirem oli see puidutööstuses, kus hinnad alanesid aastaga 5,1% ning paberitööstuses (-4,7%). Tootjahindade langust põhjustasid suuresti toormehindade langus ning tööjõukulude alanemine. Samuti muutus tootmine odavamaks toiduainetetööstuses (-1% võrreldes eelmise aastaga) ja jookide tootmises (-1,1%). Toiduainete tööstuses oli suurimaks mõjutajaks piimatoodete tootmine, mis odavnes piima kokkuostuhinna languse toel aastaga 14,5%.

Hinnalangust tasakaalustas tootmise kallinemine mõningates sektorites. Keemiatööstuses tõusid hinnad aastaga 7,3%  ning elektriseadmete tootmine kallines aastases võrdluses 9,7%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruarikuise küsitluse põhjal ootas juba ligi 40% tööstusettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist järgnevate kuude jooksul. Ootused hindade kasvu osas langesid rekordmadalale, vaid 4% ettevõtetest ootas hindade tõusu lähitulevikus. Toiduainete-, puidu-, tekstiili- ja metallitööstuses ei oodanud keegi vastanutest toodanguhindade tõusu järgneva kolme kuu jooksul.

Veebruaris jätkus ekspordi- ja impordihindade langus. Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta veebruarist 1,5% ja selle aasta jaanuarist 0,4% võrra madalamad. Impordihindade langustempo mõnevõrra aeglustus, aastaga kahanesid hinnad 3,8%, samas kuises võrdluses toimus 0,3% tõus.
Jätkuvalt veab ekspordihindade langust metsamajandus, kus hinnad langesid aastaga ligi 30%, kuises võrdluses oli odavnemine 1,1%. Palgihinnad on maailmaturgudel endiselt madalseisus ning enne ehitussektori taastumist ei ole olukorra paranemist oodata. Samuti toimus suurem odavnemine metallitootmises (aastaga 13,5%, kuises võrdluses 3,3%), mida põhjustas peamiselt tugev konkurents kuid ka tooraine hindade üldine odavnemine. Suurema langusega paistis veel silma puidutööstus, kus hinnad kukkusid aastaga 3,2%. Kiiremat kasvu näitasid keemiatoodete (aastaga 5,5%) ning ehitusmaterjalide (aastaga 7,3%) ekspordihinnad. Kuised kasvud olid vastavalt 5,8% ja -1%.

Impordihindu mõjutas veebruaris jätkuvalt nafta hinna madalam tase võrreldes aastataguse ajaga. Seetõttu langesid nafta- ja põlevkivitoodete tootmises impordihinnad aastases võrdluses 32%, samas kuises võrdluses toimus 9%line tõus. Kiire langus iseloomustas veel puidutööstust, kus impordihinnad odavnesid aastaga 16,4%. Mõnevõrra suurem hinnakasv toimus toiduainete ja jookide tootmises ning tekstiilitööstuses, kus impordihinnad kerkisid aastaga 5%.

Järgmisel kuul on oodata seniste trendide jätkumist, kuid impordi hindu võib mõnevõrra kergitada märtsis seni suhteliselt tugevana püsinud nafta hind. Laiemalt on siiski hinnasurve allapoole, kuna maailmamajandus ei ole endiselt ilmutanud märke taastumisest ning intressid püsivad madalal.

Lisainfo: majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember, telefon 6256 402, e-post karel dot lember at mkm dot ee